Veebruaris tähistatakse teemapäeva “Naised teaduses”, mille eesmärk on esile tõsta naisteadlaste tööd ja mõju. Tiina Tosens on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimebioloogia ja maaviljeluse õppetooli taimebioloogia kaasprofessor.
Ta uurib taimede ökofüsioloogiat, täpsemalt erinevaid fotosünteesi mehhanisme, mis määravad taimede võime siduda süsinikku ning kohaneda erinevate keskkonnatingimustega. Intervjuus räägib Tiina oma teekonnast teaduseni.
Kuidas sa kirjeldad oma teadustöö fookust inimesele, kes ei ole sinu valdkonnaga igapäevaselt seotud?
Fotosüntees on elu alus. Taimede lehed seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja muundavad valgusenergia keemiliseks energiaks, millest sõltub kogu elu Maal. Igal aastal seovad maismaataimed fotosünteesi käigus atmosfäärist sadu miljardeid tonne süsinikdioksiidi, muutes taimed üheks olulisemaks kliimat reguleerivaks jõuks.
Minu teadustöö keskendub sellele, miks mõned taimed teevad seda oluliselt tõhusamalt kui teised ja millest see sõltub. Uurin, kuidas lehe sisemine ehitus mõjutab süsihappegaasi liikumist ja fotosünteesi efektiivsust. Kuigi fotosünteesi on uuritud üle saja aasta, mõistame selle regulatsioone endiselt vaid osaliselt.
Lehtede toimimise parem mõistmine aitab täpsemalt hinnata taimede rolli kliimamuutustes ning kujundada jätkusuutlikku põllumajandust.
Mis sind selle teema ja teaduse juurde tõi ja mis sind endiselt selles valdkonnas paelub?
Huvi taimede vastu sai alguse juba lapsepõlves. Mind paelus, kui erinevad lehed on ja mulle meeldis lehti joonistada. Tõsisem huvi fotosünteesi vastu sai alguse Tartu Ülikoolis Ülo Niinemetsa taimebioloogia loengutes. Tema juhendamisel hakkasin uurima lehe struktuuri ja funktsiooni seoseid ning see küsimus on mind saatnud tänaseni.
Doktorantuuri jätkasin Macquarie Ülikoolis Sydneys. Sel ajal kujundas valdkonna mõtlemist artikkel „The Worldwide Leaf Economics Spectrum“, mille autoriteks olid minu juhendajad Mark Westoby, Ian Wright ja Ülo Niinemets. See artikkel rääkis sellest, et lehtede toimimine üle maailma järgib ühtset globaalset mustrit kiire tasuvuse ja pikaajalise vastupidavuse strateegiate vahel. See oli hetk, mil lehtede struktuuri ja funktsiooni mõtestamine sai uue tervikliku raamistiku.
Minu töö keskendus sellele, millised mehhanismid seda mustrit kujundavad ning näitas, et olulist rolli mängib lehe sisemise struktuuri varieerumine, mis kujundas minu edasise teadussuuna.
Pärast doktorantuuri naasin Eestisse programmi „Talendid koju“ toel. Maaülikoolis kujunes välja minu teadusrühm ning olen arendanud oma valdkonna õppetööd. Järjepidev teadusrahastus on võimaldanud seda suunda edasi arendada.
Mis on sinu töös praegu kõige olulisem küsimus, millele tahad järgnevatel aastatel vastuse leida?
Praegu on minu jaoks keskne küsimus, kuidas kirjeldada lehtede süsinikusidumist nii täpselt, et seda saaks realistlikult integreerida fotosünteesi simulatsioonidesse. See aitaks parandada kliima- ja ökosüsteemimudelite ennustusvõimet ning täpsustada hinnanguid taimede rollile kliimamuutuste kujunemisel.
Samal ajal osalen projektides, mille eesmärk on vähendada põllukultuuride stressitundlikkust ja tagada stabiilsem saagikus muutuvates kliimatingimustes.
Kui sa mõtled Eesti tulevikule, siis kuidas sinu töö aitab päriselt kaasa, et elu Eestis paremaks läheks?
Eesti tulevik sõltub sellest, kui hästi suudame kohaneda muutuva kliimaga. Minu töö aitab paremini mõista, kuidas taimed seovad süsinikku ja kasutavad vett erinevates keskkonnatingimustes.
See teadmine toetab nii taimkatte süsinikusidumise täpsustamist kui ka põllukultuuride aretust ja kasvatustehnoloogiate arendamist. Tõhusam veekasutus ja parem kohastumisvõime aitavad tagada saagi stabiilsuse muutuvates kliimatingimustes.
Millised on sinu uurimisvaldkonna praktilised lahendused, mis töötavad ka päriselus mitte ainult paberil?
Fotosünteesi parandamisel on oluline mõista, et maksimaalne süsiniku sidumine ei tähenda automaatselt maksimaalset saaki. Taimed, mis töötavad pidevalt oma tootlikkuse piiril, võivad olla keskkonnastressi suhtes haavatavamad.
Päriselus toimivad lahendused põhinevad tasakaalul – optimeerimisel, mitte lihtsalt maksimeerimisel. Lehe sisemise struktuuri parem mõistmine võimaldab parandada veekasutuse efektiivsust nii, et taim säilitab tootlikkuse ka keerulisemates tingimustes.
Milline on olnud sinu senise teadlase teekonna kõige suurem väljakutse?
Tippteadus tähendab paratamatult pingelisi perioode – tähtaegu, konkurentsi ja olukordi, kus mitmed vastutused langevad ühele ajale. Suurim väljakutse on olnud säilitada selgus ja professionaalne fookus suure surve all.
Olen õppinud keskenduma sellele, mis on sisuliselt oluline, ning nägema tagasilükkamisi kui osa teadusprotsessist. Argumenteeritud dialoog ja järjepidevus viivad sageli edasi.
Mind inspireerib minu teadusrühm ja motiveeritud noored teadlased. Õppetoolis on toetavad kolleegid, kellega koos töötamine ja ühised arutelud annavad energiat ka keerulisematel hetkedel.
Ma naudin teadlase elu erinevaid tahke ning teen rõõmuga ka õppetööd – see loob tasakaalu. Kui ühes valdkonnas on keerulisem periood, toetab teine. Tasakaalu aitavad hoida ka liikumine ja aeg maakodus.
Keda või mida sa teaduses kõige rohkem hindad ja mis sind endiselt motiveerib?
Hindan teaduses koostööd ja rahvusvahelist mõõdet. Erinevate taustade ja vaatenurkade kokku toomine avardab mõtlemist ning aitab leida lahendusi, mida üksinda ei näeks.
Mind motiveerib see hetk, kui keeruline probleem hakkab loogiliseks tervikuks koonduma.
Mis on sinu sõnum noorele, kes kaalub teadust, aga kahtleb, kas ta on selleks piisavalt hea?
Teaduses ei ole kõige olulisem anne, vaid püsivus, huvi ja enesejuhtimise oskus ning need on arendatavad.
Enesekindlus ei eelne tegutsemisele, vaid tekib töö käigus. Süvenemine ja järjepidev tegutsemine loovad oskused ning oskused loovad enesekindluse.
Mina võtan bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid laborisse stipendiumi toel tööle. Doktorantide ja teadlaste juhendamisel saavad nad osaleda teadusprojektides ning kogeda, milline on teadlase igapäevatöö.
Teadus vajab erinevaid tugevusi ja mõtteviise. Igaühel on võimalik leida oma viis panustada. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles