Töögrupi arutelu juhatati sisse kahe ettekandega.
Allan Pardane, Põlvamaal asuvast MTÜ-st HääOm, tutvustas oma projekti „Jätkusuutlike lahenduste loomine, kasutades traditsioonilisi materjale”. Projekt seab eesmärgiks inimeste keskkondliku teadlikkuse suurendamise läbi erinevate töögruppide korraldamise – nt kuivkäimlad, puitraamid, rookatused, põllukividest aiad, käsitsi ehitatud savimaja, looduslikud viimistlusvahendid jne. Töögrupid annavad osalejatele võimaluse tundma õppida kohalike materjale ja nende kasutusvõimalusi, mis toetavad ökoloogilist arengut.
Mäksa vallavanem, Taivo Tali, tutvustas planeerimisjärgus olevat projekti “Kohalikel ressurssidel põhinevad jätkusuutliku energia lahendused Melliste külas”. Melliste on Mäksa valla suurim ja olulisim keskus, kus elab 450 inimest. Nii avalik sektor kui ka majutusasutused peavad probleemiks kütte erastamist ja kallidust, mõnedel juhtudel ka ebaseaduslikust ja ebastabiilsust (vedel gaas, puusüsi, elekter, õhksoojuspumbad jne). On vaja leida mingi lahendus, et praegust olukord lahendada (uute küttesüsteemide arendamine), aga küsimus on selles, kuidas leida ühtne energialahendus – keskne kohaliku energia süsteemi loomine küladesse, koostöös era- ja kolmanda sektoriga.
Mõlemad ettekanded tekitasid palju küsimusi seoses kohaliku olukorra muutmisega. See oli hea viis kuulda arvamusi ka teistest riikidest - kuidas lahendada kohalike ressurssidega seotud probleeme. Töögrupi huvitavamaks osaks osutusid faktid Eesti hetkeolukorrast ja viisidest, kuidas muuta elu paremaks. Küsiti nii Eesti küttehindade (gaas, õli, puit jne) kui ka korterite hindade, üüri ja palkade kohta. Suur erinevus on ka maapiirkonnas ja linnalises piirkonnas asuvate elamispindade hindades.
Pärast ettekandeid paluti töögrupis osalejatel arutelda järgnevatel teemadel:
- Kuidas muuta looduslähedast mõtlemist populaarsemaks?
- Kuidas kasutada kohalikke ressursse taastuvate energiaallikatena?
- Kuidas lõigata kasu kohalikest toormaterjalidest, et arendada kohalikku kogukonda?
Töögruppide tulemused olid suhteliselt sarnased.
- Üks huvitavamaid ideid tuli Austriast, kus arendati välja taastuvate energiaallikate asukohti kajastav digitaalne kaart, mis aitab inimestel leida endale kõige lähemal asuv energiaallikas või saada ülevaade Austria energiaallikate hetkeolukorrast.
- Kõige efektiivsem viis populariseerida keskkonnasõbralikku mõtlemist, on teha seda läbi laste ja nende vanemate harimise (laagrid, töögrupid, kursused, kampaaniad, head praktikad, näited jne). On oluline harida mõlemaid, et arendada ökoloogilist mõtteviisi juba varajases eas.
- Keskkondliku mõtteviisi populariseerimiseks soovitati korraldada ka rahvusvahelisi laagreid.
- Osalejatel paluti ajurünnaku käigus mõelda välja niipalju taastuvaid energiaallikaid (küpsetusõli, biogaas, puit, vesi, maapind, tuul, päike jne) kui neil meelde tuleb. Igal eramajapidamisel peaks olema eraldi energiasäästmissüsteem, nt päikesepaneel või tuuleveskid.
- Riigi mõistes, peaks arendama mitte ainult tuuleparkide osakaalu, vaid ka päikesepaneelide kasutamist.
- Mainiti ka seda, et ilma toimiva eraldussüsteemita on raske energiat säästa.
- Ilma motivatsiooni, informatsiooni ja rahata on raske midagi ära teha.
- Oluline on ka näha üldist pilti ja propageerida looduslähedast mõtlemist: plaani kohalikul tasandil, kaasa kohalikku omavalitsust, erasektorit ja kohalike elanikke.
- Leiti, et inimeste keskkonna säästliku mõtlemise populariseerimiseks peaks rohkem kaasama ka meediat, sest paljud inimesed, kellel on antud teema vastu isiklik huvi, ei tea kust saada informatsiooni.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles