Cleantech Estonia juht Kädi Ristkok (foto: Kristiina Tammik)
Rohetehnoloogia areng on jõudnud faasi, kus seda ei käsitleta enam üksnes osana keskkonnapoliitikast. Need on lahendused, millega vähendada sõltuvust imporditavatest kütustest ja kriitilistest toormetest, hajutada riske ning hoida kontrolli strateegiliste tarneahelate üle. Rohetehnoloogiad aitavad toota rohkem kohapeal, paindlikumalt ja ennustatavamalt. Need on omadused, mis on geopoliitiliselt ebastabiilses maailmas muutunud määravaks. Küsimus ei ole enam selles, kas rohetehnoloogiaid arendada, vaid kuidas neid kasutada viisil, mis tugevdab Euroopa ja Eesti julgeolekut ning vähendab haavatavust väliste šokkide suhtes.
Geopoliitika ja ettevaatlikumate kapitaliturgude mõju
Geopoliitiline olukord on muutnud rohetehnoloogiad Euroopa jaoks selgelt strateegiliseks küsimuseks. Energiakriisid, tarneahelate katkestused ja kasvav konkurents kriitiliste tehnoloogiate pärast on näidanud, et energiajulgeolek ja ressursijulgeolek on lahutamatult seotud tehnoloogiliste valikutega. Rohetehnoloogiad võimaldavad vähendada sõltuvust ebastabiilsetest impordiallikatest ning tugevdada Euroopa kontrolli oma energiavarustuse ja tööstusvõimekuse üle.
Euroopa varajane panus taastuvenergeetikasse on loonud tugeva lähtekoha, kuid tänaseks on fookus liikunud ambitsioonidelt elluviimisele. Euroopa Liidu Clean Industrial Deal peegeldab arusaama, et kliima- ja keskkonnaeesmärke saab saavutada vaid siis, kui samal ajal tugevdatakse tööstuslikku konkurentsivõimet ja varustuskindlust. Üha olulisemaks muutub küsimus, kus ja kuidas strateegilisi tehnoloogiaid toodetakse. Selged kohalike toodetenõuded teatud kriitilistele tehnoloogiakategooriatele aitaksid meil edaspidi kindlustada Euroopa oskusteavet, tootmisvõimekust ja tarnekindlust.
Energiasüsteemi stabiilsus ja kasutuskindlus sõltub üha enam võrkude paindlikkusest.
Taastuvenergia laialdasem kasutuselevõtt eeldab nutikaid võrke, salvestuslahendusi ja tarbimise juhtimist. Euroopa Liidu elektrivõrgu poliitikate pakett annab võimaluse luua raamistik, mille kaudu saab rohetehnoloogiaid senisest süsteemsemalt rakendada energiajulgeoleku teenistusse. Ilma tugeva ja paindliku taristuta jäävad ka kõige ambitsioonikamad tootmisvõimsused alakasutatuks.
Ka kapitaliturud on uue fookusega kohanenud. Investorid on üldiselt kõigis valdkondades täna ettevaatlikumad, kuid on vägagi huvitatud investeerima projektidesse, millel on selgestrateegiline roll, madalam geooliitiline risk ja võime toimida turutingimustes. Raha liigub lahendustesse, mis tugevdavad julgeolekut, vähendavad sõltuvusi ja loovad pikaajalist väärtust.
Praktiline innovatsioon: vähem lubadusi, rohkem vastupidavust
Rohetehnoloogia innovatsioon liigub üha selgemalt lahenduste poole, mis pakuvad mõõdetavat kasu. Kiirelt on arenemas näiteks energiasääst, olemasolevate süsteemide tõhustamine ja tarbimise juhtimine – valdkonnad, kus tulemused on kiiresti nähtavad ja skaleeritavad. Samal ajal arendatakse nii uusi lahendusi kui laiendatakse tehnoloogiaid, mis on end juba tõestanud.
Üha olulisem on materjalikasutus ja ringmajandus. Tööstuslikud jäägid, kasutatud akud ja oma eluea lõpetanud materjalid ei ole enam jääde, vaid ressurss. Lahendused, mis võimaldavad materjale tõhusalt taaskasutada ja väärindada, vähendavad nii keskkonnamõju kui ka sõltuvust kriitiliste toormete impordist.
