Kalanduspiirkondade säästva arengu toetamine on Hiiumaa kalandusettevõtjate mõtteviisi muutnud, üle hulga aja pannakse suurteks ettevõtmisteks seljad kokku ja tehakse need üheskoos valmis. Loe edasi ...
Tärkma sadam avamiseks valmis
Pärast paariaastast tööd avatakse sel pühapäeval täiesti uueks saanud Tärkma sadam.
Projektijuht Liina Härm rääkis, milline nägi Emmaste vallas asuv sadam välja enne kui sadama arendamise ette võtsid: kaid ära vajunud, sadamahoonet polnud, oli vaid väike putka, kuhu kalurid oma asju panna said, ja Soela väina tugev vool oli liikuvad setted kandnud sadama-kanalisse.
“Algul mõeldi, et küsiks natuke raha, teeks sadama korda, aga siis saime hakka
Euroopa kalanduspiirkondade võrgustik Farnet korraldas 2.-3. märtsini Brüsselis messi “Seilates koos 2020. poole”, kuhu Eestit esindama valiti FIE Imre Kivi elluviidud projekt.
Kokkusaamisel esitleti eelmise Euroopa Liidu (EL) perioodi kalanduspiirkondade edulugusid ja ühe neist rääkis Imre Kivi, kes EL kalanduspiirkondade programmi toel ehitas Kärdlasse väikese püünistevalmistamise töökoja. Seal annab ta täiskohaga tööd neljale inimesele, lisaks pool töökohta, mis sisaldab
Viis kohalikku rannakalurit asutasid kaks aastat tagasi MTÜ Tärkma Sadama selts, et uuendada Emmaste valla ajaloolist Tärkma kalastussadamat, millel ka aktiivne kasutajaskond – kohalikud rannakalurid.
Üks seltsi asutajaliikmeid, Margus Kastein rääkis, et Tärkma on üks enim kasutatavaid kalasadamaid, kuid selle seisukord polnud kaugeltki kiita – sadamabassein amortiseerunud, sissesõidukanal ummistunud ja süvendamata, puudus ka korralik sadamahoone.
Oma rõõmuks avastasid kohaliku
Orjaku sadamas saab nüüd ilusa ilma korral vesivelodega sõita. Velosid on kaks tükki ja need mahutavad kumbki kuni neli inimest.
Orjaku külamaja perenaine Margit Kääramees rääkis, et mõte vesivelod soetada tuli, kuna taolist võimalust Hiiumaal eriti ei pakuta. Ka on Orjaku sadam hästi varjatud suurte tuulte eest ning on peaaegu ainuke velodega sõiduks sobilik koht kogu saarel.
Velod soetas Margiti abikaasa, rannakalur Indrek Kääramees Euroopa Kalandusfondi toel, et pakkuda turis
Orjaku külamajas õppisid lapsed nädalavahetusel valmistama lihtsaid kalatoite, mida algaval koolivaheajal ise teha.
Töötuba läbi viinud Heli Hahndorf OÜst Hiiu Gour-met ütles, et lastele meeldisid lihtsad ja tuttavad maitsed nagu kartuli-kiluvorm ja suitsukalapasteet. Lisaks õppisid lapsed tegema näiteks Caesari salatit, kilupi-rukat, võileibu munavõi ja kiluvõiga. Traditsioonilise toiduna valmisid pahlakilud ahjus ja eksootilist nüanssi andis räimevorm sidrunhei-na ja in
MTÜ-lt Hiiukala ilmus äsja infovoldik, mille kaanel tore pilt punases kuues kalurist kolme väänelava tuulehaugiga. Voldikus on kirjas saare mereäärsed puhkemajad, paadirendi võimalused, aga ka kalurite nimed, kes soovija merele kaasa võtavad. Samuti kohad, kust saab osta kalapüügivarustust ja süüa kohalikust kalast valmistatud roogasid. Kirjas on Hiiumaa kalapoed ja kalapeod ning isegi kalad, mida merest püüda saab. “Meil on erinev meri, kui põhja või lõuna pool ja siin elavad
Hiiumaa rannakalurid loodavad, et riigimetsa majandamise keskus võtab oma hoole alla ka Emmaste valla maadel asuva Õngu kalakasvatuse, kus plaanitakse tänavu töö lõpetada.
Neljapäeval läks MTÜ Hiiukala juhatuse koostatud kiri vastava ettepanekuga RMK peadirektorile Aigar Kallasele, kirja koopiad said keskkonnaameti veeelustiku spetsialist Märt Kesküla ja Hiiu maavanem Riho Rahuoja.
Kirjas seisab, et 2012. aastal püüti Hiiumaa harrastus- ja kutseliste kalurite p
18. oktoobril lõppes Hiiukala 2013. aasta kolmas ja viimane taotlusvoor. Avatud oli kõik viis meedet umbkaudse mahuga umbes 391 000 eurot.
Projektisaak oli võrreldav tänavusügiste ahvenasaakidega: kokku laekus 36 projekti summas 905 000 eurot ületades meetmete mahu rohkem kui kahekordselt. Taoline juhus on esmakordne Hiiukala ajaloos ning seletatav asjaoluga, et tegemist oli viimase rahade jagamisega sellel finantsperioodil.
Meetmeti on täituvused mõnevõrra erinevad:
Kalasadamate uue
Juuni algusest käivad Nasva külas ajaloolise Puulaidu kõrtsihoone taastamistööd - valmima peaks see 2015. aastaks.
Kõrtsihoone ehitati arvatavasti 18. sajandi keskel. Sadakond aastat tagasi ostis selle koos krundiga Hiiumaa tuntud naljamees Laidu August ehk August Martin. Praegu kuulub kinnistu Augusti otsestele järeltulijatele. Omanikeks on Arvi Pink ja Tarvi Pinkiga seotud äriühing. Koostöö- ja kasutamisleping hoone taastamiseks ja kasutamiseks on sõlmitud FIE Veikko
Kalana küla Hõbekala kohvikus kogete suussulavaid maitseid ja naudite vaimustavat merevaadet. Seal istudes ununeb kõik muu.
Kalana külas, Kõpu tuletornist umbes 10 kilomeetri kaugusel, on terrassiga Hõbekala kalakohvik. Looduskauni merevaatega kohviku tegid Siim Rätsep ja Kätlin Kiisk, kes juurte poolest ei tohiks õnnestunud ühistegevuseks üldse kokku sobida. Nimelt on Siim küll oma kodusaart armastav hiidlane, kuid Kätlini juured on sootuks Saaremaal. Kohtuti pealinnas.
"Elasime
25. märtsil 2013 peetakse Orjakus järjekordset tuulekala festivali. Traditsiooniliselt on päeva oluliseks osaks trollinguvõistlus, mille avapauk antakse hommikul kell 10. Võistluse mandaat algab tund aega varem ja lõpeb kaptenite koosolekuga. Võistluse planeeritav lõpp on kell 16.
Täpsemalt trollingu kohta saab lugeda siin. Alanud on eelregistreerimine, mida saab teha sealsamas kodulehel. Eelregistreerides on osavõtt võistlusest oluliselt odavam, samuti on korraldajatel lihtsa
Suuremad toetuste saajad nn kala-LEADERist
MTÜ Kõrgessaare sadam, juhatuse liige Priit Post, kolm taotlust, kokku 447 000 eurot.
MTÜ Kõrgessaare külmhoone, juhatuse liikmed Heino Kalmus, Priit Post, Imre Kivi ja Tarmo rajang, neli taotlust, kokku ligi 133 000 eurot. OÜ MaineGrupp, juhatuse liikmed Tiina ja Sander Kopli, kolm taotlust, kokku 53 000 eurot.
OÜ Kassariotsa, juhatuse liige Sander Kopli, neli taotlust, kokku 50 000 eurot. MTÜ Halulaev, juhatuse liige Marek Rätsep, 41
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles