Päeva jooksul käsitletakse muu hulgas mullaproovide tõlgendamise ja väetussoovituste uut keskkonda, veeseaduse muudatusi ning droonide kasutusvõimalusi põllumajanduslikus seires ja majandamises. Lisaks räägitakse põldkatsete disainimisest ja mulla seisundi hindamisest. Ülevaate saab kalatööstuse jääkidest valminud biopõhiste väetiste mõjust saagile ja mullaelustikule. Kuna põllumajandussaadused jõuavad lõpuks meie lauale, vaadeldakse ka seoseid väetamise ja saia kvaliteedi vahel.
Foto: Toomas Tamm
Rahvusvahelise mõõtme annavad ettekanded Taani ja Hollandi kogemustest. Aarhusi Ülikooli professor Davide Cammarano räägib täppisviljelusest ning keskkonna jätkusuutlikkusest Taani näitel. Wageningeni Ülikooli professor Antonius G.T. Schut tutvustab Hollandi taimekasvatuse probleeme, mis on seotud viljakate muldade ja suure sõnnikukasutusega. „Kliimamuutused, ekstreemsed ilmastikuolud, lämmastikväetiste turu ebakindlus ning soov taimi keskkonnasõbralikumalt kasvatada on mõjutanud toidutootmist kõikjal Euroopas. Taani ja Hollandi kogemustest on meil kindlasti palju õppida,“ ütles konverentsi peakorraldaja, Eesti Maaülikooli säästva taimekasvatuse professor Evelin Loit-Harro.
Sõna saavad ka maaülikooli tudengid, kes tutvustavad oma uurimistöö esimesi tulemusi. Eraldi meenutatakse agronoomia valdkonna olulist kujundajat Madis Ajaotsa ning räägitakse pikemalt tulevikuteemadest, mis vajavad teadlaste kiiret tähelepanu.
Eesti Maaülikooli ja Maaelu Teadmuskeskuse koostöös toimuv põllumajandusvaldkonna teadus-praktiline konverents „Agronoomia 2026“ pakub võimalusi arutada, kuidas tagada Eesti põllumajanduse konkurentsivõime ning kestlikkus muutuvas kliima- ja regulatsioonikeskkonnas ning kuidas viia teadustulemused põllule. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles