Samal ajal 19. märtsil toimunud üleriigilise aktsiooniga #põllumajandusristteel arutati Riigikogus Maaelukomisjoni algatatud olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Põllumajandus ja toidutootmine kui strateegiline majandusharu“. Arutelul esinesid Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse, EPKK põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira, Sadala Agro OÜ juhatuse liige Ahti Kalde ja Hexest Materials AS juhatuse liige Randel Veerits.
Urmas Kruuse: areng ja uued väljakutsed
Urmas Kruuse rõhutas, et Eesti põllumajandus on pärast ELiga liitumist märkimisväärselt arenenud – tootlikkus on kasvanud ja tööjõu hulk sektoris vähenenud. Toetuste tase on küll tõusnud, kuid konkurentsivõime tagamiseks on vaja järgmisi samme ja pikaajalist rahastuskindlust.
Kriisid, eriti COVID-19 ja geopoliitilised pinged, on tõstnud esile toidujulgeoleku olulisuse. Eestis on mitmes valdkonnas tugev isevarustatus, kuid seakasvatus, kartuli- ja köögiviljakasvatus on langenud. Väikese siseturu tõttu on võtmetähtsusega eksport ja toodangu väärindamine. Sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalikud investeeringud, riskijuhtimise parandamine ja koostöö kogu tarneahelas.
Ants-Hannes Viira: Eesti põllumajandus ristteel
Ants-Hannes Viira rõhutas, et Eesti on mitmest tugevast tootmisvaldkonnast hoolimata toidu netoimportija ning isevarustatus on madal eelkõige köögivilja, muna, linnuliha ja kartuli osas. Suurim probleem on investeeringute ja kapitali krooniline puudujääk võrreldes ELi keskmisega, mis takistab tootlikkuse kasvu ja arengut.
Eesti tugevuseks on suur põllumajandusmaa elaniku kohta, kuid selle potentsiaali ei kasutata täielikult. Viira hinnangul on hädavajalikud ulatuslikud investeeringud loomakasvatusse, aiandusse, töötlevasse tööstusesse ja tehnoloogiasse. Samuti rõhutas ta, et 546 miljoni euro suurune sissetulekulõhe toetus peab tervikuna jõudma põllumajandusse, et vältida olukorra halvenemist ja tagada toidutootmise tulevik.
Ahti Kalde: konkurentsisurve ja impordisõltuvus
Ahti Kalde tõi välja, et Eesti põllumajandus seisab kriitilises punktis: isevarustatus on mitmes põhivaldkonnas madal ning sõltuvus impordist kasvab. Samal ajal suurenevad tootmiskulud ja regulatiivsed nõuded kiiremini, kui ettevõtted jõuavad kohaneda.
Toidujulgeoleku ja majanduse vastupidavuse tagamiseks tuleb investeerida loomakasvatusse, aiandusse, tehnoloogiasse ja töötlevasse tööstusesse, mis loovad kõige suurema lisandväärtuse. Kalde rõhutas, et 546 miljoni euro suunamine põllumajandusse on strateegiline otsus, millel on otsene mõju Eesti julgeolekule, ekspordivõimele ja ettevõtjate investeerimisvõimele. Kiirete otsusteta kasvab impordisõltuvus ning väheneb sektori konkurentsivõime.
Randel Veerits: tööstuse rajamine ja tulevikutehnoloogiad
Randel Veerits avas oma ettekandes tööstuse rajamise praktilist poolt, tuginedes kogemusele puidu väärindamises, piimatööstuse arendamises ja kaitsetööstuses. Ta rõhutas, et edukas tööstusprojekt nõuab tugevat äriplaani, professionaalseid läbirääkimisi rahvusvaheliste partneritega ning kompetentset ja ühtset meeskonda.
Eesti tugevus seisneb loodusressurssides ja võimaluses arendada nutikat, automatiseeritud ja tehisintellekti kasutavat tööstust. Veeritsa hinnangul tõstab see oluliselt tootlikkust, aitab luua kvaliteetseid töökohti ning toetab regionaalset arengut. Riigi roll on tuua teadmisi ja tehnoloogiat ettevõtjate käsutusse ning julgustada uuenduslikke pilootprojekte, mis kiirendavad tööstuse ja põllumajanduse arengut.
Riigikogu arutelu: strateegiline valdkond ebakindlas olukorras
Riigikogu liikmete sõnavõttudes rõhutati, et põllumajandus ja toidutootmine on strateegiline valdkond, mille mõju ulatub toidujulgeolekust regionaalse arengu ja majanduse vastupidavuseni. Kõnelejad toonitasid, et Eesti põllumehed tegutsevad ebaühtlases konkurentsiolukorras – sisendihinnad, bürokraatia ja välismaiste tootjate soodsamad tingimused seavad Eesti tootjad keerulisse positsiooni.
Suurim mure on jätkuv ebakindlus seoses 546 miljoni euro suuruse EL-i sissetulekulõhe toetusega. Valdkond ootab valitsuselt üheselt mõistetavat kinnitust, et toetus suunatakse täielikult põllumajandus- ja toidusektori tugevdamiseks. Märgiti ka, et sektori investeerimisvõime ja tootlikkus on vähenemas ning kasvav impordisõltuvus ohustab Eesti toidujulgeolekut.
Kõnelejad kutsusid valitsust üles tegema kiireid ja selgeid otsuseid, vähendama bürokraatiat, tagama ausad konkurentsitingimused ning suunama toetused sektorisse. Põllumeeste üle-eestilist traktorite aktsiooni käsitleti tõsise signaalina, et olukord ei ole jätkusuutlik ja vajab viivitamatut lahendamist.
Materjalid
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu saab kogu pikkuses järele vaadata SIIT
Istungi stenogramm on kättesaadav SIIT
Ettekannete slaidid on kättesaadavad SIIT
Arutelu ülevaade fotodel SIIN |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Ãœles