UUDISED

Kokkuvõte LINC konverentsi kogukonna teenuste töögrupist - 13. juuni 2012, Tartu

Allikas: Maaeluvõrgustik, kokkuvõte Tiina Sergo (tõlge inglise keelest eesti keelde Helene Kõiv) 11. september 2011. a

Kogukonna teenuste töögrupi peamiseks eesmärgiks oli arutleda kogukonna teenuste üle üldiselt – mis need on, kuidas need toimivad ning kuidas leida uusi viise, kuidas neid toetada. Töögrupp koosnes kahest osast – esimesel poolel kuuldi kahte inspireerivat ettekannet kogukonna teenuste valdkonnaga seotud Eesti projektinäidetest – ettekannetega esinesid Mart Külvik ja Kristel Lopsik. Teises osas jaotati osalejad väiksematesse rühmadesse (4-6 inimest) ning püüti üheskoos leida vastuseid kolmele olulisele küsimusele. Arutelud olid viljakad ja tõid välja oodatuid ja mitte nii ootuspäraseid mõtteid. 1. Millised kogukonna teenused on maapiirkonna kogukondliku elu säilitamiseks vajalikud? Maapiirkonnad vajavad peamiselt igapäevaeluks vajalikke teenuseid (transport, prügivedu, turvalisus), kultuuriteenuseid (üritused, noortekeskused, spordiga seonduv jne),  ja sotsiaalseid teenuseid. Vastused näitasid, et kõik töögrupist osavõtnud riikide esindajad nägid kogukonna teenuste valdkonda ühe nurga alt. Töögruppides jagati mitmeid inspireerivaid näiteid eri riikidest – vabatahtlik tuletõrjekomando Eestist, Aja-pank (investeerimine sotsiaal-töösse ja punktide saamine - hiljem, kui vajatakse sotsiaalabi, võivad kogutud punktid aidata) Austriast jpt. Peale vajaduse erinevate teenuste ja heade ideede järgi, pidasid osalejad oluliseks ka juhendajate olemasolu, kes jagavad oma teadmisi kogu protsessi vältel. Seega on kogukonna teenuste heaks toimimiseks vaja ka füüsilist ja sotsiaalset infrastruktuuri. 2. Kuidas motiveerida vabatahtlikke uusi kogukonna teenuseid alustama? Kui mõned arutlusgrupid keskendusid sellele, kuidas vabatahtlikke motiveerida, oli teiste probleemiks nende leidmine. Mõnes riigis on väga raske vabatahtlikke leida (nt Itaalias), eriti just linnalähedastes piirkondades. Arutlusgrupp, mis koosnes eestlastest ja itaallastest, tõi välja, et probleemide erinevuse tõttu on raske leida lahendusi. Kuigi selles võib oma tõetera sees olla, mõtlesid teised grupid välja leidlikke lahendusi. Leiti, et raha on kõige olulisem motivaator. Vabatahtlike motiveerimisel on olulisteks faktoriteks ka kiitmine, hea atmosfäär, ideede toetamine ja uute kogemuste saamine. 3. Kuidas muuta kogukonnateenuseid jätkusuutlikuks? See oli küsimus, mis leidis kõige rohkem kõlapinda. Ühine arvamus oli see, et MTÜ-d, kes pakuvad kogukonna teenuseid, peaksid aeg-ajalt korraldama tuluõhtuid ning pakkuma kohalikele tasulisi teenuseid (seminaride ruumide rent, toitlustuse ja kontsertide korraldamine jne) ning tegema koostööd kohalike omavalitsustega. Tuluõhtute korraldamist mainiti erinevates arutlusrühmades mitmeid kordi, aga eestlastest, lätlastest ja austerlastest koosnev grupp leidis, et vaja oleks luua  strateegia jätkusuutlikuks projektiplaneerimiseks ja sidususe tekitamiseks Leader projektidega. Projekti planeerimiskoolitused ja -treeningud arendavad projektikirjutamisoskust just selles valdkonnas, mis meeldiks rahastajatele, kuid need ei aita tihtipeale leida lahendust, mis oleks ka garantiiks tulevikus, mitte ainult ei tagaks toetuse kättesaamist. Jätkusuutlikkuse kriteeriumid ei ole selgelt määratletud ja neid nähakse erinevalt. Leader kohalikke tegevusgruppe nähakse ka kui kogukonna teenuste alguspunkti/põhja, sest neil on ressursse, mis võimaldavad kogukonna teenuseid rahastada ja neis on kompetents treenimaks vabatahtlikke. Huvitava ettepanekuga tuli lagedale eestlastest, rumeenlastest ja ungarlastest koosnev grupp – nimelt kogukonna teenuste planeerimisel ei peaks keskenduma ainult traditsioonidele. Selle asemel peaksime avama oma silmad, looma uut kogukonda kasutama rohkem multimeediat ja teisi uuenduslikke lahendusi ning kaasama rohkem inimesi.   Töögrupi lõpus paluti kõigil osalejatel esitleda mõnd inspireerivat mõtet, mis neil seoses töögrupiga tekkis. Vastanud leidsid, et nad väärtustavad osalenud inimesi, uusi koostööalaseid ideid ja inspireerivaid arutelusid. Töögrupis osalenutel tekkis veel mõni konkreetne mõte seoses kuuldutuga. Üks osaleja polnud kunagi kuulnud mõistet „sotsiaalne infrastruktuur” ning pidas seda väga vajalikuks. Samuti peeti kasulikuks erinevaid mõtteid ja ideesid seoses sotsiaaltööga. Austria esindaja tõi näiteks „Aja-pank“.