Euroopa Komisjon võttis vastu loomakasvatusstrateegia, mille eesmärk on tugev ja vastupidav Euroopa loomakasvatussektor. Strateegias on meetmed, mis aitavad loomakasvatajatel lahendada majanduslikke, keskkonna- ja turuprobleeme. Kestlikul loomakasvatusel on oluline roll Euroopa toiduga kindlustamisel ja maapiirkondade elujõulisuse tagamisel. Eesmärk on vähem tugineda imporditud toodetele ning rohkem kodumaistele ja ringluspõhistele ressurssidele ja vähendada heitkoguseid. Määrava tähtsusega on jätkuvalt ka toiduohutuse säilitamine ja loomade heaolu parandamine.
Tervishoiu ja loomade heaolu volinik Olivér Várhelyi: „Täna vastu võetud strateegias pakutakse välja tulevikku suunatud lähenemisviis, mille keskmes on loomade tervis ja heaolu. See on sektori sidusrühmadega peetud ulatuslike konsultatsioonide tulemus. Investeerides ennetusse, innovatsiooni ja valmisolekusse, aitame nii loomi kui ka põllumajandustootjaid tõhusamalt loomahaigusi ennetada ja neile reageerida, toetades samal ajal kõrgemaid loomade heaolu standardeid ja tugevdades sektori vastupanuvõimet. Eesmärk on kaitsta sissetulekuid, tagada toiduga kindlustatus ja anda põllumajandustootjatele tulevikku investeerimiseks kindlustunne.“
Loomakasvatusstrateegias on välja toodud järgmised viis prioriteeti.
- Vastupidav ja kriisiks valmis loomakasvatussektor. Riskide vähendamiseks ja kriisijärgselt kiiremini taastumiseks tugevdatakse riskijuhtimisvahendeid ning pakutakse välja uus kindlustus- ja edasikindlustussüsteem. Samuti toetatakse liikmesriike loomahaiguste mõju ohjamisel, et parandada ennetamist, varajast avastamist ja reageerimist. Jätkuvalt on väga oluline investeerida kliimamuutustele vastupanuvõimesse ja vähendada impordisõltuvust.
- Konkurentsivõimeline loomakasvatussektor ELis ja kogu maailmas. Komisjon soovib suurendada sektori kasumlikkust ja innovatsiooni ning tugevdada selle konkurentsivõimet ja kestlikkust. ELi uue perioodi eelarvel on selles oluline roll, nagu ka puurivabadele süsteemidele ülemineku ning ringluse, biomajanduse ja biomassi väärindamise toetamisel. Oluline on tagada ka põllumajandustootjate õiglane sissetulek ja rahvusvaheline reeglite vastastikune rakendamine. Selleks astutakse eelkõige loomade heaolu valdkonnas samme tootmisstandardite ühtlustamise suunas. Samuti suurendatakse diplomaatilisi jõupingutusi uute turgude avamiseks.
- Kestlik loomakasvatussektor. Kuna loomakasvatus on eri piirkondades erinev, töötatakse välja kohandatud lähenemisviis kestlikkusega seotud probleemide lahendamiseks. Loomade heaolu parandamiseks pakutakse välja munakanadele, broileritele ja sigadele suunatud meetmed, millega kaasnevad piisavad üleminekuperioodid ja rahaline toetus. Lisaks töötab EL välja ühtlustatud meetodid loomakasvatuse heitkoguste arvutamiseks põllumajandusettevõtte tasandil, samuti kliimamuutuste leevendamise tavad ning toitainete majandamise ja ressursside säästva ringluse viisid.
- Loomakasvatussektor, mis sobib kõigile põllumajandusettevõtetele ja piirkondadele. Loomakasvatuse ja piirkonna vaheline seos on väga oluline, sest sektor toob maapiirkondades majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu. Komisjon töötab koos liikmesriikidega välja kava, et tuua kestlik loomakasvatus tagasi haavatavatesse piirkondadesse. See sisaldab ka tegevuskava väikese tootmisvõimsusega ja/või liikuvate tapamajade jaoks, et vähendada loomade transporti ja elavdada kohalikku majandust.
- Loomakasvatuse tipptase. Kvaliteetne toit on Euroopa strateegiline väärtus. Komisjon tõhustab ELi päritolumärgistust ja kvaliteedi tunnustamist ning töötab välja kava, et väärtustada kõrgemaid standardeid, kestlikkust ja tootmise eripärasid. ELi kestlike tooteid toetavad nii müügiedendusmeetmed, geograafilised tähised, kampaania „Osta Euroopa tooteid“ ja mahepõllumajandus.
Loomakasvatusstrateegia esitatakse koos valguriskaste kultuuride tegevuskavaga. Üheskoos on nende algatuste eesmärk vähendada strateegilist sõltuvust, tõhustada Euroopa toiduga kindlustatust ning muuta Euroopa toidusektor tugevamaks, vastupidavamaks ja strateegilisemaks. Eesmärgiks on suurendada ELis valgurikaste kultuuride tootmist. 2025. aastal toodeti ainult 25% ELis loomasöödana kasutatavatest õliseemnetest ja valgurikastest kultuuridest ELis kohapeal. Seda osakaalu on kavas suurendada 2035. aastaks 35%ni. Kuna toidu-, sööda-, energia- ja tööstuslikud väärtusahelad on tugevalt omavahel seotud, soodustab see ka innovatsiooni, investeeringuid, mitmekesist toitumist ja valgurikaste kultuuride impordisõltuvuse paremat jälgimist. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles