Maaelu Teadmuskeskus avaldas iga-aastase kogumiku Eesti põllumajandustootjate majandusnäitajatest, mis põhinevad põllumajanduse kestlikkuse andmevõrku (FADN/FSDN) andmeid esitanud ettevõtete 2024. aasta näitajatel. Keskmise põllumajandustootja tööjõu tootlikkus suurenes võrdluses 2023. aastaga 50 protsenti, majanduslikult jätkusuutlike põllumajandusettevõtete osakaal kolme protsendi võrra. Vähem jätkusuutlike ettevõtete osakaal on endiselt suur.
Maakasutus ja maarendi hind suurenesid, tööd tehti keskmises ettevõttes ligi 3500 tundi
Eesti põllumajandustootja kasutuses oli 2024. aastal keskmiselt 145,3 ha põllumajanduslikku maad, millest rendile võetud 66%. Võrreldes 2023. aastaga suurenes maakasutus ja makstud maarendi hind. Maakasutuse struktuuris toimunud muutused näitavad tavatootjate teraviljapinna osakaalu suurenemist ja mahetootjate söödakultuuride pinna osakaalu suurenemist. Makstud maarendi hind tõusis 115 euroni hektari kohta.
Tööd tehti keskmises ettevõttes ligi 3500 tundi, millest 1/3 tasustamata ja 2/3 tasustatud. Tootmistüüpide lõikes on tööjõukulu tunnis (7,57 kuni 14,29 euro/ha) ning tasustamata või palgalise tööjõu kasutus väga erinev. Piimatootmises (E) ning sea- ja linnukasvatuses (G) kasutatakse peamiselt tasustatud tööjõudu ja tasustamata tööjõu osakaal jääb alla 11%, samas loomakasvatuses (F) on tasustamata tööjõudu 65% ulatuses.
Kogutoodangu väärtus ja toetused kokku on võrdluses 2023. aastaga suurenenud
Keskmise põllumajandustootja kogutoodangu väärtusest moodustas 2024. aastal 36% taimekasvatustoodangu väärtus, 36% loomakasvatustoodangu väärtus, 12% muu tulutoov tegevus ja saadud toetuste (v.a investeeringutele) osakaal jäi 15% tasemele. Võrreldes 2023. aastaga on kogutoodangu väärtus ja toetused kokku suurenenud ligikaudu 7%. Tavatootmises oli toodangu väärtus hektari kohta oluliselt kõrgem kui mahetootmises (joonis 1), samas olulise lisa andsid mahetootmise hektaritulule toetused (v.a investeeringutele).
Joonis 1. Kogutoodangu väärtus (k.a toetused, v.a investeeringutoetused) hektari kohta tava- ja mahe-tootmises, 2020–2024
Taimekasvatustoodangu väärtus hektari kohta suurenes võrreldes 2023. aastaga 5% võrra. 2024. aasta erakordselt soe, normist kõrgema päikesetundide ja normist madalama sademete tasemega ilm võimaldas kõrgemaid teravilja saagikusi. Samas said talvekahjustusi mitmed taliviljade põllud, mis mõjutas eelkõige talirapsi ja -rüpsi saaki. Taimekasvatussaaduste hinnad võrdluses 2023. aastaga pigem alanesid.
Loomakasvatustoodangu väärtus loomühiku kohta suurenes võrreldes 2023. aastaga keskmiselt 2%. Tõusu toetas loomakasvatussaaduste kõrgem realiseerimishind, tootmismahud jäid kokkuvõttes stabiilseks.
2024. aastal said põllumajandustootjad toetusi keskmiselt 237 eurot hektari kohta (2023. aastal 215 euro/ha). Tootmistüüpide lõikes oli toetuste osakaal kogutoodangu ja toetuste summas väga erinev, näiteks väikseim oli toetuste osakaal aianduse tootmistüübis (2%).
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles