Inimesi ei meelita maale elama mitte töökohad ega omavalitsuse pakutavad teenused, vaid elukeskkond ja tugev kogukonnatunne. Omavalitsused teevad vea, püüdes inimesi meelitada ametnike abil, ning riik jätab maale kolijad pankade ees hätta, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.
Andres Rõigas uuris, kuidas ja miks tekivad Eesti maapiirkondadesse uued kogukonnad ning millist rolli mängivad selles pärand, kohalik keskkond ja kogukondlik algatus. Tema järeldus on üheselt selge: inimeste maale kolimise otsuseid ei määra niivõrd omavalitsuste teenused või klassikaline turundus, vaid konkreetne koht, sealne keskkond ja inimesed.
Rõigas rääkis, et kuigi kohaliku omavalitsuse pakutavad teenused on olulised, pole see maale kolimise puhul esmane kaalukeel, mille põhjal inimesed oma valikuid teevad. Need muutuvad oluliseks alles pärast kolimist. "Esimene on see nn ohhoo-efekt: konkreetne koht, naabruskond, hoonestus, maastik. Alles seejärel vaadatakse, millised teenused on olemas," selgitas Rõigas.
Tööst tuli välja, et uued kogukonnad tekivad seal, kus on kohapealne eestvedaja, kes oskab huvilisi kokku viia, teab vabu maju ja oskab piirkonna väärtusi nähtavaks teha. Sageli on just selline inimene esmane kontakt uute tulijate ja kohalike inimeste vahel.
Rõigas töötas kunagi ka ise Halliste vallavanemana ja meenutas, kuidas inimesed kirjutasid aeg-ajalt omavalitsusele, et on huvitatud piirkonda kolimisest ja otsivad sobivat elupaika. "Ühed kolijad rääkisid, kuidas nad olid mitmesse omavalitsusse kirjad saatnud, et otsivad kohta. Ma olin ainuke, kes vastas, ning nii nad siia kolisidki," kirjeldas ta.
Siinkohal ei heida Rõigas omavalitsustele midagi ette. "See ei ole kaheksast viieni töö, vaid pigem ka nädalavahetused ja õhtud lähevad selle alla, et seda võrgustikku hoida. Selleks on vaja kohalikke aktiviste ehk inimesi, kes tunnevad piirkonda, oskavad lugusid rääkida ja kellel on võrgustik," ütles ta.
Loe artiklit edasi novaator.ee veebilehel |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles