|
30. jaanuaril kaitseb Maaelu Teadmuskeskuse koekultuuride spetsialist Liisa Kübarsepp Eesti Maaülikoolis doktoritööd, mis aitab aretada kiiremalt reageerivate õhulõhedega ja seega heitlikele ilmaoludele vastupidavamaid sorte.
Taimede gaasivahetus väliskeskkonnaga toimub lehe pinnal asuvate väikeste reguleeritava suurusega pooride – õhulõhede – kaudu. Kiiremini reageerivad õhulõhed võimaldavad taimedel soodsatest keskkonnatingimustest rohkem kasu lõigata ja stressitingimustes vähem vett kaotada. |
 |
Liisa Kübarsepp kirjutab kaitsmisele tulevas doktoritöös „Õhulõhede kineetika ja selle anatoomilised piirangud eri taimerühmadel“, et evolutsiooniliselt vanematel liikidel sõltub reaktsioonikiirus tugevalt keskkonnategurist. Õhulõhe suurus mõjutab eeskätt avanemist valguse ja madala CO₂ taseme korral, kuid reaktsioon pimedusele, CO₂ taseme tõusule ja õhuniiskusele ei sõltu oluliselt õhulõhede suurusest. Laiema liigivalimi põhjal selgus, et reaktsioonikiirust määravad pigem tunnuste koosmõjud, mitte üksikud parameetrid. Oluline, kuid senini vähe tähelepanu saanud tegur, on õhulõhede jaotus lehe eri külgedel.
Kübarsepa sõnul võiks saadud tulemusi tulevikus kasutada ka sordiaretuses, et aretada kiiremalt reageerivate õhulõhedega ja seega heitlikele ilmastikutingimustele paremini vastupidavaid sorte. Takistuseks on aga õhulõhede tunnuste mõõtmise töömahukus.
„Töömahukuse vähendamiseks hindasime ka masinõppe kasutamist mikroskoobiga tehtud piltide analüüsis. Parima tulemuse andis lihtne proovi ettevalmistus, kuid enne suurte andmestike töötlemist on vajalik neid kindlasti ka kontrollida,“ sõnab Kübarsepp.
Doktoritöö kaitsmine toimub 30. jaanuaril kell 10.15 Eesti Maaülikoolis F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239.
 Tutvu doktoritööga SIIN
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles