Kriisiolukordades ei saa lootma jääda ainult vähestele elutähtsa teenuse osutajatele, vaid vajalik on laiapõhisem tootjate hulk. Kriisikindlama tootmisvõimekuse hajutamine teeb meid vähem haavatavaks, ütles Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits toidutööstuste 20. juubelikonverentsil.
Poliitiline olukord Euroopas ja kogu maailmas on viimased aastad olnud äärmiselt ärev. Sõda Ukrainas, Iisraeli-Palestiina konflikt, sõjaline vastasseis Iraani ja USA ning liitlaste vahel on oluliselt mõjutanud ja mõjutamas meie riigi stabiilsust ja julgeolekut.
„Vaatamata sellele, et vabariigi valitsuse poolt on astutud samme toidujulgeoleku tagamiseks kriisi- või sõjaolukorras, on teha veel palju ja võimalikult kiiresti,“ ütles Ipits. „Energiajulgeoleku tagamiseks on rakendamisel meetmed varugeneraatorite soetamiseks. Suuri generaatoreid ostab endale ka riik, kuid nende kasutamiseks on vaja teha kulukaid investeeringuid. Euroopa Liit on eraldanud Eesti riigile täiendavaid ressursse toidujulgeoleku tagamiseks. Loodame, et neid ka toidusektori jaoks kasutatakse, mitte ei suunata eelarveaukude täiteks.“
Hormuzi väina sulgemise mõjud on alles meieni jõudmas. „Energia hinna tõus on alles algus. Kindlasti tähendab konflikti venimine probleeme pakendite ja muude tootmiseks vajalike sisendite tarnekindluses ning sisaldab ka võimalikke hinnatõuse. Kõik see mõjutab toidu hinda. Seetõttu loodame, et ei käesolev ega ka järgmise aasta märtsis ametisse asuv valitsus ei rakenda mingeid kaudseid makse, millest osa (näiteks suhkrumaks) omavad rohkem populistlikku varjundit,“ sõnas Ipits.
Rääkides toiduainete käibemaksu vähendamise ettepanekutest rõhutas Ipits, et Toiduliit ei ole toidukaupade käibemaksu alandamise vastu. „Küll aga peame oluliseks põhjalikku analüüsi käibemaksu alandamise mõjudest kogu tarneahelale ja riigieelarvele ning soovime kinnitust, et võimalikku eelarve tulude vähendamist ei hakata korvama uute kaudsete maksete kehtestamisega.“
Toidutööstuste müügitulu vähenes 2025. aastal eelneva aastaga võrreldes 2,5% 3,24 miljardi euroni, kogukasum vähenes 153 miljonilt 148 miljonini. Eksport suurenes 3,7%, seda eelkõige piima ja piimasaaduste ning osaliselt puu- ja köögiviljade arvelt. Koguseliselt on toiduainetööstuse toodang aga langenud ning rahaline kasv tuleb peamiselt hinnatõusust, mille taga on kulude suurenemine. 2025. a. suurenes toiduainete tootjahinna indeks 3,1% ja tarbija hinnaindeks (ilma alkohoolsete jookideta) 6,9%.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles