Eesti toit on aus, kvaliteetne ja hinnatud. Sageli kõlab mõte, et kui meie tooted on nii head, peaksid need välismaal ju iseenesest hästi müüma. Ekspordi puhul ei piisa pelgalt heast ideest või ettevõtja ambitsioonist.
| Selleks, et Eesti piima-, kala- või mõni lihatoode jõuaks teise riigi poelettidele, peab see riik ametlikult meie ettevõtete tooteid oma turule lubama. Avalikkus näeb enamasti vaid lõpptulemust – teadet, et Eesti ettevõte alustas eksporti mõnda kaugesse ja eksootilisse riiki. Selle uudise taga on aga aastatepikkune, metoodiline ja sageli avalikkusele nähtamatu töö. |
 |
Kontroll enne riiki lubamist
Loomade ja loomsete saaduste puhul on ohutus esmatähtis. Põhimõte on lihtne – mida varem imporditavale kaubale kontrolle teha, seda väiksem on võimalus, et nõuetele mittevastavad kaubad üldse üle piiri jõuavad. Seda põhimõtet järgivad kaupade importimisel kõik Euroopa Liidu (EL) riigid ja ka kolmandad riigid. Et maandada loomade ja loomsete toodete importimisega kaasnevaid riske, on riigid kehtestanud nõuded, millele loomad ja kaubad peavad vastama ja mida riikide piiridel enne riiki lubamist kontrollitakse. Need nõuded puudutavad nii loomahaiguste mitte-esinemist, loomade vaktsineerimisi, toidu ohutust ning ka meetmeid, mis aitavad tagada ausat kaubandust ja vältida toidu võltsimist.
Enne, kui Eesti ettevõtete tooted saavad vabalt liikuda mitte-EL riikide turule, on vajalik välja selgitada, millised on need tingimused, mida on vaja sellesse riiki kaupade viimiseks täita. Eestis on selle töö keskmes Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), kes teeb tihedat koostööd nii ettevõtjate kui teiste riigiasutustega.
Aastaid kestev tehniline protsess
Loomade ja loomsete saaduste ekspordi avamine kolmandatesse riikidesse, näiteks Aasia, Lähis-Ida või Aafrika turgudele, on pikk ja tihti tehniline protsess. Tavaliselt ei piisa ühest viisakast e-kirjast, kus on soov hakata kauplema.
Turu avamine algab sellest, et PTA kaardistab koos ettevõtjatega võimalikke turge, kogub infot sihtriigi nõuetest ning uurib, millised tooterühmad võiksid üldse kõne alla tulla. Sageli on eelduseks riikidevaheline koostöömemorandum, mille allkirjastavad Eesti ja sihtriigi ministrid. Selleni jõudmiseks korraldatakse kõrgetasemelisi kohtumisi, milles osalevad saatkonnad, Välisministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM). Memorandumite tekstid sisaldavad üldiseid kokkuleppeid ja nende tekstide kokkupanek nõuab väga tihedat koostööd nii PTA erialaseptsialistide, ReM-i kui ka sihtriigi pädeva asutuse vahel. Tihti on vaja lisaks leida kõrge kompetentsiga tõlgid, sest on äärmiselt oluline, et dokumentide sõnastus kattuks täpselt nii eesti kui partnerriigi keeles. Näiteks kooskõlastati 2025. aasta septembris memorandum Eesti ja Hiina vahel.
Peale memorandumi allkirjastamist jätkub meie ja sihtriigi pädeva asutuse vaheline tihe töö: kokku tuleb leppida veterinaar- ja toiduohutuse nõuetes, esitada mahukas dokumentatsioon, tõestada Eesti kontrollisüsteemi usaldusväärsust, vastata küsimustikele ning sageli läbib Eesti järelevalvesüsteem ja ettevõtted ka sihtriigi auditi. Alles pärast seda saab hakata kokku leppima ekspordisertifikaatide sisus, mis reaalselt lubavad konkreetseid toidukaupu sellele turule eksportida.
Mõne turu avamine võtab kuid, teise puhul aastaid. Näiteks kulus Lõuna-Korea piimatoodete turu avamiseks üle viie aasta hõlmates läbirääkimisi, dokumentide kooskõlastusi ja kohapealset auditi. Alles pärast seda avanes Lõuna-Korea piimatoodete turg Eesti ettevõtetele.
Sarnast järjepidevust on nõudnud ka kala ja kalatoodete eksport Hiinasse, kus mitmesaja miljoni tarbijaga turule pääsemine eeldas nõuete täitmist ja ulatuslikku dokumentide kooskõlastusi ja tõlkimist ja auditite korraldamist ja täitmist.
Turu avamiseks aga ei tee pingutusi mitte ainult PTA, vaid oluline roll on ka ettevõttel, kes soovib eksporti alustada. Sihtriigid tahavad näha sageli põhjalikku ülevaadet tootmisprotsessist, kehtestavad erinõuded märgistusele ja laboratoorsetele analüüsidele ning võivad tulla ettevõtet kohapeale auditeerima.
Loomahaigused mõjutavad eksporti oluliselt
Mõnikord ei ole turu avamine meie toodetele võimalik ja sõltub riigi epidemioloogilisest olukorrast. Näiteks sigade Aafrika katku (SAK) tõttu on enamik mitte-EL riike keelanud Eesti sealiha sisseveo. Turg võib avaneda alles siis, kui viimasest haigusjuhtumist on möödas vähemalt kaks aastat. See näitab, kui määrava tähtsusega on riigi loomataudiolukord – ohtlik haigus võib ekspordivõimalused sulgeda mitmeks aastaks.
Kui kõrvale jätta SAK, siis Eestis on loomahaiguste olukord üldiselt hea, mitmes aspektis isegi parem, kui mõnes teises EL riigis. Näiteks oleme juba aastaid vabad tuberkuloosist, brutselloosist, veiste spongiformsest entsefalopaatiast. See loob paremad tingimused meie elusveiste ekspordiks. Samuti oleme ametlikult marutaudivaba riik, mis võimaldab meie inimestel koos oma lemmikloomadega reisile minna sellistesse riikidesse, kuhu see muidu oleks väga keeruline. Näitena võib tuua Austraalia, kus reguleeritakse väga rangelt lemmikloomade riiki toomist. Austraaliapoolse loa esmatingimus on marutaudivaba riigi staatus, kuid Eesti on lisaks läbinud ka Austraalia pädeva asutuse hindamised ja seetõttu on võimalik Eestist koos lemmikloomaga Austraaliasse reisida.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Ãœles