 |
|
Kohaliku toidu töögrupp püüdis leida vastuseid kolmele küsimusele ning arutelude lõppedes oli selge, et teemad on omavahel seotud. |
1. Milline on kohaliku toidu sektori seni kasutamata/vähekasutatud potentsiaal?
- Suuresti on kasutamata erinevad looduse annid - kõrgekvaliteediline kala, liha, köögiviljad, söödavad metstaimed, marjad ja seened. Samuti ka traditsiooniliste retseptide järgi valmistatud, kodus villitud veinid ja teised alkohoolsed joogid, kohalik hooajaline toit ja kohalike traditsioonide ja kommete kohaselt valmistatav toit. Hooajalise toodangu puhul on väga oluliseks aspektiks just see, et sellel on kindel ja kõrge kvaliteet.
- Kohalik toit peaks saama osaks piirkondlikust turismist ja arengustrateegiast, see tähendab, et igaüks peab leidma oma piirkonnale omase „maitse“ - see aitab meelitada piirkonda turiste, keda saab hiljem kaasata ka kohalike toitude valmistamisse. „Toiduvalmistamise“ turismi propageerimine.
- Tarbijatele peaks korraldama kohaliku toidu töötlemise ja retseptide alaseid kursused.
- Rajada tuleks uusi kogukonna kööke - kohaliku toidu tootmiseks, pakendamiseks, hoiustamiseks ja transpordi korraldamiseks ning kohalike inimeste ja nende algatuste toetamiseks.
- Rohkem peaks arendama ka tootjate-tarbijate vahelist otsemüügi korraldust. Nutikas levitamine ja turustamine nt „üllatust pakkuva sisuga köögivilja kastid“, retseptid, harivad materjalid jne ning veebilahendused, mis eelnevat tegevust toetaksid.
- Võimalik on ka vastupidine lähenemine - Võrgustiku liikmeteks olevad tootjad palkavad tootja, kes kasvataks kohalikku toitu nõudluse alusel.
- Koolide, lasteaedade ja teised avalikud köögid (nt. kogukonna ja vanadekodude köögid) - lapsi harjutatakse seeläbi kohaliku toidu puhta maitsega ja nad saavad õppida rohkem selle kohta, kust nende toit pärineb. Vaja on muuta ka köökide haldajate suhtumist.
- Potentsiaalseks sihtgrupiks on ka erinevad restoranid, toidupoed, väikesed külalistemajad ja kohalike toodete turud.
- Suur vajadus on ka organisatsioonide järgi, kes ühendaksid erinevaid kohaliku toidu tootjaid – korraldaksid üritusi, koolitaksid ja jagaksid teadmisi antud valdkonna kasulikkusest, looksid e-võrgustiku, soodustaksid tootjate-vahelist koostööd, oleksid uutele tootjatele abiks just turustamisprotsessi juures, looksid erinevaid turustamiskanaleid, korraldaksid logistikat ning pakuksid kõrge-kvaliteedilist teenust jne.
Mõju ja arvamus (vt küsimust nr.3)
- Tuleks välja arendada üleriigiline LEADER kohaliku toidu programm.
- Sellekohane harimine on väga vajalik - korraldama peaks turgude, tarbijate ja tootjate alaseid koolitusi. Antud protsess peab olema võimalikult strateegiline ja efektiivne.
- Korraldada võiks ka toidu valmistamise võistlusi ja laatu, mis propageerivad kohalikku toitu.
- Kohalik toit võib aidata parandada ka supermarketite mainet, pakkudes mahedat ja kõrgekvaliteedilist toitu.
- Kindla kaubamärgi loomine aitaks tarbijatel kohalikku toitu ja teenuseid paremini eristada, annaks tootele lisaväärtust ja kergendab turustamist.
- Tarneahel peaks olema lühem ning müümiseks peaks otsima asukohti, mis oleksid kergesti ligipääsetavad.
- Korraldada võiks õppereise ka tarbijatele - kohaliku toidu tootjaid külastades mõistavad tarbijad paremini maapiirkonna kohaliku toidu tootmise tähtsust.
- Tuleks luua üle Euroopaline kohalike kaubamärkide võrgustik, et soodustada kogemustevahetust.
- Nõuded otsemüügiga tegelevatele talunikele on liiga keerulised (seadusandlus, veterinaaria alased seadused jne.) ning seetõttu on tekkinu antud valdkonnas tegutsemisel teatav barjäär.
- Vaatamata erinevale riiklikule seadusandlikkusele, saaks luua ELi tasandil ühise kohaliku toidu tootmise plaani (turustamine, sertifitseerimine, kaubamärgi rajamine jne).
2. Milline on peamine kohaliku toidu tarbijate sihtrühm ja kuidas nendeni kõige kergemini jõuda?
- Tuleks keskenduda just noortele, energilistele ja loovatele toidu-ettevõtjatele, mitte ainult traditsioonilistele tootjatele, kes võivad olla põikpäised ja ei soovi uuendusi sisse viia.
- „Lihtne luksus“ algatuse väljatöötamine, mis on mõeldud eelkõige haritud inimestele, kõrge sissetulekuga perekondadele ja lastele.
- Koolid, lasteaiad ja teised avalikud köögid (omavalitsused, vanadekodud jne).
- Restoranid, super-marketid, väikesed külalistemajad ja kohalike toodete laadad.
3. Kuidas julgustada ja tugevdada kohaliku toidu sektoris osalejate vahelist võrgustumist ja koostööd?
Tootjate-tarbijate vaheline võrgustumine ja koostöö on kõigile osapooltele kasutoov. See rahuldada tarbijate vajadusi, kes soovivad süüa just kohalikku toitu. Omakorda pakub antud tegevus ka tootjatele turgu.
 |
|
On oluline, et loodaks spetsiaalne juhtivorganisatsioon, kes esindaks eri poolte huvisid. |
LEADER tegevusgrupid on nii mõnegi näite põhjal selle rolli endale haaranud, kuigi nad pole selleks kohustatud. Allpool on ära toodud põhjused, miks on selle olemasolu hea ja vajalik:
- Kohaliku toidu sektoris tegutsevad eri pooled tavaliselt üksi - neid on vaja kokku tuua/viia.
- Kohaliku kaubamärgi väljaarendamine on väga vajalik. See peab olema professionaalselt juhitud.
- Võrgustik aitaks luua tootjate ja talunike vahel usaldust, mis omakorda viib uute partnerluste tekkimiseni.
- Kogemuste vahetamine ja õppereiside korraldamine aitab olemasolevatest kogemustest ja headest praktikatest õppida. Ei ole vaja luua uut süsteemi.
- Antud organisatsioon saaks toetada ka uute kohaliku toiduga seotud projektide loomist.
- Võrgustik aitaks erinevate partnerite vajadusi paremini välja tuua (nt aitaks lahendada tegutsemise alguses ettetulevaid seadusandlike küsimusi).
- Võrgustik aitaks tarbijaid koolitada ja julgustada, et nad tarbiks rohkem just kohalikku toodangut. Koolitamine on oluline selleks, et uuendada nende vaateid ja julgustada tarbijaid muutma oma maitseeelistusi ka pikaajalisemalt. Lisaks aitab see arendada jätkusuutlikumat mõtlemist.
- Samuti on see oluline hinnakujundamisel ning selleks, et muuta kohalikud tooted kättesaadavamaks.
- Tähtsaks aspektiks on ka tarbijate ja tootjate kriitilise massi loomine. Tootmise maht peab olema kooskõlas tarbijate vajadustega, et tagada tootlikkuse reliaablus.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles