Euroopa Liidu põllumajandus on teel suurte muutuste suunas, kus traditsioonilised keemilised taimekaitsevahendid asenduvad üha enam bioloogiliste lahendustega. Hiljutine Eesti Maaülikooli rakendusuuring analüüsis seda rasket üleminekut, nentides, et toimeainete valik on alates 2018. aastast pidevalt kahanenud – ainuüksi viimase nelja aasta jooksul on registreeringu kaotanud 95 toimeainet.
Raporti koostaja Mati Koppel rõhutab, et see muutus nõuab põllumeestelt täiesti uut mõtteviisi: „Bioloogilised tõrjevahendid ei ole keemiliste taimekaitsevahendite alternatiivideks või asendajateks, vaid esindavad uut, teistsugust lähenemisviisi taimekaitsele,“ märgib ta aruandes, lisades, et keemiliste vahendite üks-ühele asendamine bioloogilistega ei ole praktikas võimalik.
Eesti murekoht: vaid kümnendik võimalustest võrreldes EL-iga
Kuigi Euroopa Liit liigub biotõrje suunas, on Eesti põllumehed hetkel ebasoodsas seisus, kuna meie turul on registreeritud vaid kümnendik Euroopa Liidus lubatud madala riskiga ja bioloogilistest vahenditest.
Numbrid kõnelevad enda eest: kui Euroopa Liidus on heaks kiidetud 82 madala riskiga toimeainet ja 73 mikroorganismi, siis Eestis on reaalselt kättesaadavad vastavalt vaid 8 ja 7 toodet. Veelgi kitsamaks muutub pilt siis, kui vaadata sihtotstarvet – põllu- ja aiakultuuridele on meil kasutada vaid 4 fungitsiidset, 2 insektitsiidset ja 1 molluskitsiidne toimeaine. Ülejäänud on mõeldud metsandusse.
Maailmaturul on bioloogilisi taimekaitsevahendeid üle 4000 toote, ELis ainult murdosa sellest. Võrdlus lähiriikidega näitab, et oleme sellestki maha jäämas.
- Skandinaavia-Balti tsoonis tervikuna on saadaval ligi kolm korda rohkem tooteid (umbes 28 madala riskiga toodet) kui Eestis.
- Lätis ja Soomes on registreeritud 17 madala riskiga ainet või mikroorganismi, kuid mida meil veel ei ole. Nende hulka kuuluvad näiteks teravilja puhtimiseks mõeldud Pseudomonas chlororaphis ning haiguste tõrjeks kasutatavad Trichoderma ja Beauveria preparaadid.
Mati Koppel hoiatab, et selline napp valik on ohtlik: „Kitsa toimeainete valiku juures on suur oht resistentsete kahjuripopulatsioonide tekkeks, mille esinemisel on väga raske vältida olulisi taimekahjustusi“.
Majanduslik löök ja uue paradigma vajadus
Taimekaitsevahendite valiku vähenemine ei ole vaid keskkonnaküsimus. Modelleeritud stsenaariumid näitavad, et vahendite piiramine võib Euroopa üleselt kaasa tuua kuni 20% saagilanguse. Eestis on see trend juba näha rapsikasvatuses: pärast neonikotinoidide keelustamist on rapsi saagikus langenud 2740 kg/ha pealt vaid 1595 kg/ha-le, kuna puuduvad efektiivsed vahendid uute kahjustajate tõrjeks.
Koppel märgib, et põllumajanduse elujõulisuse säilitamiseks ei saa vaadata ainult kemikaalide toksilisust: „Toimeainete hindamisel on oluline nende toksilisuse kõrval arvestada ka alternatiivide olemasolu ning majanduslike ja ühiskondlike mõjudega“.
Artikliga saad põhjalikumalt tutvuda SIIN |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Ãœles