Septembri algusest on lindude gripp tuvastatud 300s linnufarmis ning hukata on tulnud üle 8 miljoni kodulinnu. Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias on taudi tõttu hukkunud massiliselt sookurgi. Hukkunud mets- ja veelinnust teavitus on oluline ohuprognoosi jaoks. Linnupidajate teadlikkuse tõstmiseks korraldatakse sellel nädalal infotunnid.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on lindude gripi hooaeg alanud väga raskelt. „Euroopas levib lindude gripi tüvi H5N1, mis on põhjustanud suurt kahju nii kodu- kui ka metslindudele. Kõige raskemalt on pihta saanud Hispaania, kus on taudi tõttu hukkunud või hukatud 2,6 miljonit lindu. Samuti on olukord tõsine Saksamaal, kus on teavitatud 130st taudipuhangust ning taudi tõttu hukatud üle 1,9 miljoni kodulinnu. Lisaks on Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias loendatud kokku üle 25 000 surnud sookure,“ selgitas Kalda lindude gripi leviku ulatust.
Puutumata pole jäänud ka lähiriigid. „Lätis on septembri lõpust alates diagnoositud lindude gripp hobilinnupidaja talus ning 18-l surnud laululuigel. Leedus jõudis taud ettevõttesse, kus peeti üle 20 000 kalkuni ja korraga suri 2000 lindu. Septembri lõpust alates on Poola teavitanud 22st taudipuhangust, millega on olnud seotud üle poole miljoni kodulinnu. Oktoobri lõpust alates on ka Soome tuvastanud lindude grippi 22 laululuigel,“ kirjeldas Kalda olukorda lähiriikides.
Kuivõrd olukord on tõsine korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet lindude pidajatele infotunnid, et nad oleksid olukorrast teadlikud.
Hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest teavita veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid. Positiivsetest lindude gripi leidudest teavitab amet jooksvalt.
Lindude gripi nakkuse kandjateks looduses on üldjuhul nakatunud või nakkuse läbi põdenud veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde, kas oma rooja või hingamisteede nõrega. Vees ja madalatel temperatuuridel säilib viirus nakkusvõimelisena väga pikka aega. Viirus võib hakata nakatunud linnu organismist erituma juba esimestel päevadel ning näiteks pardid võivad levitada viirust 30 päeva jooksul. Nakkuse allikaks võivad olla ka surnud lindude korjused. Nakatuda võivad ka teised metslinnud, näiteks röövlinnud nakatunud metslinde süües. Tavaliselt kulgeb haigus metslindudel ilma haigusnähtudeta.
Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Gripi kõrge patogeensusega viiruse tüved põhjustavad metslindude ja kodulindude kõrget suremust. Haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on oluline, et kõik linnupidajad järgivad bioturvalisuse meetmeid.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles