Putukateadlase Urmas Tartese sõnul on mitmed kevadised loodusmärgid tänavu tavapärasest varem kohal ning eriti hästi on seda märgata putukate ja puukide puhul. Samas võib kuiv kevad tähendada, et sääski tuleb sel aastal vähem.
Kuigi inimestele võib tunduda, et kevad on visalt saabunud, on loodus putukateadlane Urmas Tartese sõnul paljudes aspektides tavapärasest ees. "See kevad tundub olevat päris teistmoodi. Väga paljud loodusmärgid on isegi nädal kuni poolteist varasemad," ütles ta "Vikerhommikus".
Tema sõnul ei puuduta see ainult talvitunud liblikaid, kes esimeste soojade ilmadega välja tulevad, vaid ka neid liike, kes peavad enne aktiivseks muutumist läbima teatud arenguetapid. "On märgata liike, kes on tavapärasest nädal-poolteist varasemad," märkis Tartes.
Kevade üks ebameeldivamaid kaasnähte on paljude jaoks puugid. Putukateadlase sõnul on tänavused olud puukidele soodsad. "Puukidele meeldib pikk soe periood ja nende jaoks hakkab soe aeg siis, kui temperatuur on üle nelja kraadi," selgitas ta.
Mida lühem on talv ja mida pikem kevad-suvi-sügis, seda paremini puugid Tartese sõnul toime tulevad. Inimesed on tänavu juba varakult märganud, et nii metsades kui ka linnalähedastel radadel on puuke palju.
Tartes rääkis, et puukide arvukus sõltub suuresti sellest, kui palju leidub piirkonnas nende toiduloomi. Näiteks võib puuke rohkesti kohata loomade soolakute ümbruses, kuhu ulukid kogunevad mineraale saama. Samuti liiguvad puugid linnalähedastesse piirkondadesse koos metsloomade ja lemmikloomadega. "Lemmikloomad viivad neid jälle edasi ka linnakooslusele lähemale," lausus ta.
Puukidega seoses ringleb aga palju müüte ja segadust. Näiteks levib arusaam, et puuki ei tohi paja käega eemaldada või puudutada. Tartese sõnul ei ole siin ühest vastust, kuid oht tekib pigem siis, kui puuki tugevalt pigistada. "Kui peaksime puuki kõvemini pigistama ja meie näppudel on mingisugune haav, siis võivad haigusetekitajad haava sisse jõuda," selgitas ta.
Samas ei näe ta põhjust paanikaks juhul, kui inimene märkab alles ringi kõndivat puuki. "Kui ta rahulikult näppude vahele võtta ja väikse nipsuga tagasi loodusesse lükata, siis ei juhtu küll mitte midagi," ütles Tartes.
Küsimusele, kas puuk tuleks kindlasti tappa, vastas ta pigem filosoofiliselt. "See on südamerahu küsimus. Arvata, et me nüüd selliselt käitudes suudame puukide arvukust oluliselt vähendada, on tore optimism," märkis ta.
Kui puukidele sobib pikk soe periood, siis sääskedele on oluline vee olemasolu. Tartese sõnul võib tänavune kuiv kevad tähendada sääsevaesemat algsuve. "Tavapärased lombid ja loigud, kus sääsevastsed arenevad, on hetkel täiesti kuivad," ütles ta. See tähendab, et sääskedel on vähem sigimis- ja kasvamisvõimalusi. Eriti võib seda tunda piirkondades, kus vett on looduslikult vähem.
Samas rõhutas Tartes, et looduses ei ole ükski muutus ainult positiivne või negatiivne. "Kõik uudised looduses on nii ja naa," sõnas ta. Näiteks võib sääskede vähesus olla seotud ka põuaga, mis valmistab muret põllumeestele. "Kui põllumehel kipub saak ikalduma, on sääski vähe," tõi ta näite.
Kevadeti muutuvad aktiivsemaks ka rästikud, keda inimesed ja lemmikloomad võivad metsaradadel kohata. Tartese sõnul on enamik rästikuid siiski inimese suhtes pigem pelglikud. "Üheksa rästikut kümnest läheb meie tee pealt ära enne, kui me teda üldse näeme," ütles ta.
Probleemid tekivad siis, kui inimene või loom satub rästikule liiga lähedale või astub talle kogemata peale. Tartes rõhutas, et rästik ründab üksnes enesekaitseks. "Inimene ei ole talle söök," märkis ta.
Tartese sõnul tasub lihtsalt hoida mõistlikku vahemaad. Rästik ei ulatu rünnates kaugemale kui umbes poole oma keha pikkuse võrra. "Kui me jääme meetri kaugusele rästikust, siis on kõik täiesti ohutu," ütles ta. Ja veel ühe levinud hirmu lükkas ta samuti ümber: rästik ei hakka inimest taga ajama. "Ei hakka. Inimene ei ole tema jaoks toiduloom," kinnitas Urmas Tartes. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles