Maaeluga arvestamine ehk Rural Proofing on mõiste mis kerkis esile kümmekond aastat tagasi, kuid pole piisavalt tuntust ega hoogu saanud. Tegu on üsna olulise mõiste ja veel olulisemate tegevustega selle taga.
Euroopa Liidu pikaajalise maapiirkondade visiooni (Long-Term Vision for Rural Areas) raames on eesmärk arendada maaelu kaugemale pelgalt põllumajanduse fookusest, pöörates suuremat tähelepanu turismile, kultuurile ja mitmekesisele ettevõtlusele. Seda, et kogu maaelu ei ole vaid põllumajandus hoiab oma fookuses ka Maaelu pakti kogukond Euroopas, mille toetuseks on toimetamas Maaelu Pakti (Rural Pact) tugibüroo Brüsselis.
Belgias Pecqis 16.–17. septembril 2025 toimunud Maaelu pakti konverents tõi esile vajaduse kujundada poliitikaid, mis tugevdavad maapiirkondade konkurentsivõimet, kaasatust ja vastupidavust. Paljude oluliste teemade keskmes oli maaeluga arvestamine.
Mis on maaeluga arvestamine?
Maaeluga arvestamine ehk inglise keeles Rural Proofing on süsteemne lähenemine, mille eesmärk on tagada, et iga uus seadusandlik algatus, regulatsioon või poliitika võtaks arvesse selle mõju maapiirkondadele.
Euroopa Komisjon defineerib seda kui poliitika läbivaatamist maapiirkondade vaatenurgast, et muuta elu paremaks neile, kes elavad ja töötavad maal. Ideaalis peaks sellega arvestama kõigi tasandite poliitikad ja seadusandlus. Iga seadus ja uus seadus peaks läbima ka maaelu mõju hindamise. Kunagi oli ju keskkonnamõju hindamine uus valdkond, kuid tänaseks on see saanud tegevuste ja planeeringute aluseks.
Esile on toodud, et sisuliselt vajab see õigusloome kontrollimehhanismi nii ELi algatuste kui ka liikmesriikide ning kohalike tasandite otsuste potentsiaalsele mõjule maapiirkondadele.
Oluline on ka territoriaalne mõju hindamine, mille käigus tuvastada ja leevendada võimalikke negatiivseid tagajärgi ning edendada positiivseid aspekte.
Senisest veelgi olulisemaks tuleb ka pidada koostööd ja kaasamist. Edukas maaeluga arvestamine nõuab tihedat koostööd eri ministeeriumite ja EK direktoraatide vahel ning ulatuslikku sidusrühmade kaasamist.
Samuti on eesmärk vähendada linna ja maaelu elukvaliteedi vahet, tagades lähedased teenused kõigile.
Maaeluga arvestamise kontseptsioon on leidnud tee EL-i dokumentidesse juba alates 2016. aasta Corki deklaratsioonist, sealt edasi ka käesoleva perioodi dokumentidesse ja tehakse tööd ka järgmise programmperioodi (2027+) ettevalmistamisel.
Soome eeskuju: terviklik lähenemine
Konverentsil esines Soome põllumajandus- ja metsandusminister Sari Essayah, kes tõi esile , et Soome kui maaelu arengus eduka näite terviklikust lähenemisviisist peab oluliseks ka maaeluga arvestamist. Soomes tegutseb 35% ettevõtetest maapiirkondades ning eelmisel rahastamisperioodil loodi toetuste abil ligikaudu 15 000 töökohta, mis on avaldanud olulist mõju sisemajanduse koguproduktile.
Poliitikate integratsioon peab olema pidev. Põllumajanduspoliitikat ja maaelu arengut ei tohi vastandada, vaid neid tuleb vaadelda üksteist täiendavate protsessidena. Terviklik poliitika peab toetama teenuste kättesaadavust, põlvkondade vahetumist ja maapiirkondade vastupidavust.
Soome kui haja-asustusega ja pika idapiiriga riik seisab silmitsi demograafiliste ja turvalisuse väljakutsetega. Lahenduseks on pidev panustamine infrastruktuuri, digitaalne areng ja teenuste kättesaadavusse.
Soome on võtnud maaeluga arvestamist tõsiselt luues 40 liikmest poliitilise kogu kuhu kuuluvad esindajad erinevatest ministeeriumitest ja maaelu teemad vaadatakse seal süsteemselt läbi.
Partnerlused ja LEADER
Edukas maaelu areng eeldab partneritega arvestamist igal tasandil: Euroopa, riiklikul ja kohalikul. Kogukonna sidustajana on olnud oluliseks tegijaks LEADER tegevusrühmad.
LEADER programmi ja kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD) jätkumine ja tugevdamine on maaelu mitmekesisele arengule jätkuvalt oluline. LEADER ei ole ainult projektide rahastamine, vaid on osutunud tõhusaks kohalike partnerluste ja külaliikumise kaasamiseks.
Turismi arendamise tähtsus ja maaturismi potentsiaali kasutamine on samuti oluline majandusvaldkond. Maaturism oma olemuselt temaatiliselt tegelikult isegi mitmekesisem kui linnaturism.
Regioonide Komitee tellitud tuleviku mõju hindamine. Regioonide Komitee tellis uuringu: "Maapiirkondadega arvestamise tagamine – tulevikuväljavaated vastupidavatele maakogukondadele", mis soovitab välja töötada uusi metoodikaid ja luua spetsiaalse asutuse maaeluga arvestamise ehk Rural Proofingu protsessi jälgimiseks. Uuringu sisaldab mitmeid huvitavaid soovitusi ja lausa etapiviisilisi meetodeid.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), on hakanud huvi tundma maapiirkondadega arvestamise teema vastu sidudes seda üldise maapiirkonna heaolu teemaga märksõnaga Rural well-beeing.
Teistes Europa riikides on Põhja-Iirimaal Rural Needs Act 2016. aastast, mis teeb Rural Proofingu kohustuslikuks see on üks rangemaid mudeleid maailmas. Suurbritannias on poliitiline otsus aastast 2000, kuid rakendamine on ebaühtlane. Sama seis on Iirimaal, kus on astutud olulisi samme, kuid protsess on veel käimas. Hispaania võttis 2022. aastal vastu riiklikul tasandil seadusandluse. Mõned piirkonnad, nagu Navarra, arendavad ka oma sarnast seadusandlust. Kasutab kombineeritud lähenemist, mis ühendab spetsiaalsed meetmed maaelu perspektiivi integreerimisega üldistesse poliitikatesse. Norra kasutab kombineeritud lähenemist maaelu integreerimist üldistesse poliitikatesse ja võtab regionaalset arengut väga tõsiselt.
Maaeluga arvestamine ja Eesti
Eesti panustab samuti maaelu edendamiseks paremate meetodite leidmisse. Eesti maaeluvõrgustik on osalenud Euroopa maaelu võrgustiku (ENRD) varasemates töörühmades ja seda ka kajastanud. Hetkel on Eesti aga osalev Interregi projektis Coop4RuralGov, mille sisu ja käekäiku Aare Kasemets Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist tutvustas.
Maaeluga arvestamise arengusse saab panustada igal tasandil ja töö selle teemaga jätkub. Siit leiate ka eestikeelse Maaeluga arvestamise juhendi.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles