Neljapäevasel kabinetinõupidamisel tutvustas minister Terras Vabariigi Valitsusele uut arengulepete ja -nõukogude mudelit ning pilootprojekti käigus loodud esimesi maakondade-üleseid arenguleppeid Kesk- ja Lõuna-Eestis.
Regionaalsete arengunõukogude näol on tegu uue koostöövormiga, mis toob ühe laua taha riigi, omavalitsused ja ettevõtjad, et ühiselt otsustada, kuidas lahendada piirkondlikke väljakutseid. Pilootprojektina on võimalike tegevuste ja selleks vajaliku rahastuse kaardistamiseks moodustatud arengunõukogud Kesk- ja Lõuna-Eestis. Nõukogude abiga soovib ministeerium koostada ka maakondade-ülesed ehk regionaalsed arengulepped, et kasutada Euroopa Liidu tulevase eelarveperioodi vahendeid just kohalike vajaduste järgi.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul koostatakse arengukavasid nii omavalitsustes kui ka maakonna tasandil juba täna, samuti on riigil oma valdkondlikud arengustrateegiaid ja -programmid. „Paraku puudub meil aga terviklik vaade tasandil, mis kattuks ühe keskmise Eesti elaniku igapäevaste tegevuste ja liikuvusega. Nimelt ei mahu Eesti elanike elu kaugeltki ühe omavalitsuse või maakonna piiridesse – töö, kool ja teenused on sageli mitmes eri paigas. Sama kehtib ka ettevõtete ja tööandjate kohta, kes ei värba töötajaid enam ainult ühest maakonnast. Näeme – ka OECD soovitustest –, et regionaalsed ehk maakondade-ülesed arengulepped annavad võimaluse kavandada lahendusi terviklikumalt ja piirkondade tegelikust elust lähtudes,“ lausus minister.
Arengunõukogudesse on kaasatud ministeeriumite, omavalitsuste ja maakondlike arendusorganisatsioonide esindajad, samuti ettevõtjad ja teadlased. Nii koondatakse eri valitsemistasandite ja valdkondade teadmised ja strateegiad ühte regionaalsesse arenguplaani, et kiirendada piirkondliku ettevõtluse arengut, turgutada majandust ja luua kohapeale uusi töökohti.
Regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais: „Kesk- ja Lõuna-Eesti piloot on andnud väärtuslikku kogemust sellest, kuidas piirkondlikke prioriteete ühiselt sõnastada. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi jaoks on oluline, et neid õppetunde saaks kasutada piirkondade vajaduste paremaks mõistmiseks ning sisendina uue Euroopa Liidu toetuste perioodi ettevalmistamisel. Nagu ka sügisel avaldatud regionaalse arengu tegevuskava ülevaade esile tõstis, on olulisimad märksõnad regionaalse ebavõrdsuse tasandamiseks ettevõtluse edendamine, kvaliteetsete töökohtade loomine ning haritud noorte hoidmine ka väljaspool suuremaid keskusi.“
Soomlais tõi näite maapiirkonna ettevõtjate investeeringutoetus ajakohastamisest, kus meetme üldisema lihtsustamise kõrval lisati juurde kriteerium, et arenguleppega seotud piirkondade projektid saavad taotlemisel lisapunkte. „Ühelt poolt motiveerib see omavalitsusi ja maakondi arengulepetega ühinema, samal ajal tekivad riigi vaatest terviklikumad regionaalsed arenguplaanid. Samas on oluline üle rõhutada, et arengunõukogude töö tulemusel ei ole me loomas uut haldustasandit ega uusi asutusi, vältides nii täiendavat bürokraatiat,“ sõnas asekantsler.
Valitsuse otsuse järgselt alustavad nõukogud oma töökorra täpsustamist, et sealhulgas valida vajadusel uued nõukogu liikmed ning liikuda edasi arengulepete elluviimisega.
Arengulepete pilootprojekti käivitamist toetas Euroopa Komisjoni TSI projekt „Strengthening Regional Specialisation and Competitiveness in Estonia”, mida viis ellu OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon).
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles