27. mail 2026 toimus Saaremaal Neemil METKi toidusalude teemaline esimene kogemuspäev. Sündmus tõi kokku inimesed, keda huvitab looduslähedane toidukasvatamine, kogukondlik koostöö ja kestlik toidusüsteem. Päeva jooksul jagati teadmisi, kogemusi ja praktilisi nõuandeid nii Eesti kui ka rahvusvahelises vaates.
Toidusalu kui elav süsteem ja kogukonna kohtumispaik
Neemi toidusalu peremees ja looduskunstnik Indrek Nõgu tutvustas oma lähenemist toidusalu rajamisele ja hoidmisele. Tema sõnul ei teki toidusalu üleöö – see on pidevas muutumises olev süsteem, mis kasvab koos kogemuste ja ajaga. Toidusalu rajamine algab sageli lihtsatest tegevustest: istutatakse esimesed puud ja põõsad, rajatakse puuviljahekk ning proovitakse erinevaid pinnase- ja istutuslahendusi. Aja jooksul muutub see süsteem terviklikuks, kus taimed toetavad üksteist ja loovad mitmekesise ning toimiva koosluse. Oluline on leida tasakaal looduse ja inimese sekkumise vahel. Nõgu rõhutas, et looduslähedane aiandus ei tähenda hooldusest loobumist – vastupidi, vajalik on targalt ajastatud tegutsemine. Näiteks tuleb hooldada puid ja niita võsa, et taimed saaksid piisavalt valgust ja kasvuruumi, ning arvestada metsloomade- ja lindudega, kes võivad noori istikuid või saaki kahjustada.
Looduskunstnik Indrek Nõgu ja tema aiad. Foto K.Petrutis
Mitmekesisus kui toidusalu alus
Toidusalu tugevus peitub selle mitmekesisuses. Üheskoos kasvavad puud, põõsad, aga miks mitte ka mitmesugused köögiviljad, maitsetaimed ning taimeteed. Vajadusel saab süsteemi siduda ka loomakasvatusega. Igal liigil on oma roll – ühed pakuvad varju, teised rikastavad mulda või meelitavad kasulikke putukaid, aga võivad olla ka probleemkohtade indikaatoriteks jne. Selline mitmekesine lähenemine aitab vähendada riske ja parandada saagikindlust. Ühtlasi loob see tasakaaluka ökosüsteemi, kus looduslikud protsessid töötavad inimese kasuks.
Pähklikasvatus – kogemus ja potentsiaal
Kogemuspäeval jagas oma teadmisi ka Saaremaa mees Erich Suurpere, kes on aastaid tegelenud pähklikasvatusega. Tema sõnul ei sünni teadmised üleöö – oluline on pidev proovimine, õppimine ja kogemuste kogumine.
Suurpere on testinud erinevaid sorte mitmest Euroopa riigist, et leida need, mis Eesti tingimustes kõige paremini toimivad. Tema kogemus näitab, et isegi väikesed erinevused pinnases või mikrokliimas võivad mõjutada puude kasvu ja saagikust.
Saarlane Erich ja osake tema pähklikogust. Foto K.Petrutis
Erich tõi esile, et Saaremaa mereline kliima pakub pähklipuudele soodsaid tingimusi. Õigete sortide ja hoolduse korral võib pähklikasvatus siin areneda isegi pool-tööstuslikul tasemel. Pähklikasvatajal peab olema kannatust! Puud hakkavad vilja kandma alles aastate pärast ning saagikus võib aastati kõikuda. Samas pakuvad pähklid väärtuslikku ja toitainerikast toitu ning võimalusi toodete väärindamiseks ja sissetulemu mitmekesistamiseks.
Rahvusvaheline vaade: kogemus Soomest
Kogemuspäeval andis toidusaludele ja pähklikasvatusele rahvusvahelise vaate Soome "pähklimees" Joel Rosenberg, kes tutvustas põhjamaade kogemusi ja katseid. Tema sõnul on võtmetähtsusega taimede geneetika – edukaks kasvatamiseks tuleb valida sordid, mis sobivad kohaliku kliimaga.
Soome Pähklimees Joel Rosenberg ja eksperdid arutlemas. Foto K.Petrutis
Soomes tehakse aktiivselt katseid, et leida liigid ja pähkli-sordid, mis taluvad külma, annavad saaki ja sobivad ka puidutootmiseks. Sageli on need liigid, mis lõpetavad kasvu juba sügisel varakult – nii vähendatakse külmakahjustusi. Samas ei pruugi nende viljad igal aastal täielikult valmida.
Pähklikasvatuses on loomulik saagikuse kõikumine: mõni aasta on väga hea, mõni keskmine ning vahel jääb saak väheseks. Lisaks tuleb arvestada töömahukuse ja mitmete tehniliste väljakutsetega, näiteks kõvade kestade purustamisega.
Joel Rosenbergi vahendid pähklite purustamiseks. Foto K.Petrutis
Sellest hoolimata näevad eksperdid pähklikasvatuses suurt potentsiaali – see ühendab toidutootmise, keskkonnahoiu ning majandusliku väärtuse.
Kogukond – toidusalu oluline osa
Kõik esinejad rõhutasid kogukonna rolli. Toidusalu ei pruugi sugugi olla ainult ühe inimese aed vaid võib kujuneda ühiseks ettevõtmiseks. Talgud, vabatahtlikud ja kogemuste jagamine aitavad tööd kergendada ning loovad tugeva sideme inimeste vahel.
Lisaks pakub toidusalu võimalusi ka ettevõtluseks – näiteks mahlade, siidri, teesegude või muude toodete valmistamiseks.
Aia külastused: õppimine oma silmaga
Päeva oluliseks osaks olid ringkäigud aedades. Tutvuti nii Indrek Nõgu toidusalude kui ka ajaloolise Mihkel Ranna dendraariumiga – üle 100 aasta vana aiaga, mis on tänaseni säilinud ja arenenud.
Indrek Nõgu aiad: labürint- ja kivipeenrad. Foto K.Petrutis
Ringkäigud andsid võimaluse näha, kuidas toidusalu tegelikult toimib. Tegemist ei ole pelgalt istandikuga või pargiga, vaid tervikliku süsteemiga, kus: taimeliigid toetavad üksteist, muld paraneb ajas ning looduslikud protsessid töötavad koos inimesega.
Indrek Nõgu toidusalu kui kunstiteos. Foto K.Petrutis
Lisaks praktilisele õppele pakkusid aiakülastused ka emotsionaalset kogemust. Eriti meeldejääv oli lauluplatsi külastus, kus ühine laulmine sümboliseerib ühendust koha ajaloo, looduse ja inimeste vahel.
Ajalooline Mihkel Ranna Dendraarium ja lauluplats. Foto K.Petrutis
LISAINFO:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles