Juba teist aastat järjest on Eestis tekkinud jäätmete koguteke vähenenud. Kui 2023. aastal kahanes jäätmeteke umbes 24% võrreldes eelneva aastaga, siis 2024. aastal vähenes kogus veel umbes 16%. Peamisteks mõjutajateks olid 2024. aastal põlevkivituhaga seotud jäätmete ning kaevandamisjäätmete tekke langus.
2024. aastal tekkis kokku veidi üle 14 miljoni tonni jäätmeid, millest ligikaudu 39% ladestati prügilatesse ning umbes 2% suunati põletusse. Viimase viie aasta võrdluses on põletusse suunatud jäätmete kogus vähenenud 18% ning ladestamisele suunatud jäätmete kogus 5,4%. Jätkuvalt suunatakse enim energiatootmisse olmejäätmeid (74% põletusse minevatest jäätmetest). Ladestatud jäätmetest moodustavad peamise osa põlevkivituhk (96%).
Olmejäätmete ringlussevõtu sihttase on jätkuvalt täitmata
Esialgsete hinnangute kohaselt tekkis 2024. aastal Eestis ca 514 000 tonni olmejäätmeid, mis moodustab umbes 3,5% kogu jäätmetekkest. Kuigi liigiti kogumise maht on kahe aasta võrdluses paranenud, ei ole see siiski piisav, et täita olmejäätmete ringlussevõtu sihttaset.
2022. aastal moodustasid segaolmejäätmed 62% kõigist olmejäätmetest ehk liigiti koguti 38%. 2024. aasta andmed näitavad märkimisväärset paranemist, sest segaolmejäätmete osakaal on langenud 54%-ni. Sellest hoolimata ei ole olmejäätmete ringlussevõtu sihttase täidetud, milleks on 55% kogu olmejäätmete tekkest alates aastast 2025. 2024. aastal võeti tekkinud olmejäätmetest ringlusesse 36%, põletati 42% ja ladestati 13%.
Värskelt valminud riiklik jäätmete sortimisuuring avaneb uues vahekaardis toob välja ühe peamise probleemi – segaolmejäätmed sisaldavad endiselt ligikaudu 70% jäätmeid, mida oleks tegelikult võimalik liigiti koguda. Suurima osa sellest moodustavad pakendid (38%) ja biojäätmed (23%). Kui need jäätmeliigid jõuaksid õigetesse konteineritesse, kasvaks liigiti kogutavate jäätmete hulk märkimisväärselt ning suureneks võimalus need materjalid ringlusesse suunata.
Liigiti kogumine toidujäätmete osas on tõusuteel, tekstiilijäätmed aga paigalseisus
Kui 2023. aastal rõõmustasime köögi- ja sööklajäätmete ehk toidujäätmete liigiti kogumise märgatava kasvu üle (umbes 20% võrreldes eelneva aastaga), siis 2024. aastal on põhjust veelgi suuremaks rahuloluks. Toidujäätmete liigiti kogumine kasvas 37% võrreldes 2023. aastaga ning kokku koguti veidi üle 47 000 tonni toidujäätmeid. Viimaste aastate kiire kasvu taga on jäätmeseaduse muudatus, mille kohaselt pidid kohalikud omavalitsused hiljemalt 2023. aasta lõpuks korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt – välja arvatud juhul, kui need kompostitakse kohapeal.
Kui toidujäätmete kogumises oli juba enne seadusest tulenevat tähtaega näha positiivseid muutusi jäätmevoos, siis paraku ei ole seda juhtunud tekstiilijäätmetega. Alates 2025. aastast pidid hakkama kohalikud omavalitsused korraldama oma haldusterritooriumil tekstiilijäätmete kogumise endale sobival viisil, kuid siiani ei ole selles valdkonnas märgata olulist arengut. 2024. aastal koguti liigiti tekstiilijäätmeid (rõivad ja muu tekstiil) vaid 885 tonni, mis tähendab vaid 3% kasvu võrreldes 2023. aastaga. Siiski võib positiivsena esile tuua, et majapidamistest kogutud tekstiilijäätmete hulk on kasvanud märgatavamalt – ligikaudu 37% võrra.
Pakendijäätmete teke on langustrendis, kuid ringlussevõtt ei kasva
Eestis on pakendite koguteke viimastel aastatel olnud stabiilses langustrendis. Kui 2020. aastal tekkis ühe elaniku kohta 158 kg pakendeid, siis 2023. aastaks oli see vähenenud 140 kilogrammini – 18 kg vähem kui viis aastat varem.
Pakendijäätmetest moodustasid paber ja kartong 38%, plast 25%, klaas 21%, puit 9% ning metall 6%. Kuigi 2022. aastal võis rõõmustada plastpakendite vähenemise üle – neid tekkis ligi 3000 tonni vähem kui aasta varem – näitavad 2023. aasta andmed taas vastupidist trendi. Plastpakendite teke kasvas 4% võrreldes 2022. aastaga.
Tekkinud pakendijäätmetest suunati umbes 69% ringlusesse, samas 24% taaskasutati muul viisil, sh suunati energiakasutusse. Siiski ei ole Eesti pakendite ringlussevõtu võimekus viimastel aastatel suurenenud – viimase viie aasta jooksul on ringlusse võetud kogused veidi kõikunud, kuid üldjoones püsinud stabiilselt 13–14 tuhande tonni juures.
Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutus püsib kõrgel tasemel
Esialgsete hinnangute järgi kasvas 2024. aastal ehitus- ja lammutusjäätmete (v.a pinnas ja ohtlikud jäätmed) kogus ligikaudu 12% võrreldes 2023. aastaga. Suur osa tekkivatest jäätmetest (üle poole kogu mahust) koosneb betoonist, tellistest, plaatidest ja muudest keraamikatoodetest.
Kuigi jäätmete teke on suurenenud, püsib taaskasutuse tase endiselt väga kõrgel – viimase nelja aasta jooksul on taaskasutatud üle 90% ehitus- ja lammutusjäätmetest. Enamasti leiavad need materjalid uue kasutuse karjääride või muude maa-alade täitmisel ning teede ja (parkimis)platside rajamisel.
Samas on prügilatesse ladestatud jäätmete kogus järjekindlalt vähenenud. Võrreldes 2021. aastaga ladestati 2024. aastal ehitus- ja lammutusjäätmeid umbes 55% vähem.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles