Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda hoiatab, et Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi siseriiklikud rahajaotusotsused võivad viia Eesti põllumajanduse sügavasse kriisi ning sundida sektori oma õiguste eest avalikult välja astuma.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et Eesti põllumajanduse ja toidutootmise toetamiseks oleks aastatel 2028–2034 ette nähtud oluliselt vähem raha kui praegusel perioodil. Samal ajal on Eestile kavandatud täiendav 546 miljonit eurot sissetulekulõhe ehk nn agri-prosperity gap’i katteks, kuna Eesti põllumajandustootjate toetused jäävad ka 2027. aasta lõpuks alla Euroopa Liidu keskmise.
Probleem seisneb aga selles, et see raha ei ole nn “kõrvamärgistatud” põllumajandusele. Riigil on võimalik kasutada seda ka muude poliitikavaldkondade rahastamiseks.
„See tähendab väga lihtsustatult järgmist: Euroopa Liit tunnistab, et Eesti põllumehed saavad teistest vähem toetusi, ja annab selle ebavõrdsuse leevendamiseks lisaraha. Kui see raha aga ei jõua põllumajandusse, jäävad Eesti tootjad ka edaspidi kehvemasse konkurentsiolukorda,“ sõnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats.
Põllumajandussektor seisab juba praegu väga keerulises olukorras. Viimased kolm aastat on sektor olnud kahjumis, mis kokku arvestatult ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse. Samal ajal kasvavad nõuded, kliimaeesmärgid, loomade heaolu, toidujulgeoleku tagamine. Kõik need eeldavad investeeringuid, mitte kärpeid.
„Põllumeestelt oodatakse rohkem, aga rahastust tahetakse vähendada. Selline vastuolu ei ole enam talutav,“ ütleb Ats. „Kui Eesti tootjad ei suuda investeerida, väheneb kodumaine toidutootmine, suureneb sõltuvus impordist ja see mõjutab lõpuks iga tarbija toidulauda.“
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis 20. jaanuaril Vabariigi Valitsusele samasisulise ametliku pöördumise, milles kutsutakse valitsust üles langetama põhimõtteline otsus suunata Euroopa Komisjoni ettepanekus Eestile põllumajandustootjate sissetulekulõhe (agri-prosperity gap) tasandamiseks eraldatud vahendid täies mahus põllumajandus- ja toidutootmise toetamiseks.
„Põllumehed on äärmiselt närvilises seisus. Kui tekib tunne, et nende arvelt hakatakse taas teisi auke lappima, ei saa välistada, et sektor on sunnitud oma õiguste eest ka avalikult ja jõuliselt seisma,“ hoiatab Ats. „See ei ole protestiotsus, vaid hoiatus – olukord on kriitiline.“
EPKK on valmis tegema valitsusega koostööd, et leida lahendus, mis vastab nii Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärgile kui ka Eesti põllumajanduse tegelikele vajadustele. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles