INSPIREERIV PROJEKT: Kehra jaamahoone rekonstrueerimine

Allikas: MAK 2014-2020 projektinäidete andmebaas 25. veebruar 2026. a

Toetuse saaja: MTÜ Kehra Raudteejaam Kohalik tegevusrühm: Põhja-Harju Koostöökogu Projekti asukoht: Kehra Veebileht: www.kehrajaam.ee Projekti peamised tegevused: Kehra jaamahoone rekonstrueerimine Teostamise aastad: 2016- 2018 Toetused kokku: 80 000 €  1897. aastal ehitatud Kehra jaamahoone on üks märgilise tähendusega ajaloolisi hooneid Kehras ja Anija vallas. Sellega on otseselt seotud Eesti riigi ajalugu ning paljude kohalike inimeste elu ja tegevus. Kehra jaamahoone mängis olulist rolli Eesti Vabadussõja algusperioodil, mil taganemis- ja murdelahingute ajal asus seal 1. diviisi staap. Kehra ajalooline jaamahoone kuulub nende vaatamisväärsuste hulka, mis oli pikalt turistidele eksponeerimata. 2008. aastal asutati MTÜ Kehra Raudteejaam, mille põhieesmärgiks oli rajada vahepeal juba üsnagi lagunenud jaamahoonesse Eesti Vabadussõja murdelahingute muuseum. Jaamahoone rekonstrueerimise I etapp teostati LEADER-toetusega 2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta juunini. Töö käigus vahetati hoone katus, eemaldati fassaadilt ülearused värvikihid, hoone seest mittevajalikud seinad, paigaldati torustikud ja valati põrand. Pärast I etappi ei olnud jaamahoone endiselt aastaringselt kasutatav, sest puudusid uksed-aknad, vesi, kanalisatsioon, küte ja turvasüsteemid. Maja sai kasutada suvel lühiajaliselt, 1-päevaste projektide käigus. 2014 ja 2015 oli rahvarohkeimaks sündmuseks Kehra paberipäev, mida külastas 400 inimest kummalgi korral. Tänu jaamahoone rekonstrueerimise projektile saab majas korraldada koosolekuid, näitusi, kontserte, näidata filme. Lisaks asub seal tänaseks Vabadussõja murdelahingute muuseum, mis käsitleb murdelahingute teemat laiemalt. Samuti on muuseumis ka kohaliku ajaloo ekspositsioon ning kohalikud inimesed saavad eksponeerida ajutiste näituste raames piirkonnale olulisi teemasid, isikuid vms. Teist sellist objekti piirkonnas pole. Projekti tegevused: Kehra jaamahoone rekonstrueerimine - hoonel on nüüd olemas kõik aknad, kolm välisust, invapandus, veevärk, kanalisatsioon, küttesüsteem. Hoones saab korraldada koosolekuid, näitusi, näidata filme. Hoonesse on võimalik siseneda ratastooliga ja seda saab kasutada kohvikuna. Vabadussõja murdelahingute muuseumi rajamine - muuseumi püsiekspositsiooni paigaldamine. Aastatel 2010–2019 on MTÜ Kehra Raudteejaam esitanud Ida-Harju Koostöökojale 8 toetuse taotlust. Toetuse on saanud 7 projekti, kõik lõpetatud ja toetus välja makstud. Kokku on MTÜ saanud LEADER-toetust 206 740,18 € MTÜ Kehra Raudteejaam on esitanud LEADER programmi veel kaks projekti - kindralmajor Aleksander Tõnissoni vahakuju tegemise muuseumisse ning Kehra ajaloo ekspositsiooni loomise:  Püsinäituse koostamisele kulus ligi kolm aastat, eksponaate oli juba varem kogutud. Projekti teostamisele kulus üle 20 000 euro, pool summast saadi Leader-programmist, omaosalus on saadud Anija vallavalitsuselt, muuseumi teenitud tulust ja eraisikute annetustest. Nõu ja jõuga abistasid entusiastlikud ajaloohuvilised. Kindralmajori kuju maksis 7500 eurot, millest 6000 on Euroopa Liidu Leader programmist. Pool omaosalusest saadi sokkide ja kinnaste müügist, mille olid kudunud Kehra naised alates 2018. aastast. Teine pool saadi kokku tänu annetajatele, keda oli sadu. MTÜ Kehra Raudteejaam eesotsas Anne Oruaasaga on andnud jaamahoonele uue elu. Ühingu olulisim saavutus ongi Kehra jaamahoone täielik renoveerimine ja Vabadussõja murdelahingute muuseumi avamine. Lisaks on ühing korraldanud aastatel 2010-2023 üksteist ajalookonverentsi, avaldanud 3 koduloolist raamatut (2014, 2017, 2022), pannud infotahvlid Lahinguväljale ja Priskele, korraldanud näitusi, etendusi, perepäevi, Vabadussõjas langenute ja küüditatute mälestamisi. Projekt ei ole uus ja unikaalne laiemas mastaabis, sest Eestis on teisigi jaamahooneid korda tehtud ja neile uus elu antud, kuid kohalikus elus on tegemist uue ja unikaalse projektiga. Kõige olulisem on, et projekti tulemusel valmis ilus stiilne hoone, kus kogutakse, talletatakse ning tutvustatakse kohalikku ajalugu. On koht, kus kohalikud inimesed, sh kooliõpilased, saavad tutvuda siinse ajalooga, korraldatakse silmaringi laiendavaid kohtumisi ja kauneid kontserte. Muuseumi saavad teised kohalikud kodanikuühendused oma sündmuste läbiviimiseks kasutada. vähem tähtis pole ühe uue söögikoha rajamine Kehrasse raudteepeatuse vahetus läheduses. Pitsakohvikus käiakse lõunatamas, oodatakse rongi, aga veedetakse ka niisama aega, peetakse väiksema seltskonnaga tähtpäevi. Kohviku on omaks võtnud nii lapsed kui ka eakam klientuur. Olemasolev rekonstrueeritud hoone, milles tegutsevad muuseum ja kohvik, on lõputute võimalustega. Ideid, mida ja kuidas teha on väga palju kasvõi ainult näituste koha pealt. Keskkonnahoidlikkuse koha pealt pole eriti kaasa rääkida peale küttesüsteemi – hoonel on oma õhk-vesi soojuspump, mis keskkonda ei saasta. Tänu riigihankele läks ehitus mõnevõrra esialgsetest hinnapakkumistest odavamaks, see tõi väikese säästu. Teised võivad meie projektist õppida seda, et kui asjad jäävadki venima nagu meil (ei saanud 2012. aastal toetust), siis ei maksa lootust kaotada ja tuleb ikkagi edasi teha. lõpetatud projekt on siiski väga suur rõõm ja rahuldus, eriti kui kohalikule rahvale meeldib. Pidev ja meeldiv koostöö oli kohaliku omavalitsuse Anija vallaga, kellelt saadi asjalikku abi eriti riigihanke läbiviimisel. TAUST:  Inspireerivad projektid on pärit näituselt „Märka LEADERit“. Eestis tegusteb 26 LEADER kohalikku tegevusrühma ja kõik nad on oma looga esil Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel alates 19. juunist 2024 tõllakuuri seinal oleval näitusel. Näituse „Märka LEADERit“ projekte ühendab see, et kõik on saanud toetust Eesti maaelu arengukava (MAK) LEADER-meetmest, mille rakendamise jaoks on Eestis tegutsemas 26 kohalikku tegevusrühma.