Tehisintellekt on rohetehnoloogiate võimendi
Tehisintellekti kiire levik toob rohetehnoloogia vaates kaasa olulise paradoksi. Ühelt poolt on AI võimas tööriist, mis võimaldab optimeerida energiakasutust, juhtida tarbimist ja tõhustada tööstusprotsesse. Seda kasutatakse laialdaselt erinevates rohetehnoloogilistes lahendustes.
Teisalt on tehisintellekt ise üks kiiremini kasvava energia- ja veetarbimisega tehnoloogiasektoreid. Andmekeskused vajavad suures mahus elektrit ja jahutust ning paljud neist tuginevad endiselt fossiilsetele energiaallikatele ja veemahukatele lahendustele. Just siin muutuvad rohetehnoloogiad vältimatuks, mitte valikuliseks lisaks. Taastuvenergia, kohalik energiatootmine, energiasalvestus ja nutikas tarbimise juhtimine on võtmetegurid, mis aitavad vähendada AI süsteemide jalajälge. Samuti on üha olulisemad veetõhusad jahutustehnoloogiad ja ringveesüsteemid, mis võimaldavad andmekeskustel töötada ilma kohalikke veevarusid liigselt koormamata.
Tehisintellekt ei ole seega ainult rohetehnoloogia kasutaja, vaid ka test. Kui suudame AI kasvava ressursinõudluse katta puhtalt, paindlikult ja kohapealselt, loome mudeli, mis onrakendatav kogu kiireneva elektrifitseerimise kontekstis.
Eesti roll ja konkurentsieelis
Eestil on olemas eeldused, et teha rohetehnoloogiatest endale mõjukas ekspordivaldkond. Selleks on meil mitmeid eeldusi, esiteks muidugi juba globaalselt tegutsevad Eesti rohetehnoloogiaettevõtted, kes toovad meid riigina selles võtmevaldkonnas kaardile. Lisaks on meil tugevad teadusrühmad mitmetes olulistes valdkondades, kus arendatakse välja uusi rohetehnoloogia lahendusi.
Meie tugev digimajanduse areng toetab meid ka rohetehnoloogiate ja taastuvenergia valdkonnas. Näiteks võtsime esimese riigina maailmas üleriigiliselt elektri nutimõõtjad kasutusele. Tänu sellele on Eestist välja kasvanud mitmeid tugevaid energiatarbimise juhtimise teenusepakkujaid. Reaalajas andmetel põhinev tarbimise juhtimine, paindlik hinnastamine ja hajutatud tootmise integreerimine on andnud meile praktilise kogemuse, mida paljud riigid alles loovad. See võimaldab vähendada vajadust kulukate salvestuslahenduste järele, suurendada võrkude paindlikkust ning tugevdada energiajulgeolekut nii tavaolukorras kui ka kriisiolukordades.
Lisaks on Eesti viimase paari aastaga kujunenud Euroopa julgeoleku- ja kaitsetööstuse arendamisel mõjukaks eestvedajaks. Kaitseinvesteeringud loovad võimalusi meie rohetehnoloogiate skaleerimiseks, kui kasutame neid rohetehnoloogiate juhtturgudena.
Taastuvenergeetika ja materjalide ringmajanduse lahendused suurendavad kaitsevõimekust, kattes kaitsevaldkonna vajadusi energiaautonoomia, varustuskindluse, madala nähtavuse ja logistilise sõltumatuse järele. Kaitsevaldkond saab teistpidi pakkuda rohetehnoloogiatele esmanõudluse, kiirendades nende turuvalmidust tsiviilsektori kasutuses. Nii kujuneb kaitsetööstusest platvorm, kus rohetehnoloogiad saavad küpseda, skaleeruda ja tõestada oma töökindlust kõige nõudlikumates tingimustes.
Nende tugevuste koosmõjus on Eestil võimalus mängida Euroopa ja kogu maailma mastaabis suuremat rolli, kui meie suurus eeldaks – mitte ainult tehnoloogiate arendajana, vaid ka strateegilise suuna kujundajana ja puhta tööstuse eestvedajana, kus energiajulgeolek, kaitsevõime ja rohepööre toetavad üksteist.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles