MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 9 (595) |
Allikas: Maaeluvõrgustik
29. aprill 2026. a |
| |
|
29. aprill 2026 nr 9 (595)
|
|
|
|
|
| |
|
Võrgukirjas jagame vahvaid klõpse Facebooki Maaelu pildipangast!
|
|
Foto autor: Liina Laurikainen- Päri
|
|
|
|
|
| |
|
MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa maapiirkonnad kliimamuutustes ja maaeluvõrgustike roll selles
|
|
|
|
|
| |
|
25.–26. märtsil 2026 kogunesid Malta saareriiki Euroopa Liidu liikmesriikide maaeluvõrgustike ning korraldusasutuste (st Eesti mõistes Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) esindajad. Järjekorras juba 7.maaeluvõrgustike kohtumisel osalesid 76 esindajat 24 liikmesriigist. Eestit esindasid Maaelu Teadmuskeskuse (METK) maaeluvõrgustiku teenistuse
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
juhataja Reve Lambur ning kliima- ja keskkonnateemadega tegelev peaspetsialist Karme Petrutis. Kohtumise läbivaks teemaks oli, kuidas võrgustiku tegevus Euroopa Liidu ja riiklikul tasandil aitaks suurendada maapiirkondade ja kogukondade vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kuidas mõista "vastupanuvõimet kliimamuutustele"? See on võime ennetada kliimamuutustest põhjustatud negatiivseid mõjusid, mõjudega toime tulla ja neist taastuda nt läbi ökosüsteemi teenuste parandamise, ressursside säästva kasutamise, sissetuleku mitmekesistamise, teadmiste tugevdamise, aga ka kliimakindla infrastruktuuri ja tehnoloogiate kaasabil. Malta kohtumisel pöörati erilist tähelepanu maapiirkondade veevarustuse vastupanuvõimele.
|
|
|
|
|
| |
|
INSPIREERIV PROJEKT: Otepää külakogukondade suutlikkuse ja koostöövõime tugevdamine
|
|
|
|
|
| |
|
Pärast kohalike omavalitsuste haldusreformi liitusid üheks Otepää vallaks nelja endise valla territooriumid – Otepää, Sangaste ning Puka ja Palupera osaliselt. Külakogukondade aktiivsus, mõjusus ja neile antavad toetused olid igas omavalitsuses erinevad.
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
Liitunud valdade kogukondades valitses teatud hirm ääremaastumise ning kõrvale jäetuse ees. Valgamaa Partnerluskogu projektiga „Kogukondade võrgustike arendamine“ on suudetud külasid kokku tuua ja hakata nende koostööle alust looma. Otepää vallavolikogu on loonud Kogukondade koostöö komisjoni, kes on asunud looma küladele soodsat õiguslikku keskkonda - välja on töötatud külavanemate statuut ning kogukondade rahastamise kord. Koos on arutatud ühisprojekte ning jõutud ühise MTÜ asutamiseni.
|
|
|
|
|
| |
|
Allikas: MAK 2014-2020 projektinäidete andmebaas
|
|
|
|
|
|
|
| |
Kuula taskuhäälingut "Maaelu jutud"!
|
|
|
|
|
| |
|
Seekordse saate külaliseks on Kaja Kesküla, kes on Võrumaa Arenduskeskuse projektijuht ja pühendunud mahetoidu valdkonna edendaja.
Ta on tegelenud ligi 10 aastat mahepõllumajandusega, kuid viimastel aastatel on keskendunud mahetoiduga seotud koostöö toetamisele ja arendamisele.
Kaja on Võru maakonna rohelise kogukonnafestivali eestvedaja.
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
Sel aastal toimub festival 16. mail Obinitsas. Saates räägime mahetoidust, Võrumaast ja koostööst.
Miks loodi Lõuna-Eesti toiduvõrgustik? Kuidas sündis "Mahe ja muhe" idee ja mis on selle eesmärk? Kuidas on Lõuna-Eestis edendatud maheda tooraine kasutamist koolisööklates? Millega tegeleb PEEK-projekt? Millele sel aastal Obinitsa kogukonnafestivalil keskendutakse? Kuidas peaks riik mahetootmist toetama, et mahetoit oleks kättesaadavam ja laiemalt levinud?
Kuula ja vaata saadet ning saa kõigest teada!
|
|
|
|
|
| |
|
REM: Avatud talude päevad kutsuvad talusid osalema
|
|
|
|
|
| |
|
Avatud talude päevad toimuvad tänavu 25.− 26. juulil. Talud üle Eesti on väga oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu.
"Eesti toidutootjad hoiavad iga päev meie laua kaetuna – avatud talude päevadel on võimalus seda tööd näha ja väärtustada. Need kaks päeva on meie sektori pidupäevad, mis toovad kokku linna- ja maainimesed, tootjad ja tarbijad.
Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu registreerida hiljemalt 31. maiks avatud talude veebilehel.
|
|
|
|
|
| |
|
METK: Mõõda, mitte ära eelda: uus tööriist aitab hinnata praktikate tegelikku mõju
|
|
Põllumehe jaoks on iga otsus täna järjest suurema kaaluga. Väetiste hinnad on kasvanud ebaproportsionaalselt kiiresti ning sama kehtib ka kütuse kohta. See tähendab, et iga põllule tehtud investeering – olgu see väetis, tööoperatsioon või muu praktika – peab end ka päriselt ära tasuma. Küsimus ei ole ainult saagis, vaid selles, kas kulutatud euro tõi oodatud tulemuse.
|
|
|
|
PIKK.EE: Põlevkivituhk on biomassituhast keskkonnaohutum
|
|
Tahkekütuste põletamisel tekib vältimatult suur kogus tuhka, mis oma koostise ja ohtlike omaduste tõttu võib olla kas väärtuslik teisene tooraine või risk keskkonnale ja inimtervisele. Aastakümneid ohtlikuks jäätmeks loetud põlevkivituhk võib aga uuringute kohaselt olla laialdaselt kasutust leidvast biomassituhast kohati ohutum. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et põlevkivituhale võiks otsida põllumajanduses ja ehitussektoris aktiivsemalt rakendusi.
|
|
|
|
|
| |
|
REM: Regionaalpoliitika ei toimi üksikute meetmetena – see peab kujundama kõiki riigi otsuseid
|
|
Riigikontrolli avaldatud audit juhib tähelepanu, et vaid regionaalministri käskkirjaga kehtestatud piirkondlikud tegevuskavad ei ole olnud piisavad piirkondade arengu edukaks suunamiseks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium algatab Vabariigi Valitsuses arutelu, kuidas muuta regionaalpoliitika valdkondade üleseks tööriistaks Eesti tasakaalustatud arengu saavutamiseks.
|
|
|
|
|
| |
|
MES: Eluaseme kaaslaenu sihtpiirkond laienes kolme piirkonna võrra
|
|
|
|
EIS pakub ettevõtjatele kuni viis miljonit eurot innovatsioonilaenu
|
|
|
|
|
| |
|
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu laiendas eluaseme kaaslaenu pilootprojekti sihtpiirkonda kolme uue haldusüksuse võrra. Uute piirkondadena lisandusid Järva-Jaani alev Järvamaal, Haljala alevik Lääne-Virumaal ning Oru linnaosa Kohtla-Järve linnas Ida-Virumaal.
|
|
|
|
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) pakub alates 4. maist innovatsioonilaenu, mis on mõeldud ettevõtetele innovatiivsete toodete ja teenuste arendamiseks, nende turule viimiseks ning vajalike investeeringute tegemiseks, kui tavapäraste rahastusvõimaluste leidmine on keeruline. Uut laenu saab ettevõtja taotleda kuni viis miljonit eurot.
|
|
|
|
|
| |
|
EPKK: Toidujulgeolek on Euroopa julgeoleku osa: Balti riikide ja Soome põllumajandusorganisatsioonid allkirjastasid Euroopa Parlamendis ühisdeklaratsiooni
|
|
|
|
|
| |
|
Nelja ELi idapiiri liikmesriigi põllumajandusorganisatsioonid nõuavad järgmiseks EL eelarveperioodiks õiglast toetuste jaotust ning uut idapiiri maaelu vastupanuvõime rahastust.
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) eestvedamisel kogunesid 21. aprillil Euroopa Parlamendis Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandusorganisatsioonide juhid, et esitada ühine seisukoht Euroopa Liidu järgmise programmiperioodi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) läbirääkimisteks. Kohtumise tulemusena allkirjastati ühisdeklaratsioon.
|
|
|
|
|
| |
|
MAAELUVÕRGUSTIK: Kutsume valdasid, aktiivseid kogukondi ja maaettevõtjaid osalema Maal elamise päeval!
|
|
|
|
REM: Avatud kalasadamate päevast võttis osa ligi 16 000 külastajat
|
|
|
|
|
| |
|
Kas oled varasemalt vaadanud Maal elamise päeva programmi ja mõelnud, et miks küll sina veel osalenud pole?
Kas oled mõelnud, et tahaksid ise käed külge lüüa ja Maal elamise päeval oma ettevõtmise, külaseltsi või mõne muu kogukonnaga koos osaleda? Kas Maal elamise päev paneb sul silmad särama ja toob naeratuse näole?
|
|
|
|
Avatud kalasadamate päeval osales 20 sadamat Eesti eri paigus ning vaatamata kehvale ilmale külastas sündmust ligi 16 000 inimest. Kõige enam huvilisi oli Japsi ja Lindi sadamas Pärnumaal.
Üritusel jagasid teadmisi kalateadlased ja -kokad. Meelt lahutasid paadisõidud, muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, teadusteater ja õngitsemiskoolitused. Igast sadamast sai värsket kala ja kalatooteid koju kaasa osta.
|
|
|
|
|
| |
|
EMU: Eesti Maaülikooli teadlaste abil sündis Eesti esimene kloonitud varss
|
|
11. aprilli varahommikul sündis Luunja tallis Eesti Maaülikooli veterinaarteadlaste kaasabil Eesti esimene kloonitud varss. Tegemist on märgilise teadussaavutusega – Eesti on teine riik Euroopas, kus on nüüd hobuste kloonimise võimekus.
Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus nii kõrgel tasemel hobuste reproduktiivbiotehnoloogiatega tegeletakse. Varasemalt on kloonvarsad edukalt sündinud Itaalias Avantea keskuses. Maaülikooli teadlaste, Luunja ja Perila talli koostöös sündis 2024. aastal ka Eesti esimene katseklaasivarss Endexlink.
|
|
|
|
Valmis Põllumajandus- ja Toiduameti 2025. aasta kokkuvõte
|
|
PTA tegevuste keskmes olid muudatuste protsessiga alustamine, asutuse põhieesmärgi ja väärtuste määratlemine. Fookusesse on toodud „Üks tervis“ (One Health) lähenemine, mis mõtestab inimeste, loomade ja keskkonna tervise omavahelist seotust ja seda, et nende teemadega tuleb tegeleda ühiselt koos, mitte eraldi. Jätkumas on töö, et tarbija oleks teadlikum ja nõudlikum ning tootja kannaks oma vastutust.
Amet on seadnud selged sihid oma arengule organisatsioonina. „Eesmärk on kujundada asutusest teadmuse jagamise, tõhusa järelevalve ning selge menetlusprotsessi toel tugev partner põllumajandus- ja toidusektorile."
|
|
|
|
|
| |
|
ERR: Eesti maakana on säilitanud sajanditepikkuse kohaliku pärilikkuse
|
|
Eesti maakana on ajalooliselt kohalik põlistõug. See tähendab, et ta on Eesti aladel kasvatatud ning Eesti keskkonnatingimustega kohastunud kana, keda ei ole aretatud ega aretustöö käigus kultuurtõugudega segatud. Aastasadu kasvatati maakana üle kogu Eesti, kuid tänapäevaks on ta säilinud vaid üksikutes kohtades.
Uurimistulemused viitavad, et Eesti maakana on säilinud kohalikele tingimustele kohandunud ja geneetiliselt eristuvana. Mari Palgi sõnul teeb see maakanast olulise osa Eesti kultuuripärandist. "Maakanu võib leida ka vanadel maalidel ja fotodel, mis kinnitab nende pikka ajalugu siinsetel aladel," lausus ta.
|
|
|
|
|
| |
- Alanud on kandideerimine konkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu"
-
Vaata järgi infovebinari "KÜSK ja CERV programmid"
-
LEADERi tulevik, mõju ja koostöö: PRIA ja ELL kohtusid Tartus
|
|
|
|
|
| |
|
Kohvikutepäevad mais 2026
|
|
|
|
|
| |
Haldusala ja koostööpartnerite uudised
|
|
MAAELU TEADMUSKESKUS (METK):
MAAELU EDENDAMISE SIHTASUTUS (MES):
REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM (REM):
PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET (PTA):
PÕLLUMAJANDUSE REGISTRITE JA INFORMATSIOONI AMET (PRIA):
EESTI PÕLLUMAJANDUS- KAUBANDUSKODA (EPKK):
EESTI MAAÜLIKOOL (EMÜ):
EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT:
MAAELU EDENDAMISE SIHTASUTUS (MES):
PIKK.EE:
|
|
|
|
|
| |
Avatud ja saabuvad PRIA toetusvoorud
|
|
|
|
|
| |
|
EL ÜPP VÕRGUSTIK: Häid näiteid Euroopast: Naistalunikud laiendavad Rumeenias jätkusuutlikku köögiviljatootmist
|
|
|
|
|
| |
|
Noored naisettevõtjad kasutavad ÜPP ühise põllumajanduspoliitika) investeeringutoetust, et muuta pere köögiviljatalu moderniseeritud, konkurentsivõimeliseks ja ühistu juhitud ettevõtteks, mis varustab riiklikke
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
jaemüügiturge aastaringselt. Selle peretalu ärieesmärgid on jagatud vanemate ja kahe tütre vahel, kes juhivad talu ühiselt. Nende eesmärgid ühendavad majandusliku konkurentsivõime sotsiaalse ja territoriaalse sidususega, peegeldades ÜPP integreeritud lähenemist maaelu arengule.
|
|
|
|
|
| |
|
ARIA2026: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2026" on avatud!
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (EL ÜPP) võrgustik korraldab juba kolmandat aastat konkurssi "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu" - Agricultural and Rural Inspiration Awards 2026 (ARIA26).
Selle aasta konkursi teemaks on "Sooline võrdõiguslikkus toetab järgmiste põlvkondade heaolu" (When equality powers the next generation).
|
|
|
|
|
| |
|
Fookuses on taaskord põlvkondade vahetus ja sooline võrdõiguslikkus, peegeldades ELi ÜPP võrgustiku ja selle sidusrühmade prioriteete.
Konkursil saavad osaleda projektid, mis on saanud toetust Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) perioodil 2014-2022 ja 2023-2027.
Konkursile saab esitada projekte läbi Eesti maaeluvõrgustiku, tähtaeg 8. juuni 2026.
|
|
|
|
|
| |
|
MAAELUPAKT: Maaturismi teemaline arutelurühm ning selle roll maaelupaktis: eesmärgid ja meetmed aastaks 2026
|
|
|
|
|
| |
|
Euroopa maapiirkondades on turism viimase 70 aasta jooksul vaikselt kujundanud ümber kohalikke majandusi ja kogukondi. See loob töökohti seal, kus alternatiive on vähe, toob uut elu küladesse, mida ohustab tühjenemine, ning
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
aitab säilitada maastikke, traditsioone ja kultuurilist identiteeti. Turism moodustab üle 15% Euroopa majutusvõimekusest ning loob otsest ja kaudset tulu, mis ületab selliste riikide nagu Ungari sisemajanduse koguprodukti.
|
|
|
|
|
| |
|
EESC: Sotsiaalne talupidamine kui vahend innovatsiooniks põllumajanduses
|
|
Sotsiaalne talupidamine võib olla innovatiivne lähenemisviis, mis ühendab põllumajandustootmise sotsiaal-, tervishoiu-, hooldus- ja haridusteenustega. Laiendades talude rolli toidutootmisest kaugemale, tugevdab see sidemeid maa- ja linnapiirkondade vahel ning loob uusi koostöövorme põllumajanduse, sotsiaalteenuste, tööhõive ja tervishoiusüsteemide vahel.
Tihedalt seotud praeguste Euroopa Liidu poliitikaaruteludega, sealhulgas ÜPP ning pikaajalise hoolduse, tervise ja vaimse heaolu Euroopa prioriteetidega, kujutab sotsiaalne talupidamine endast paljulubavat sotsiaalse innovatsiooni vormi põllumajanduses.
|
|
|
|
EUROOPA KOMISJON: Euroopa päev tuleb taas suure kontserdiga Tallinnas ja Narvas
|
|
9. mail tähistatakse Eestis ja mujal Euroopas taas Euroopa päeva. Kogu maikuu esimese nädala vältel korraldatakse Eesti eri paigus mitmeid sündmusi, mis kulmineeruvad 9. mail suure vabaõhukontserdiga Tallinnas ja Narvas. Tänasest algas ka hääletus aasta eurooplase konkursil, mille võitja kuulutatakse välja samuti Euroopa päeval.
Traditsiooniline Euroopa päeva orienteerumismäng kooliklassidele toimub sel aastal 4.-10. maini ning oma teadmised saab proovile panna nii Tallinnas, Narvas, Tartus, Kohtla-Järvel, Võrus, Pärnus, Kuressaares kui ka Valgas. Kõigi osalejate vahel loositakse välja 2000-eurone reisitšekk klassiekskursiooni korraldamiseks
|
|
|
|
|
| |
|
LIFE 2026. aasta projektikonkurss: 601,5 miljonit eurot rohelisema ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel
|
|
LIFE 2026. aasta projektikonkursid on avatud. See on võimalus aidata kaasa Euroopa rohelisele üleminekule, muutes ideed reaalseteks investeerimisalahendusteks.
Uue energiakriisi ja ülemaailmse geopoliitilise ebastabiilsuse taustal käivitatud LIFE 2026 projektikonkurss toetab ELi meetmeid konkurentsivõime suurendamiseks, innovatsioonilõhe ületamiseks ja majanduse süsinikuvabaks muutmiseks. Lisaks aitab see vähendada strateegilist sõltuvust – eriti fossiilkütustest – ning tugevdada energiasüsteemide üldist vastupidavust.
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
Telli maaeluvõrgustiku rändnäitus
- "Ettevõtlik maanoor" või
- "Roheline LEADER"
oma kodukandi noortekeskusesse, kooli, raamatukogusse, kaubanduskeskusesse vms!
|
|
|
|
|
|