METK taimekasvatuse konsultant Mart Toomsalu kirjutas detsembrikuises Maalehes, kuidas möödunud hooaja ilmaolud taliviljade kasvuperioodile mõjusid.
Taliviljade kasvuperioodi algus tõi põldudele ebatavaliselt pika ja sooja sügise. Oras läks jõudsalt kasvama, tegi juba sügisel hulgaliselt külgvõrseid ja pehme talv hoidis need kõik kevadeks alles. Oodati head saaki.
Nii tuli põllumeestel kevadel arvestada suuremate kuludega – tihe ja lopsakas taimik nõuab rohkem toitaineid ja tõhusamat kaitset.
Märtsi lõpp ja aprilli algus olid harukordselt soojad ja mitmel pool kardeti, et pärast lume sulamist võib korduda viimaste aastate kuivus. Väetama hakati varakult, et sulavee niiskus ära kasutada. Taimekaitses hoiti aga pigem tagasi – kui põuda kardad, pole mõtet taimi liigselt reguleerida ega haigustõrjega maksimumi peale minna.
Lõuna-Eestis läks ilm siiski keeruliseks. Suure vihmahulga kõrval mõõdeti Valgas ja Võrus aprillikuu kõigi aegade kuumarekord 27,8 kraadi.
Vihma tõttu jäid vajalikud tööd tegemata
Maikuus tabasid kogu Eestit madalad temperatuurid ja öökülmad. Päikesepaistet oli vähe. Vihmane jahe ilm suunas teraviljad hoogsalt lehemassi ja kõrrepikkust kasvatama, viljapea areng jäi tagasihoidlikuks. Sobivat ilma taimekaitsevahendite ja kasvuregulaatorite pritsimiseks oli pidevate vihmade tõttu raske leida. Kohati olid põllud nii pehmeks muutunud, et masinaga ei olnud võimalik põllule minna. Kõrge õhuniiskus, madalad temperatuurid ja taimestress lõid soodsad tingimused taimehaiguste levikuks ja hilisemaks vilja lamandumiseks.
Juunikuu oli viimase kaheksa aasta sademeterohkeim ja viimase seitsme aasta jahedaim. Need, kellel oli võimalik kevadel õigel ajal põllule pääseda ja teha vajaliku efektiivsusega haiguste tõrje ning kasvu reguleerimise pritsimised, kandsid väiksemaid kahjusid. Paljudes piirkondades muld paraku traktoreid ei kandnud.
Juulikuus vajavad teraviljad õitsemiseks, viljapea täitumiseks ja küpsemisprotsessi alustamiseks mõõdukalt vihma, rohkem päikesepaistet ja kõrgemaid temperatuure. Sellel aastal oli ka juulikuus sademeid liiga palju. Kui juunis sadas Eestis keskmiselt 104 mm, siis juulikuus oli sademeid 90 mm. Keskmine temperatuur oli keskkonnaagentuuri andmetel juulikuus päris hea, 19,2 kraadi. Pikaajaline keskmine on juulis 17,8 kraadi.
Siin tulebki välja viimaste aastate ilmastiku suur probleemikoht. Ilmaolud muutuvad lühikese ajaperioodi jooksul väga kiiresti äärmusest äärmusse, samuti on ilmastik Eesti piires piirkonniti väga erinev. Kui vaatame pikaajalist statistikat, siis seal need probleemid ennast ei ilmuta. Saatan peitub detailides!
Lisaks rohketele sademetele oli juulis sõltuvalt piirkonnast üks kuni kaks kuumalainet, mis tugevate vihmadega vaheldudes viisid taimede stressi ja haiguste leviku nii kõrgeks, et osa sorte läks varakult hädaküpsuse faasi. Põllud kaotasid kiiresti rohelise värvi ja muutusid kollakaks. Juulis ja augustis ei saanud enam olukorra parandamiseks põllul midagi ette võtta. Üle tuli elada ka vihmane ja jahe augustikuu ning püüda tabada viljakoristuseks õigeid momente, et vähemalt mõni nisupõld saaks toidunisu kvaliteediga koristatud.
Mida järgnevatel aastatel silmas pidada?
Erilise hoolega peab jälgima pikka ilmaprognoosi ja olema sealjuures mõõdukas pessimist. Üks väärtuslik tööriist on oma põllu ilmajaam. Sealt saab hetkeolukorra hinnangu ja neid andmeid koos ilmaprognoosiga analüüsides on võimalik põllutöid optimaalsemalt planeerida.
Üks põhilisi probleeme sellel aastal oli liigniiske muld, mis põhjustas hapnikupuuduse. Taimede toitumine ja ainevahetus oli seetõttu tugevalt häiritud. Seda probleemi saab mõnevõrra leevendada viljavahelduse ja erinevate mullaharimismeetoditega.
Liblikõielised kultuurid, nagu põlduba ja hernes, parandavad vee liikuvust mullas. Samuti parandab mulda vahekultuuride ja haljasväetise kasvatamine. Kui maa ei ole väga kivine, siis aitab sügavkobesti mulla tihest lõhkuda ja vesi pääseb ülemistest kihtidest allapoole liikuma. Künni osakaalu oleks hea vähendada, aga päris ära jätta siiski ei saa. Sobiva mullastiku korral aitab tihenemist vältida otsekülv. Tähelepanu peaks pöörama ka drenaažile, mis on rajatud liigse vee põllult ärajuhtimiseks.
Kevadise väetamise puhul on parem kasutada lämmastikväetisi, milles väävel ja lämmastik on taimedele sobivas vahekorras kokku segatud. Neid toitaineid eraldi põllule viies on leostumisrisk suurem. Sellisel vihmasel aastal nagu tänavu ei jää toitainetel aega mullas ühtlaselt seguneda. Sel aastal oli abi õigel ajal ja õiges koguses põllule pritsitud mikroelementidest ja aminohapetest, mis aitasid taimedel stressiga paremini toime tulla.
Teraviljakasvatuses ei ole paraku ilmastikuga seotud riske võimalik lõpuni välistada. Muutuv kliima sunnib meid valmistuma äärmuslikeks ilmastikutingimusteks, mida oleme viimastel aastatel pidanud kogema.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles