Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu jaanuari istungil arutati peamiselt liidu biomajanduse strateegiat ja mahemääruse muudatusettepanekuid.
Euroopa Liidu biomajanduse strateegia
Euroopa Komisjon tutvustas liidu uuendatud biomajanduse strateegiat, mis avaldati möödunud aasta novembris. Strateegia eesmärk on toetada biopõhiste materjalide kasutuselevõttu ja varustuskindlust ning suurendada seeläbi liidu majanduse strateegilist autonoomsust ja konkurentsivõimet ülemaailmsel turul.
Biomajandus on Euroopa Liidu konkurentsivõimet edasi viiv jõud, mis vähendab sõltuvust fossiilkütustest ning on strateegiliselt oluline mitmes majandussektoris. Hoolimata oma potentsiaalist seisab biomajanduse sektor silmitsi oluliste takistustega, nagu keerukad regulatsioonid, investeerimisriskid ja turu ebakindlus. Eesti rõhutas, et nende takistuste ületamiseks tuleb ettevõtetele tagada tehniline tugi, piisav rahastus ning vajalikud teadmised ja oskused. Uuenduslikud lahendused peavad jõudma laborist tööstusesse ning tulude mitmekesistamiseks tuleb soodustada kohaliku biomassi töötlemist ja ühistulisi ärimudeleid.
Biomajanduse asekantsleri Madis Pärteli sõnul loob strateegia eeldused heaks tasakaaluks konkurentsivõime, majandusarengu ja keskkonnaeesmärkide vahel. „Ühtlasi on oluline, et esmatootjad ei jääks vaid toorme tarnijaks, vaid toodaksid ka kõrgema lisandväärtusega tooteid, nagu näiteks biopõhised materjalid või kemikaalid. Biomajandus peab aitama mitmekesistada põllumeeste sissetulekuid,“ selgitas asekantsler.
Mahemääruse muudatusettepanekud
Euroopa Komisjon esitas mullu detsembris oma ettepanekud mahemääruse muudatusteks, mille eesmärk on hõlbustada mahetootmist ja mahetoodete märgistamist, kontrolli ja kaubandust Euroopa Liidus ning kolmandate riikidega.
Selleks, et pakkuda tarbijatele selget teavet ja tagada liidu turul aus konkurents, täpsustatakse mahepõllumajandusele viitamist ja liidu mahelogo kasutust toodetel, mis pärinevad Euroopa Liiduga samaväärseteks peetavate süsteemidega riikidest. Ühtlasi pikendatakse kolmandate riikide tunnustamist kümne aasta võrra ehk 2036. aastani, et vältida kaubandushäireid. „Loodame, et väljapakutud muudatusettepanekud jõustuvad juba selle aasta lõpuks,“ sõnas Pärtel.
Mahepõllumajandus on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika oluline osa. Mahepõllumajandusmaa osakaal liidu kasutatavast põllumajandusmaast on pidevalt kasvanud, ulatudes praegu 11 protsendini.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles