MAALEHT: Piimaühistud: kuhu edasi? |
Allikas: Maaleht, autor Lii Sammler
22. veebruar 2013. a |
Eesti konservatiivse põllumehe suhtumine ühistegevusse hakkab muutuma. Piimaühistud on suutnud stabiliseerida piimahinna; koostegemisele tugineb lihaveisekasvatuse
edu; viimane uudis oli teraviljatootjate ühistu Kevili uue elevaatori nurgakivipanek.
Eesti Põllumeeste Keskliidu tegevjuht Üllas Hunt ütleb piimandusühistu EPIKO (piimatootjate katusühistu Eesti Piimatootjate Koostöökogu) kogemusele toetudes, et ühistegevus on parandanud piimatootjate elu. Praegu haldavad piimandusühistud hinnanguliselt 80% Eesti toorpiimast ja suunavad selle sinna, kuhu majanduslikult kasulikum. On peetud ka ühistutevahelisi plaane oma piimakombinaadi rajamiseks.
Kas võib öelda, et katusühistu EPIKO loomine 2008. aastal on üks põhjusi, miks ise hakkama saada sooviva Eesti põllumehe tahe ühiselt tegutseda on kasvanud?
2008. aastal langesid nii piima- kui muude põllumajandussaaduste hinnad. Sektor läks sügavalt miinusesse, hakati loomade arvukust vähendama ning farmerid hakkasid tõsiselt muretsema piimatootmise perspektiivi üle. Keerukas majandusseis lõi selge arusaama sellest, et tootjad on killustunud ning olemasolevad ühistud on suhteliselt väikesed ja nõrgad turujõu meelevallas.
Et parandada tootjate majandusseisu ja tagada oma tegevusele jätkusuutlikkus, oli vaja suuremat koostööd ehk jõudu, seismaks oma huvide eest. Teadvustati selgelt põllumajanduslike ühistute nõrka turujõudu toorme ja valmistoodangu müügil.
See arusaam tõi 11. augustil 2008 maaülikooli aulasse kokku hulga piimatootjaid, et plaanida laiapõhjalisemat ühistegevust.
Katusorganisatsiooni TÜ EPIKO asutasid viis ühistut, hiljem tuli liikmeid juurde ning 2008. aasta lõpuks koondas EPIKO 11 ühistut ja ettevõtet. Tegime teadlikult avatud katusorganisatsiooni, et liituda saaksid võimalikult paljud sektoris tegutsejad. Kuna Eestis oli juba olemas pika ajalooga piimaühistuid, said nii ka nemad meiega liituda, lõhkumata väljakujunenud sisesuhteid ja traditsioone.
Esimese asjana püüdsime välja töötada ühist lepingu platvormi. Väiksemate ja nõrgemate piimamüüjate lepingud kippusid olema juriidiliselt väga kohmakad, kus ühele poolele jäid kohustused ja teisele õigused. Kohustused siis müüja ja õigused ostja poole peale.
2009. aasta augustis sõlmisid neli EPIKO liiget in corpore lepingu aktsiaseltsiga Tere, kes hakkas meilt saama ligi 100 tonni piima. Tere oli tol hetkel ainuke ettevõte, kes oli valmis tegema sellist lepingut, ükski teine kokkuostja seda ei julgenud.
Aja jooksul EPIKO vahendatava piima hulk kasvas, mis muutus ka sellise suure ettevõtte jaoks nagu AS Tere, liiga riskantseks. Seetõttu jagasime vastastikusel kokkuleppel piimaportfelli ümber. Nüüd jaotame oma liikmete piima viie ostja vahel.
Loe artiklit tismahus ajalehe Maaleht paberlehest või veebilehelt www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/piimauhistud-kuhu-edasi.d
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles