Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles Riigikogus peetud aastakõnes, et Eesti liigub tervikliku toidujulgeoleku suunas. Ministri sõnul ei saa toidujulgeolekut käsitleda ainult varude küsimusena, vaid toimiva tootmise, töötlemise, toiduohutuse, ühenduste ja piirkondade tervikuna.
Terras rõhutas, et kriisi ajal ei saa riik toidutootmist nullist käivitada. Selleks peab tootmisvõime olema olemas enne kriisi. 2026. aasta lõpuks peaks Eestis olema 110 toimivat kriisipoodi, kuid ministri sõnul ei asenda need tootmist ega töötlemist, vaid tugevdavad tarneahela viimast lüli.
Kõnes peatus minister ka toidutootmise majanduslikul kaalul. Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus annavad kokku umbes 4% Eesti lisandväärtusest ning sektoris töötab ligi 36 000 inimest. Toidueksport moodustab ligikaudu 15% Eesti koguekspordist. Terras ütles, et Eesti ei tohi leppida ainult tooraine väljaveoga, vaid peab hoidma suurema osa väärtusest Eestis.
Selles kontekstis tõi minister esile ka ambitsiooni kasvatada pikemas vaates Eesti veiste arvu 500 000-ni. Tema sõnul ei ole see eesmärk omaette, vaid vahend, et tugevdada piimandust, töötlemist, eksporti ja maapiirkondade majanduslikku kindlust. „Küsimus ei ole ainult selles, kui palju me toodame. Küsimus on selles, kui suure osa selle väärtusest suudame Eestisse jätta,“ ütles Terras.
Minister rõhutas, et toidujulgeolek ja regionaalareng on tihedalt seotud. Tema sõnul ei saa regionaalpoliitika olla ainult ühe ministeeriumi teema, sest iga riigi otsus kas vähendab või süvendab lõhet pealinnapiirkonna ja ülejäänud Eesti vahel. Ühistranspordile on 2026. aasta riigieelarves kavandatud 174,45 miljonit eurot ning lisaks 3,7 miljonit eurot uute busside soetamiseks.
Kõnes käsitles Terras ka kalandust kui Eesti toidutootmise osa. Tema sõnul ei ole kalavarude kaitse kalanduse vastand, vaid selle eeltingimus. Ministri sõnul lähtuvad nii Pärnumaa kalavarude kaitseks tehtud otsused kui ka Eesti ja Rootsi ühispöördumine Euroopa Komisjoni poole kormoranide ohjamiseks samast põhimõttest: kui soovime hoida sektori elujõulisena, tuleb kaitsta ressurssi tervikuna.
Minister peatus ka loomataudide ja toiduohutuse teemal. Sigade Aafrika katku ohjamiseks suunati 2025. aastal ligi 20 miljonit eurot. Terrase sõnul ei ole toiduohutus pelgalt kontrolliküsimus, vaid tervise, usalduse ja ekspordivõime alus. Samuti rõhutas ta, et loomade heaolu on seotud bioohutuse, tervisekaitse ja Eesti toidusüsteemi usaldusväärsusega. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles