EL ÜPP VÕRGUSTIK: Häid näiteid Euroopast: Rootsi põllumees edendab ubade potentsiaali tulusa proteiinikultuurina

Allikas: EL ÃœPP võrgustik 31. märts 2026. a

Rootsi pärandoasortide majandusliku ja keskkondliku väärtuse taasavastamine toetab nii kohalikke prioriteete kui ka Euroopa Liidu laiemaid eesmärke jätkusuutliku valgu tootmise vallas.  Valgurikaste kultuuride kasvatamine ja pärandsordid Valgurikaste kultuuride kasvatus (nii tera- kui ka liblikõielised söödakultuurid) moodustab EL-i põllumajandusmaast endiselt vaid väikese osa. Ometi tekib loomasööda sektoris sageli valgupuudus, mis tingib suure impordivajaduse riikidest, kus kehtivad teistsugused keskkonna- ja sotsiaalstandardid. Seetõttu on EL-i eesmärk laiendada kodumaist valgukultuuride tootmist, sealhulgas segukultuuride süsteemide kaudu. Euroopal on suur potentsiaal suurendada tulusat valgukultuuride tootmist. Selle potentsiaali avamiseks on oluline jagada häid tavasid ja arendada põllumajandustootjate jaoks usaldusväärseid turge. EL-i taimse valgu omavarustatuse tugevdamine vähendaks imporditava sööda keskkonnajalajälge, samas kui kohapeal kasvatatud valgukultuurid toetavad säästvat maaelu arengut uute, piirkondlikult ankurdatud väärtusahelate kaudu. Lämmastikku siduvate liblikõieliste kultuuride kasvatamise suurendamine toob kaasa ka olulise kasu mulla tervisele. Need süsteemid aitavad taastada ja parandada mulla struktuuri, suurendada elurikkust ja viljakust ning toetada toitainete ringlust ja vee säästmist mullas. Pärandoasortide majandusliku ja keskkonnaväärtuse taasavastamine pakub täiendavaid võimalusi EL-i taimse valgu geneetiliste ressursside tugevdamiseks ja kaitsmiseks, mis on oluline puhver tulevaste toidutootmisriskide vastu. Pärandliigid säilitavad väärtuslikke kohalikke maasorte, millest paljudel on tugev looduslik vastupanuvõime kahjuritele või taluvus abiootilise stressi suhtes. Huvi kõrgema väärtusega valgukultuuride, sealhulgas pärandsortide vastu kasvab nii põllumeeste kui ka tarbijate seas. ÃœPP saab seda suundumust toetada, rahastades katseid, mis annavad teadmisi saagikuse, stressitaluvuse, toiteväärtuse, sensoorsete omaduste, maitse ja muude põhiomaduste kohta. Eesmärgid Rootsis toetati ÃœPP vahenditest Norrtäljes tegutseva aiandusteadlase Dylan Wallmani tööd, kes on spetsialiseerunud kultuuride mitmekesisusele ja mahedale sordiaretusele. Projekti eesmärk oli laiendada kohalikku värskete lämmastikku siduvate liblikõieliste valikut ja suurendada aktiivses kasvatustöös olevate sortide arvu. Tema oakatse eesmärk oli kasvatada ja hinnata pärandoa (cowpea) sorte, luues uusi teadmisi taime omaduste kohta. Peamine eesmärk oli ka mahepõllumajanduse, edasise uurimistöö ja degusteerimise jaoks sobivate seemnete tootmine. Dylani pingutused kättesaadavate seemnetüüpide valiku laiendamisel olid hädavajalikud, et selgitada välja sordid, mis sobivad hästi Rootsi mahekasvatajatele. Projekt aitas väiketootjatel valida sorte, mis pakuvad suuremat lisandväärtust tänu oma eksklusiivsusele ning kultuurilisele või ajaloolisele tähtsusele. Tulemused aitavad vähendada EL-i sõltuvust imporditud valgusöödast, tugevdades kodumaist taimse valgu tootmist. Samuti suurendavad need Euroopa põllumajandussüsteemide kestlikkust ja vastupanuvõimet, avades samal ajal uusi ärivõimalusi maapiirkondade majandusele. Tegevused Färsna talu katsekasvatus keskendus pärandubade kasvatamisele, kus tegevusi viisid läbi peamiselt lühikestes tarneahelates töötavad mahe-väiketootjad. Katse hõlmas oaseemnete paljundamist ja 46 pärandsordi kasvutavade uurimist. Talve ja kevade jooksul koguti eri oasortide seemneid.  Need külvati aprillis, koristati augustis ning seemned eraldati kaunadest septembris. Peamised tulemused Enamik katses osalenud pärandoasorte hinnati edasiseks paljundamiseks sobivaks, mis võimaldab neil jõuda nii kasvatajate kui ka tarbijateni. Tulemused suurendasid Euroopa Liidu proteiinikultuuride sektori konkurentsivõimet, pakkudes põllumajandussüsteemidele rohkem võimalusi tugevdada vastupidavust kliimamuutustele, välistele Å¡okkidele ja tarneahela häiretele ning samal ajal toetada elurikkuse säilitamist. Ãœhise põllumajanduspoliitika (ÃœPP) rahastuse kasutamine suurendas põllumajandus- ja toidusüsteemide panust ELi strateegilisse autonoomiasse, toetades toidujulgeolekut ning aidates tagada ELi põllumajanduse pikaajalist kestlikkust. Projekti tegevused said suurt kasu Rootsi uustulnukatest, sealhulgas Eritreast, Süüriast ja Afganistanist pärit inimestest, kes töötasid ja õppisid rootsi keelt Färsna gÃ¥rd talus. Nende kogemus väikemahulise põllumajandusega oma kodumaal osutus hindamatuks väikeste katsete läbiviimisel ja seemnete paljundamisel. Projekti jätkusuutlikkus on tugev – Dylan kasutab oma põllumajandussüsteemi jätkuvalt õppeaia ja praktilise laborina. Praegu uurib ta silmubade kasvatamist koos põldubade ja teraviljadega. Muude ÃœPP toetatud jätkutegevuste hulka kuuluvad teadlikkuse tõstmise kampaaniad kokkade seas pärandvalgu kultuuride kohta ning suvekoolid, kus tulevased tarbijad „õpivad, mida üks kilo köögivilju tegelikult tähendab ning mida tasakaal ja tasakaalukus praktikas endast kujutavad“. Peamised õppetunnid Vanemad oasordid kasvavad paremini koos toetava kultuuriga, enamasti mõne teraviljaliigiga, kuid võimalik on kasutada ka põldube. Projekti järel keskenduti parimate kultuurikombinatsioonide ja optimaalse seemnenormi leidmisele. Arengupotentsiaal on suur, mistõttu on oluline muuta need süsteemid väiketalunikele lihtsamini kasutatavaks. Toiduks mõeldud kaunviljade tootmisse sisenevatele kasvatajatele on hea valik silmuba (cowpea). See vajab vaid seemnete eraldamist kaunadest, puhastamist ja vajadusel pakendamist. Suurtesse väärtusahelatesse sisenemine on aga keeruline turu lukustumise ja suurte investeeringunõuete tõttu. Dylan julgustab mitmekesisust, mitte ühe domineeriva sordi eelistamist, ning soovitab katsetada mitut erinevat silmoa tüüpi, millel on erinevad maitse- ja kasvutunnused.