Kui messil tuleb uksed kinni panna, sest huvilisi on liiga palju, siis on selge, et midagi on läinud väga õigesti. Just selline hetk jäi eredalt meelde tänavuselt Grüne Wochel Berliinis, kus Eesti osales juba 31. korda maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil. Sajandat juubelit tähistanud Grüne Woche tõi kokku rekordarvu külastajaid, rahvusvahelisi delegatsioone ja meediat – ning Eesti stend oli taas nende seas, kuhu mindi kindla sihiga.
Rohkem tähelepanu kui kunagi varem
Grüne Woche 2026 eristus varasematest aastatest eelkõige külastajate hulga ja tähelepanu intensiivsuse poolest. Ühel messipäeval oli huvi nii suur, et messihalli uksed tuli ajutiselt sulgeda – välja lasti, kuid uusi külastajaid sisse ei lubatud. Paari tunni pärast avati uksed taas. Sellist olukorda ei mäleta kogenud messitiim varasematest aastatest üldse.
Rahvusvaheline tähelepanu ei piirdunud vaid külastajatega. Eesti stendi külastasid mitmed ministrite ja ametnike delegatsioonid ning huvi tundsid ka rahvusvahelised meediaväljaanded, kes tegid Eesti esindajatega intervjuusid ja videolugusid. Olulist rolli mängis ka regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase aktiivne kohalolek, kes suhtles külastajatega vahetult ning tegi messil isegi oma esimese müügitehingu.
Metsast taldrikule – kontseptsioon, mis töötab
Eesti stendi kontseptsioon jäi truuks varasematele aastatele: puhas loodus, mets ja sellest sündiv toit. Kujundus ja tootevalik lähtusid loost „metsast taldrikule“, mida Eesti on Grüne Wochel järjepidevalt jutustanud. See on lugu, mida külastajad tunnevad ja mille juurde tullakse tagasi.
Stendi üheks tõeliseks magnetiks oli taas seinal eksponeeritud uhke põdrapea Tiit Seeri kollektsioonist.Põdrapeaga sooviti pilti teha ja see tõmbas inimesi ligi ka siis, kui nad algselt Eesti stendi ei otsinud.
Tuttavad hitid ja uued üllatajad
Eesti stendi tootevalik on teadlikult tasakaalus: umbes 80% toodetest on külastajatele varasemast tuttavad ja oodatud, 20% aga igal aastal uued. See võimaldab pakkuda kindlat kvaliteeti ja samas katsetada, mis rahvusvahelisel publikul kõnetab.
Ka sel aastal kinnitasid oma staatust mitmed kindlad lemmikud. Põdralihatooted on Saksamaal jätkuvalt väga populaarsed, samuti erinevad kastmed ja sinepid. Eesti must leib, traditsiooniline vürtsikilu võileib munaga ning käsitööna valmistatud väiketootjate tooted pälvisid rohket tähelepanu.
Uudistoodetest tõusid esile Vinkymoni musta küüslaugu kaste, ketšup ja sinep, mis osutusid sedavõrd menukaks, et said juba messi esimeses pooles otsa. Omaette nähtus on ka Põltsamaa kange sinep, mida tullakse Eesti stendilt eraldi küsima just selle erakordselt tugeva maitse tõttu, ning mis samuti kipub enne messi lõppu lõppema.
Äratundmisrõõmu pakkus paljudele Saksamaa külastajatele ka Vana Tallinn,toode, mida tunnevad ja kiidavad eriti need, kes on Eestit ise külastanud.
Kontaktid, meeskond ja kogemus
Lisaks müügile ja maitsmistele täitis Grüne Woche oma olulist rolli ka kontaktide loomisel. Eesti stendi külastasid mitmed Saksamaa edasimüüjad, kellega vahetati kontakte ning edastati tootjate infot edasiseks koostööks.
Edu võti peitus ka kogenud ja ühtses meeskonnas. Eesti stendi tiim tervitas külastajaid kümne messipäeva jooksul avatult ja rõõmsalt, kutsudes maitsema ja vestlema. Meeskonna kogemust kinnitab seik, et ühe tiimiliikme jaoks täitus sel korral juba 27. messiaasta Eesti stendil.
Pilk tulevikku
Aastatepikkune kogemus on õpetanud Eestit Grüne Wochel osalema kindla süsteemi ja ettevalmistusega. Suuri üllatusi korralduslikus plaanis enam ei olnud ning mess kulges sujuvalt. Tulevikku vaadates kaalutakse taas ka tootjate otsesemat osalemist stendil, kuid see eeldab täiendavaid rahastusvõimalusi seoses pinnarendi ja ehitusega.
Grüne Woche sobib eelkõige neile tootjatele, kelle tootevalikus on midagi sellist, mis eristub Saksamaa turul pakutavast,olgu selleks maitse, päritolu või lugu.
Uhke olla Eesti stendil
Grüne Woche 2026 kinnitas taas, et Eesti toit kõnetab. Puutumatu looduse kuvand, Euroopa Liidu kvaliteedi- ja ohutusstandardid ning tugev lugu annavad Eesti toodetele rahvusvahelisel areenil usaldusväärsuse.
Nagu võttis kokku Eesti stendi projektijuht Janne Viisma:
„On uhke olla Eesti stendil, sest me äratame külastajates tähelepanu ja saame väga positiivset tagasisidet.“
Just see tunne – tähelepanu, huvi ja uhkus – jääb saatma Eesti osalemist Grüne Wochel ka pärast messi lõppu.
Eesti tootjate väljapanek Grüne Wochel 2026
Grüne Woche 2026 Eesti väljapanek peegeldas selgelt Eesti toidusektori mitmekesisust ja tugevust. Messil olid sel aastal esindatud nii pika ajalooga suurtootjad kui ka väiksemad käsitööettevõtted, kelle ühine nimetaja oli puhas tooraine, selge päritolu ja isikupärane maitse.
Joogitootjatest olid esindatud Öun Drinks rabarberi-, kuuse-, õuna- ja kadakamaitseliste vahujookidega ning Rõngu Mahl mahedate marjajookide ja moosidega. Kalatoodete valikust oli esindatud DGM Shipping, kelle toodetest pakuti kogu messi vältel traditsioonilist eestimaist vürtsikilufilee võileiba musta leiva ja Muna Liisa kanamunadega. Orkla tõi messile Kalevi šokolaadid ja maiustused ning Põltsamaa kange sinepi, mis pakkus Saksa külastajate seas erilist elamust oma erakordselt tugeva ja iseloomuliku maitse tõttu. Salvest esitles mahetoorainele põhinevaid Smushie smuutisid.
Teravilja- ja pagaritoodete seas olid Tartu Milli kama- ja rukkitooted ning Eesti Pagari mustad leivad. Erilisemaid maitseid pakkusid Must Küüslauk oma koorimata musta küüslauguga ning Naat ja Naeris taimsete snäkkidega. Minna Marmelaad esitles mahemarmelaade ning Artisan Honey metsamarjadega maitsestatud mett.
Snäkivalikut täiendasid Balsnacki kartulivahvlid ja leivatooted. Kangete alkohoolsete jookide tootjatest olid kohal Liviko (Vana Tallinn, Kännu Kukk), Moe (Moe Mahe viin), A. Le Coq heledate ja tumedate õllede valikuga ning Tohi Distillery käsitöödžinnide ja -likööridega. Maitselisandite ja jookide valikut rikastasid Väike Värvu mädarõikatooted, Vinkymon leivad, kastmed ja karastusjoogid ning Kasevetekohin kasemahlaga. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles