MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 4 (590) |
Allikas: Maaeluvõrgustik
18. veebruar 2026. a |
| |
|
18. veebruar 2026 nr 4 (590)
|
|
|
|
|
| |
|
Võrgukirjas jagame vahvaid klõpse Facebooki Maaelu pildipangast!
|
|
Peata kana ja teised laudalised...
Foto autor: Evi Kääramees
|
|
|
|
|
| |
|
MAAELUVÕRGUSTIK: Maaelu maine: kuidas rääkida tulevikust nii, et meid kuulatakse?
|
|
|
|
|
| |
|
10. veebruaril 2026 toimus Olustvere mõisa peahoones konverents „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“, mille korraldasid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool koostöös Maaelu Teadmuskeskusega.
|
|
|
|
|
|
|
| Arutelupäev tõi kokku väga erineva taustaga osalejad – tootjad, teadlased, ametkondade esindajad, ettevõtjad, |
|
haridusvaldkonna tegijad ning noortalunikud. Ühiselt otsiti vastust küsimusele, kuidas kujuneb maaelu kuvand ning kes selle eest tegelikult vastutab.
Päeva keskmes oli arutelu selle üle, kuidas maaelust(sh. põllumajandusest) avalikkuses räägitakse, millist rolli mängib sotsiaalmeedia, kuidas mõjutavad kuvandit poliitilised otsused ning mida saab igaüks oma igapäevases töös ära teha, et maaelu lugu oleks aus, tasakaalustatud ja tulevikku suunatud.
|
|
|
|
|
| |
|
INSPIREERIV PROJEKT: Kaberneeme vabatahtliku päästekomando depoohoone ehitus
|
|
|
|
|
| |
|
Kaberneeme vabatahtlikul päästemeeskonnal puudus depoohoone, mis seadis nende tegevusele tugevad piirangud – valves sai olla vaid soojal perioodil. Kuna tegeletakse nii maa- kui merepäästega, siis tehniline varustus, mida on üsna palju, seisis samuti õues lageda taeva all.
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
Algus oli konarlik – 2014. aastal, pärast 9-aastast detailplaneeringu ettevalmistamist ning kinnitamist sai MTÜ Kaberneeme Klubi õelähtme vallalt tasuta hoonestusõiguse 45 aastaks eesmärgiga ehitada sinna vabatahtliku päästemeeskonna hoone. Päästekomando depoohoone olemasolu võimaldab päästemeeskonnal valves olla aastaringselt, 365 päeval, kuna selleks on olemas nii koolitatud ja motiveeritud meeskond kui vajalik tehnika.
|
|
|
|
|
| |
|
Allikas: MAK 2014-2020 projektinäidete andmebaas
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
PIKK.EE: Kaalutletud otsused ja riskide hajutamine
|
|
Eesti põllumajandussektor on jõudnud punkti, kus edukas majandamine ei sõltu enam ainult agronoomilistest teadmistest, vaid üha enam võimekusest teha andmepõhiseid ja strateegilisi juhtimisotsuseid. 2026. aasta alguses toimunud BASF Agricultural Solutions teabeseminaril „Kaalutletud lahendus“ rõhutati, et kunagisest primitiivsest baasvaldkonnast on saanud kõrgtehnoloogiline ja teaduspõhine majandusharu, mis peab suutma kohaneda äärmusliku volatiilsusega nii kliimas kui ka maailmapoliitikas.
|
|
|
|
METK selgitab: mida kevadisel väetamisel silmas pidada?
|
|
Kevadise väetamise alguseni on jäänud mõned kuud. Suurim praktiline võit tuleb enamasti sellest, et lämmastik antakse õigel ajal ja õiges vormis, arvestades erinevaid olulisi tegureid. METKi eksperdid annavad nõu, kuidas väetamisel efektiivsem olla.
Kaanefoto pealkiri: Ära osta põrsast kotis – ebaühtlane graanul teeb väetise külvamise keeruliseks. Täpsusta väetise kvaliteet juba selle tellimisel.
|
|
|
|
|
| |
|
MES: Ettevõtjale. Kui planeeritud investeering ootab omafinantseeringu taga, siis uuri MES-i lahendusi
|
|
Paljud maapiirkonna ettevõtjad seisavad silmitsi olukorraga, kus investeeringutoetus (nt PRIA, KIK, RTK või muud järeltasutavad meetmed) katab küll olulise osa investeeringust, kuid toetus makstakse välja alles pärast investeeringu elluviimist.
See tähendab, et ettevõtja peab esmalt leidma vahendid kogu projekti rahastamiseks.
Kui vaba kapitali napib, saab appi tulla Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) koos pangaga.
|
|
|
|
|
| |
|
EPKK: Eesti suurimad munatootjad lähevad üle puurivabadele süsteemidele hiljemalt 2035
|
|
|
|
EPKK: Algab rahvusvaheline projekt „Tark Taimekasvatus“ – fookuses mulla tervis ja põllumajanduse konkurentsivõime
|
|
|
|
|
| |
|
Eesti suurimad munakanakasvatajad – DAVA Foods Estonia AS, Eesti Muna OÜ, OÜ Linnu Talu ja OÜ Sanlind – annavad avalikkuse ees selge ja ühemõttelise lubaduse minna üle puurivabadele munakanade pidamisviisidele hiljemalt 2035. aastaks.
Hea tahte deklaratsioon allkirjastatakse 25. veebruaril Tartus toimuval konverentsil „Tark Maamajandus 2026“. Deklaratsiooni avalik allkirjastamine rõhutab ettevõtjate valmisolekut võtta vastutus ühiskonna ees ning teha see samm läbipaistvalt.
|
|
|
|
1.veebruaril 2026 käivitus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda algatatud rahvusvaheline koostööprojekt „Tark Taimekasvatus“ (RegenAGRI), mille eesmärk on aidata põllumeestel parandada mulla tervist, vähendada toitainete kadu ning suurendada tootmise majanduslikku tasuvust.
Kolme riigi – Eesti, Läti ja Soome – ühises projektis katsetatakse praktilisi lahendusi, mis aitavad muuta põllumajanduse samaaegselt keskkonnasäästlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.
|
|
|
|
|
| |
|
ELF: Tuleviku maaelu ideede kaleidoskoop: kurkidest lammasteni, Harjumaalt Põlvamaani
|
|
Tuleviku maaelu inspiratsioonipäevadel ja õppepäevadel osales kokku ligikaudu 100 inimest. Oma konkreetse keskkonnasõbraliku maaettevõtluse ideega osalesid õppepäevadel 12 pealehakkajat, kellest enamikul oli idee teostamiseks juba midagi käegakatsutavat olemas. Näiteks oli osal inimestest olemas maa ja osa olid juba alustanud looma- või taimekasvatusega ning soovisid seda edasi arendada.
|
|
|
|
|
| |
|
EMU: Naised teaduses! Evelin Loit-Harro: „Põllumajanduse prioriteet on inimeste igapäevane toit“
|
|
|
|
BIOFACH 2026: mahepõllumajandus jääb Euroopa ühise põllumajanduspoliitika keskseks tugisambaks
|
|
|
|
|
| |
|
Veebruaris tähistatakse teemapäeva „Naised teaduses“, mille eesmärk on esile tõsta naisteadlaste tööd ja mõju. Evelin Loit-Harro on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi säästva taimekasvatuse professor ning taimekasvatuse õppetooli juht.
Oma teadustöös keskendub ta sellele, kuidas kasvatada toitu nii, et see oleks kvaliteetne ja keskkonda hoidev ka aastakümnete pärast. Intervjuus räägib Evelin oma teekonnast teaduseni ja julgustab noori, kes kaaluvad teadlase või õppejõu ametit.
|
|
|
|
Euroopa suurimal mahetoodete messil BIOFACH rõhutas Euroopa Komisjon mahepõllumajanduse keskset rolli Euroopa põllumajanduse konkurentsivõime, kestlikkuse ja vastupidavuse tagamisel.
BIOFACH 2026 kõrgetasemelisel avatseremoonial ütles Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor Elisabeth Werner:
„Mahepõllumajandus on ja jääb Euroopa ühise põllumajanduspoliitika üheks juhtivaks tugisambaks. See panustab Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimesse, kestlikkusse ja vastupidavusse. Meie eesmärk on, et 2030. aastaks oleks 25% põllumajandusmaast mahe.”
|
|
|
|
|
| |
|
EESTI MAATURISMI ÜHING: Uus rahvusvaheline projekt "Scale up together!" toetab turismi ja toidutootmist maapiirkonnas
|
|
|
|
|
| |
|
2025. aasta lõpus käivitus uus projekt Scale Up Together! (tõlkes „Kasvame koos!“), kus osalevad Rootsi, Soome, Ahvenamaa ja Eesti maaturismi ettevõtjad ning maapiirkonna toidutootjad. Projekti eesmärk on aidata ettevõtetel leida kasvuvõimalusi ning arendada oma teenuseid nii, et ettevõte suudaks paremini toime tulla muutuvate turgude ja hooajalisusega.
|
|
|
|
|
| |
|
METK, JAEK: V Seemnefestival 7. märtsil
|
|
|
|
Maaparanduse infopäev “Keskkonnasäästlik maaparandus ja toetusvõimalused"
|
|
|
|
|
| |
|
Kõiki koduaednikke ja aia- ning kohaliku toidu huvilisi oodatakse V Seemnefestivalile! Festivalilt saab soetada nii seemneid, koduaias vajalikku kui osta kaasa kohalike tootjate kaupa. Koduaednikele on avatud temaatiline nõuandenurk, osaleda saab aianduse töötubades.
|
|
|
|
Hea maaomanik, põllumajandustootja ja maaparanduse spetsialist!
Teid oodatakse osalema maaparanduse infopäeval, kus keskendundakse keskkonnasäästlikele meetoditele maaparandussüsteemide ehitamisel ja korrashoidmisel ning tutvustatakse toetusvõimalusi.
Infopäev toimub 23. märtsil, kell 10.00–14.30 hübriidvormis.
Palume osalemisest teatada hiljemalt 13. märtsiks!
|
|
|
|
|
| |
|
EVEA: Väikeettevõtjate konverents-mess SÜDI 2026
|
|
|
|
|
| |
|
Järjekordne väikeettevõtete konverents-mess SÜDI toimub 11. märtsil 2026 Viimsi Artiumis. Konverentsi üheks korraldajaks on Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA).
2026. aastal toimub Südi juba neljandat korda. See on kujunenud üheks olulisemaks kogukondlikuks foorumiks, kus väikeettevõtjad saavad teadmisi, inspiratsiooni ja kontakte.
|
-
Rahvusvaheline LEADER konverents LINC 2026 Lätis
-
Leader Liit osales Euroopa Regioonide Komitee seisukoha kujundamises maaelu tuleviku kohta
-
Euroopa riigid ja regioonid panustavad ELi maapiirkondade arengupakti
|
|
|
|
|
| |
Haldusala ja koostööpartnerite uudised
|
|
MAAELU TEADMUSKESKUS (METK):
MAAELU EDENDAMISE SIHTASUTUS (MES):
REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM (REM):
PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET (PTA):
PÕLLUMAJANDUSE REGISTRITE JA INFORMATSIOONI AMET (PRIA):
EESTI PÕLLUMAJANDUS- KAUBANDUSKODA (EPKK):
EESTI MAAÜLIKOOL (EMÜ):
PIKK.EE:
|
|
|
|
|
| |
Avatud ja saabuvad PRIA toetusvoorud
|
|
|
|
|
| |
|
EL ÜPP VÕRGUSTIK: Häid näiteid Euroopast: Läbi koostöö värske toodangu tarnete edendamine avaliku sektori asutustele (Leedu)
|
|
|
|
|
| |
|
Kirde-Leedu põllumajandustootjad loovad lühikesi tarneahelaid, et pakkuda avaliku sektori asutustele kohalikku toodangut. See on saanud võimalikuks tänu koostööpõhisele süsteemile, mille väljatöötajaks on EIP-AGRI töörühm.
Paljud Leedu põllumehed ei suuda
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
üksi riigihangetel osaleda, kuna nad ei täida individuaalselt kõiki hanketingimusi. Leedu Põllumajanduskoja esindaja ja töörühma juht Ina Kalėdienė selgitab, et nende eesmärk oli motiveerida ja toetada põllumehi koostööle, et ühiselt hangetes osaleda: „Lühikeste tarneahelate kaudu pakutav kohalik toit vähendab kõigi osapoolte jaoks logistikakulusid, halduskoormust ja keskkonnamõju.“
|
|
|
|
|
| |
|
LIFE 2026. aasta projektikonkursiks valmistumine: märkige kuupäevad kalendrisse
|
|
|
|
|
| |
|
21. aprillil 2026 avanevad #LIFEprogramme 2026. aasta taotlusvoorud. See on suurepärane võimalus tuua Eestisse rahastust, mis aitab ellu viia mõjukaid keskkonna- ja kliimategevusi.
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
28.–30. aprillil 2026 toimuvad veebis ingliskeelsed #EULIFE26 infopäevad, mis on mõeldud kõigile tulevastele taotlejatele ja huvilistele.
|
|
|
|
|
| |
|
Enamat kui ÜPP: elava pärandi väärtustamine põlvkondade vahetuse toetamiseks
|
|
Euroopa seisab silmitsi vaikse, kuid struktuurse kriisiga põllumajanduses: põlvkondade vahetus on ebaõnnestumas. Paljudes Euroopa Liidu piirkondades on üle poole talupidajatest vanemad kui 55 aastat, samal ajal kui vaid murdosa noortest siseneb sellesse sektorisse. Mitmetes maapiirkondades tähendab põllupidaja pensionileminek seda, et talu lihtsalt kaob.
Aastakümneid on Euroopa põllumajanduse selgrooks olnud ÜPP. See on taganud sissetulekute stabiilsuse, toetanud toidutootmist ja aidanud kaasa territoriaalsele sidususele
|
|
|
|
ARC2020: Mida on õppida Saksamaa aastakümneid kestnud riiklikust biogaasi toetamisest?
|
|
Iirimaa, Hispaania ja Poola on ühed paljudest liikmesriikidest, kes vaatavad nüüd biogaasi poole, et toetada üleminekut säästvatele energiasüsteemidele. Biogaas võib panustada energiajulgeolekusse, dekarboniseerimisse ja ringmajanduse põhimõtetesse ning pakkuda majanduslikke võimalusi maapiirkondadele. Kuid kas biogaasi taristu rajamine on avaliku raha otstarbekas kasutus? Sophie Scherger Põllumajanduse ja Kaubanduspoliitika Instituudist (IATP) toob uues uuringus välja õppetunnid, mida on võimalik õppida biogaasi varajaselt rakendajalt ja teerajajalt – Saksamaalt
|
|
|
|
|
| |
|
EL ÜPP VÕRGUSTIK: Põllumajandus- ja toidusektori õiglase ülemineku teemagrupp: ÜPP roll
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
Euroopa põllumajandus on kriitilises olukorras. Sektor seisab silmitsi kasvava survega, mis tuleneb kliimamuutustest, bioloogilise mitmekesisuse kadumisest, volatiilsetest turgudest
|
|
|
|
|
| |
|
ja sotsiaalsest ebavõrdsusest, mis kõik ohustavad põllumajandusühenduste vastupidavust ja toiduainete süsteemide jätkusuutlikkust. Vaja on uut süsteemset lähenemisviisi, mis ühendab keskkonnaalased ambitsioonid sotsiaalse õigluse ja majandusliku elujõulisusega ning võimaldab põllumajandus- ja toiduainete süsteemil muutuda vastupidavamaks nendele šokkidele, tegutsedes samal ajal planeedi taluvuspiirides.
Töörühma kandideerimine kuni 19. veebruarini (k.a).
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
Telli maaeluvõrgustiku rändnäitus
- "Ettevõtlik maanoor" või
- "Roheline LEADER"
oma kodukandi noortekeskusesse, kooli, raamatukogusse, kaubanduskeskusesse vms!
|
|
|
|
|
|