Tuleviku maaelu inspiratsioonipäevadel ja õppepäevadel osales kokku ligikaudu 100 inimest. Oma konkreetse keskkonnasõbraliku maaettevõtluse ideega osalesid õppepäevadel 12 pealehakkajat, kellest enamikul oli idee teostamiseks juba midagi käegakatsutavat olemas. Näiteks oli osal inimestest olemas maa ja osa olid juba alustanud looma- või taimekasvatusega ning soovisid seda edasi arendada. Allpool on kokkuvõtlik ülevaade ideedest, mis parasjagu erinevatest Eestimaa nurkades edasi arenevad. Ülevaadet ilmestab valik fotosid mõnest ideest ja selle elluviijast.
Lahemaa serval Palmse mõisa kandis on vana rehetalu, kus Katarina plaanib keskenduda peamiselt turismile - täpsemalt loodus- ja seeneturismile. Katarina kirjeldab, et talu kõrval on paksud seeni täis Lahemaa metsad ja Laukasoo raba, koht ise on metsik ja eraldatud, tegu on endise metsavahi taluga. “Piirkonnas on palju loomi, sh karud, ilvesed ja hundid. Lähedal asuvad Viitna järved. Loodusturismi vaatest on piirkonnas palju, mida vaadata ja teha. Lisaks plaanin ise kasvatada kultuure, millest valmivad omatooted ja mida saab turistidele müüa,” kirjeldab Katarina.
Kõige enam ideid oli seotud toidu-, looma- ja taimekasvatusega. Nii soovib Põlvamaal tegutsev Irja hakata kasvatama kanu. Et muld viljakam oleks plaanib ta alustada kanade soetamisest majapidamisse. Kanu on kavas karjatama hakata praegusel heinamaal, talviseks elukohaks saab kasvuhoone, kus suvel plaanib Irja kasvatada kirsstomateid. Peamine tegevusala on aga marja- ja maitsetaimede kasvatus ning neist on plaanis valmistada erinevaid tooteid.
Tartu lähedal looduskaunis kohas asuvas talus toimetava Eva üheks põhisuunaks jääb marjakasvatus, millega on ta juba ka algust teinud, sooviga seda laiendada. Eva kasvatab veiniviinamarju, mustsõstraid, vaarikaid, ent unistab sinikuslapuu marjadest. Lisaks marjakasvatusele on kavas ka kursuseid korraldada ning suvehooajal majutust pakkuda.
Lõuna-Eestis oma vanematelt talupidamise üle võtnud Mihklil on plaanis kasvatada mahedalt kurke ning pakkuda soovijaile seega värsket ja kvaliteetset saadust. Kurkide kasvatamisel kasutatakse vaid omaenda looduslikke väetisi ja kohalikke ressursse. See võimaldab pakkuda kurke, mis on kasvanud keemiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta ning on seeläbi sõbralikumad nii tervisele kui keskkonnale.
Lisaks on Mihklil kavas hakata tootma kvaliteetset kompostmulda, kasutades selleks kanala väljaheiteid, kohalikku turvast ja tiigi kaevamisel eraldatud mulda.
Jaanuarikuus võttis Peipsi kandis toimetav Tenno tallu esimesed Kihnu maalambad. Plaan on pakkuda puhast lambaliha endale ja teistele ning lammaste kasvatamisel kasutada portsjonkarjatamist, mis toetab elurikkust. Lambad hakkavad osaliselt sööma endistel põllumaadel, mis tähendab, et tänu lambakasvatusele saab põllumaa rohumaaks ja sellega palju mitmekesisemaks elupaigaks taimedele, putukatele, lindudele ja loomadele. Lisaks aitab karjatamine siduda ja hoida mulda ka süsinikku, et pidurdada sellega kliimamuutusi. Kohaliku Kihnu maalamba kasvatamine on eriline, sest võimaldab säilitada Eesti põlistõugu.
Tuleviku maaelu õppepäevadelt läksid lendu veel mitmed looma- ja taimekasvatajad, sh veise- ja trühvlikasvataja, aga ka metsaaednikud, kelle tegevused hõlmavad puude ja põõsaste hooldamist, puittoodete tegemist, puuviljade töötlemist ja permakultuuri.
Soovime kõigile indu ja edu ning täname paljusid koolitajaid ja mentoreid, kes aasta jooksul koolituste ja konsulteerimisega ideedele tuult tiibadesse aitasid puhuda! |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles