Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustab ulatuslikku märgade pärandniitude taastamist, mille käigus parandatakse nende looduslikku seisundit kokku 500 hektaril üle Eesti.
Märjad niidud – luhad ja lamminiidud jõgede ääres, rannaniidud mere mõjualas ning ajuti liigniisked madalsooniidud – on alad, mis on osa aastast üle ujutatud või püsivalt niisked. Just vee rütm kujundab nende liigirikkuse. Kevadised üleujutused toovad setted ja toitained, meremõju hoiab rannaniidud avatud ning ajutine liigniiskus takistab metsa pealetungi.
Ilma hoolduseta hakkavad need alad võsastuma ja roostuma. Rannaniitudel võtavad võimust kadakad ja männid, luhaniitudel lepad ja haavad. Avatud maastik kaob ning koos sellega paljud taimeliigid ja maaspesitsevad linnud.
RMK looduskaitseosakonna juhi Kaupo Kohv kinnitas, et märjad niidud on ühed liigirikkamad kooslused Eestis. „Kui need kasvavad kinni, kaovad liigid, kes vajavad avatud ja niisket elupaika – alates orhideedest kuni rändlindudeni,“ ütles Kohv.
Taastamistööd hõlmavad peamiselt võsa ja puittaimestiku eemaldamist, roostunud alade avamist ning vajadusel maapinna tasandamist, et taastada niitudele iseloomulik veerežiim ja muuta need taas niidetavaks või karjatatavaks.
Kohvi sõnul on taastamine ajavõidujooks. „Kui hooldus katkeb pikaks ajaks, vaesub ka mullas peituv seemnepank. Mida kiiremini suudame niidu uuesti hooldusesse tuua, seda suurem on võimalus taastada selle liigirikkus,“ selgitas ta.
Hooldatud märgadel niitudel on oluline roll ka põllumajanduses ja toidujulgeolekus. Need pakuvad elupaiku tolmeldajatele ning toimivad rändlindude peatuspaikadena, aidates vähendada survet põldudele. Samuti suurendavad avatud märgalad maastiku sidusust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele.
Töö toimub projekti „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine“ raames, mida toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond perioodil 2021–2027.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Ãœles