Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on aidata luua ja hoida tugevaid ja omaalgatusel põhinevaid kogukondi. Mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad programmist taas küsida toetust kogukondadesse panustavateks tegevusteks. Toetust on paljudel juhtudel kasutatud selleks, et käima lükata mõni avalik üritus või tegevus, millel on kogukonda ühendav mõju.
Regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on kohaliku omaalgatuse programm üks pikima ajalooga kogukondade toetamise meetmeid, mis käivitati juba 1996. aastal külaliikumise toetamiseks.
„Tänavu 30-aastaseks saav kohaliku omaalgatuse programm on laienenud maa kõrval ka linnadesse ning aitab üle Eesti kogukondadel ellu viia väiksemaid ettevõtmisi ja panna alus ka suurematele algatustele. Programmi olulisteks märksõnadeks on kogukonnapõhisus ja koostegemine. See on üks tuntumaid riigisiseseid regionaalarengu programme, mis ulatub inimestele kõige lähemale,“ ütles Soomlais.
Toetust saavad taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus ei osale liikmena omavalitsus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Avatud on kaks toetusmeedet. Kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevdamisse ja tõhusama koostöö tekkesse. Maksimaalne toetussumma on 2500 eurot.
Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse. Maksimaalne toetussumma on 4000 eurot.
Riigi Tugiteenuste Keskuse sotsiaal- ja regionaalarengu talituse juhataja Ülle Luide sõnul on kohaliku omaalgatuse programmi kaudu toetust saanud väga erinevad tegevused ja investeeringud, mis on kohalikku elu märkimisväärselt rikastanud.
„Toetatud on kogukondadele vajalike objektide rajamist, ühistegevusi ning kogukonnale oluliste mälestuste säilitamist. Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Tallinna linna puhul võivad taotlejaks olla asumi huvides tegutsevad ühendused,“ täpsustas Luide.
2025. aasta kevad- ja sügisvoorudesse esitati kokku 1151 taotlust, millest rahastuse sai 438 taotlust.
Heaks näiteks kohaliku omaalgatuse programmist on Saaremaal ellu viidud MTÜ Saare Pickleball projekt „Pickleballi väljakute parandamine ja värvimine Kudjapel“, mille tulemusel sai kogukond püsiva võimaluse harrastada igas vanuses inimestele sobivat spordiala. Väljakutest on kujunenud populaarne kohtumispaik ning projekt on elavdanud piirkonna kogukonnaelu ja toetanud tervislikke eluviise. Elluviimisse panustasid aktiivselt ka vabatahtlikud. Projekt nomineeriti kategoorias „Saare maakonna kogukonna tegu 2025“ ning pälvis Eesti Pickleballi Liidu tunnustuse „Aasta tegu 2025“.
Ida-Virumaal toetati MTÜ Eluolualus projekti „Kogukonna koolitused“, mille raames loodi kogukondlike käsitöökoolituste sari. Koolitused aitavad säilitada pärandkultuuri, arendada kaasaegseid käsitööoskusi ning tuua kogukonnaliikmeid ühistegevuse kaudu kokku, edendades loovust ja jätkusuutlikke praktikaid.
Toetust saab taotleda elektrooniliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas kuni 2. aprillini 2026 kell 16.30.
Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid. Küsimustele aitab vastuse leida maakonna kohaliku omaalgatuse programmi kontaktisik. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Ãœles