Põllumajandus seisab silmitsi kliimamuutustest tingitud väljakutsetega, nagu sagenevad kuumalained ja paduvihmad. Selleks, et suurendada talude vastupanuvõimet, on Naturland koostanud õppevideod, mis tutvustavad praktilisi ja järeleproovitud lahendusi. Kolm praktilist kogemuslugu Saksamaalt ja Austriast keskenduvad praktikatele, mis suurendavad talude vastupidavust äärmuslikele ilmastikuoludele. Need meetodid on rakendatavad nii mahe- kui ka tavatootmises.
Videod on saksa keeles, vajadusel lülita sisse sobivas keeles subtiitrid! Videod on salvestatud juuli-august 2025.
Agrometsandus ja karjatamine
Esimene praktika keskendub agrometsandusele karjamaadel, kus puid ja põõsaid kombineeritakse loomakasvatusega, et pakkuda loomadele varju ja parandada mulla omadusi. Gladbacher Hofi õppemajandis ajendas esimest agrometsanduse projekti rajama tugev vihmavaling, mis uhtus minema olulise osa viljakast mullast. Johannes Eis rõhutab mulla säästmise olulisust, märkides, et “muld on loomulikult meie kõige olulisem tootmisvara”.
Lisaks erosiooni tõkestamisele loovad puuderead soodsama mikrokliima, kuna puude aurustumisprotsessid ja vari aitavad temperatuuri karjamaal langetada. Puude kaitsmiseks kasutatakse elektrikarjust ja näriliste eest kaitsvat traatvõrku juurte ümber. Puuderidade vahele on jäetud läbipääsud, et lehmad saaksid vabalt liikuda ilma “tupikusse” sattumata. Erilist tähelepanu pälvib süsteemis olev “põlluapteek”, kuhu on istutatud erinevad liigid, et pakkuda loomadele täiendavat sööta.
Teadlane Johannes Eis usub selliste süsteemide tulevikku, nentides, et “seda tuleks vaadata investeeringuna tulevikku”.
Video “Agroforstsystem als Weide” keskendub agrometsandussüsteemile, kus puuderidadest on saanud loomadele varjualune ja söödabaas
Põllumajanduslikud päikesepargid
Teine innovaatiline lahendus on päikeseparkide rajamine karjamaadele, mis võimaldab ühel pinnal toota nii toitu kui ka taastuvenergiat. Josef Wisa talus Baierimaal on see süsteem näidanud, et päikesepaneelid ei sega loomakasvatust, kui konstruktsioonid on piisavalt kõrged ja turvalised.
Josef Wisa selgitab sellise lahenduse peamist väärtust, öeldes, et “agro-päikesepargid pakuvad võimalust toota energiat ilma väärtuslikust põllumajandusmaast loobumata”. Paneelid pakuvad loomadele kuumadel suvedel vajalikku varju ning takistavad mulla liigset väljakuivamist, mis soodustab rohu kasvu just paneelide all. Wisa on täheldanud positiivset mõju taimestikule, mainides, et “isegi paneelide all kasvab rohi paremini, sest seal on rohkem niiskust”. Majanduslikult on selline süsteem tasuv, kui see on tihedalt seotud talu energiatarbimisega ja saab toetust võrku edastatava energia eest.
Video “Doppelnutzung: So funktioniert Agri-PV auf Weideflächen” tutvustab talu, kus toodetakse elektrit otse karjamaal, kaotamata väärtuslikku põllumajanduspinda.
Sööda ja sõnniku vahetus
Kolmas näide käsitleb sööda ja sõnniku vahetuse koostööd piimakarjakasvataja ja taimekasvatajate vahel, mis aitab sulgeda toitainete ringlust ja parandada mulla huumusesisaldust. Austrias tegutsev Musili pereettevõte kasutab oma karja toitmiseks naabertoodetud ristiku-heina segu ning pakub vastu orgaanilist väetist.
Johann Musil väärtustab orgaanilist väetist kõrgelt, märkides tabavalt, et “lehmasõnnik on mulla jaoks justkui kuld”. Selline koostöö võimaldab piimatootmist ka piiratud maapinnaga taludes, samas kui taimekasvatajad saavad kasu loomulikust väetisest ja paremast mullastruktuurist. Eduka koostöö aluseks on Musili sõnul vastastikune kasulikkus ja usaldus, sest “on väga oluline, et sellest saaksid kasu kõik osapooled”. Süsteem on kõige tõhusam lühikeste vahemaade puhul, ideaalis 5 kilomeetri raadiuses, et transpordikulud ja keskkonnamõju püsiksid madalad.
Video “Nachhaltige Milchproduktion durch Futter-Mist-Kooperation” kirjeldab piimakarjakasvataja ja taimekasvatustalude vahelist koostööd, sööda ja sõnniku vahetusel. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles