Euroopa Liidu noorte põllumajandustootjate peamiste väljakutsete uuring selgitab põllumajandusettevõtete põlvkonnavahetuse kitsaskohti. Eesti andmete kogumise ja analüüsiga tegeles Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna meeskond.
Tulemused näitavad, et kuigi mitmetes riikides rakendatakse häid praktikaid, esineb kogu Euroopas sarnaseid takistusi põllumajandusettevõtete põlvkonnavahetusele. Peamisteks kitsaskohtadeks on raskendatud juurdepääs maale ja rahastusele, keerukas bürokraatia ning puudulik koolitus- ja nõustamistugi. Samuti tõstatatakse uuringus vajadus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ning maapiirkondade üldise atraktiivsuse suurendamiseks.
Soovitustena tuuakse esile muu hulgas järgnev:
- ÜPP sekkumised peaksid olema paremini sihitud ja tingimused selgemalt määratletud (nt „aktiivse põllumajandustootja“ mõiste tuleks ühtlustada);
- riigimaa rendilepinguid tuleks lihtsustada ja spekulatiivset maaomandit;
- oluline on toetada noortele laenude ja riiklike tagatiste pakkumist;
- nõustamis- ja koolitusteenused peaksid olema paremini kättesaadavad.
Uuring rõhutab ka vajadust tervikliku poliitikakäsitluse järele, kus ÜPP meetmed oleksid kooskõlas riiklike algatustega hariduse, sotsiaalpoliitika ja vaimse heaolu valdkondades.
Uuringu ingliskeelse lõpparuandega “Assessment of Generational Renewal Strategies across EU Member States” saab tutvuda Euroopa ÜPP võrgustiku kodulehel.
 Tutvu uuringu lõpparuandega SIIN.
Maaelu Teadmuskeskus tänab kõiki eksperte, organisatsioone ja põllumajandussektori esindajaid, kes jagasid oma teadmisi ja kogemusi ning aitasid kaasa uuringu õnnestumisele.
Uuringu kirjeldus
Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) võrgustik (EU CAP Network) koostas uuringu „Assessment of Generational Renewal Strategies across EU Member States“ Euroopa Komisjoni tellimusel. Uuringu eesmärk oli hinnata põlvkondade vahetuse strateegiaid ELi liikmesriikides, et tuvastada edukaid praktikaid ning pakkuda soovitusi noorte põllumajandustootjate toetamiseks.
Uuring hõlmab kõiki 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning sisaldab võrdlevaid analüüse nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil.
Eesti kohta kogus põllumajandustootjatelt andmeid ja osales juhtumiuuringu koostamisel Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna uuringute meeskond.
Lisainfo:
ÜPP strateegiakava 2023–2027 raames on üheks oluliseks suunaks seatud erieesmärk EE 7: „Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades“.
Selle erieesmärgi täitmist hinnatakse kahes etapis:
- 2025. aastal hinnatakse sekkumiste rakendamise edukust, mille tulemusel valmib ja avalikustatakse vahehindamise aruanne 2026. aasta alguses.
- 2028. aastal hinnatakse sekkumiste tulemusi ja mõju, mille tulemusel valmib ja avalikustatakse vahehindamise aruanne 2029. aasta alguses.
Seirearuannete ja seotud materjalidega saab tutvuda METKi kodulehel.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles