HIIU LEHT: Laidud taastavad Puulaidu kõrtsi |
Allikas: Hiiu leht, Heleri Haasma
3. september 2013. a |
Juuni algusest käivad Nasva külas ajaloolise Puulaidu kõrtsihoone taastamistööd - valmima peaks see 2015. aastaks.
Kõrtsihoone ehitati arvatavasti 18. sajandi keskel. Sadakond aastat tagasi ostis selle koos krundiga Hiiumaa tuntud naljamees Laidu August ehk August Martin. Praegu kuulub kinnistu Augusti otsestele järeltulijatele. Omanikeks on Arvi Pink ja Tarvi Pinkiga seotud äriühing. Koostöö- ja kasutamisleping hoone taastamiseks ja kasutamiseks on sõlmitud FIE Veikko Martiniga, kes on Arvile ja Tarvile onupoeg.
Omanikud ja kogu Martinite suguvõsa on kõrtsi taastamismõtteid juba aastaid mõlgutanud. Mõned aastad tagasi otsustasid Arvi, Tarvi ja Veikko plaani ellu viia. "Tahame päästa Hiiumaa jaoks unikaalse säilinud kõrtsihoone," selgitas Veikko.
Kõrtsi taastamistööd on jagatud etappideks. Praegu taastatakse väärikas eas maja vundamenti, seinu ja katust.
Puulaidu kõrtsi külastades oli vanast kõrtsihoonest näha vaid paksud kiviseinad. Silma jäi suur ukseava ja eterniidi alt välja piiluv rookatus. Veikko kinnitas, et ka taastatud maja saab rookatuse.
Kõige enam püüdis pilku esmalt tõestatud, seejärel kraanaga ühes tükis maja kõrvale tõstetud tugevate trossidega kinnitatud korsten, mis keldri ja korstna vundamendi valmides tõstetakse oma algsele kohale tagasi. Veikko selle täpset vanust pakkuda ei osanud, kuid oletas, et korsten võib olla ligi kakssada aastat vana.
Objektil olid ametis ehitusfirma OÜ Haasoja kolm töömeest. Üks neist lisas parajasti segumasinasse segu ja kaks täitsid seguga kõrtsi keldri vundamendi plokke.
Veikko rääkis, et 23m pikk ja 8,5m lai hoone on ilmselt säilinud algsel kujul - sellest annavad märku majapalgid, mis metsast langetatud kirve, mitte saega.
Valmib 2015. aastaks
Vundamendi ja palkosa taastamiseks sai kõrtsihoone Pria kalanduspiirkondade säästva arengu meetmest toetust 21 700 eurot.
Esialgsete arvestuste järgi peaks kõrts valmima 2015. aastaks. Külalisi oodatakse sinna aastaringselt. Kõrtsi ülakorrusele on plaanis teha ka mõned külalistoad.
Kärdla kohvikutepäeval pidasid Martinid sõpruskonnaga Puulaidu eelkohvikut. "Puulaidu sai valitud imekena mereäärse koha pärast. Nii saime tutvustada ka kõrtsi kunagisi, praeguseid ja tulevasi tegemisi," selgitas Veikko Martin.
Kõrts rajati Puulaidu tänu tähtsale kaubaveo sadamale.
Kuni Orjaku sadama rajamiseni 20 saj algul asus Puulai-dus piirkonna suurima tähtsusega kaubasadam. Enne esimest maailmasõda sõitsid ka liinilaevad marsruudil Haapsalu-Heltermaa-Puulaidu-Sõru-Leisi-Taaliku ja tagasi.
Kõrtsi taga merekaldal on vanad võrgukuurid, millest osad taastatud ja mis annavad aimu seal kunagi toimunud vilkast rannaelus.
Kõrtsist vallamajani
Majas on elanud mitmete kõrtsmike perekonnad. 1889. aastal asus seal Vaemla vallamaja. Samuti on hoones olnud piirivalvekordon.
Sellest, kuidas kõrtsimaja taasasustati, annab aimu seal suvitanud kirjaniku Elmar Õuna raamat "Meri ja maa". Teose prototüüpideks on tollased majaelanikud, kirjaniku äi August Martin ja tema naine Leena.
Puulaidu kõrts olevat ka üks Hiiumaa kummitushoonetest. Kunagi tapetud seal öömajal olnud rikas kaupmees, kelle laip aetud jää alla. Mõrtsukas jäänud leidmata, kuid kaupmehe vaim koputavat mõnel ööl seniajani nii tugevasti vastu seina, et magajad majas üles ehmuvad. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles