EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2026
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Peipsi sibul sai riikliku kvaliteedikava

Allikas: Põllumajandusministeeriumi pressiteade
17. september 2013. a

Veterinaar- ja Toiduamet kinnitas Peipsi sibula riikliku toidukvaliteedikava, mis määratleb ära tooted „Peipsi sibul“ ja „Peipsi tippsibul“. Peipsi sibul on esimene Eesti toiduaine, millel on oma kvaliteedikava.

„Toidukvaliteedikava raames toodetud sibula tunneb edaspidi ära märgistuse järgi, millel on kirjas „Peipsi sibul“ või „Peipsi tippsibul“ ning mille juurde on lisatud väljend „Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava ,“ rääkis Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Peipsi sibula pakendilt leiab edaspidi etiketi, mis sisaldab toote nimetust „Peipsi sibul“ või „Peipsi tippsibul“, toote netokaalu, väljendi „Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava“ ja talu või MTÜ Peipsimaa Sibulatootjad nime.

Tunnustatud Peipsi sibul kasvab kõrgetel peenardel, väetiseks kasutatakse komposti ja koduloomade sõnnikut ning umbrohutõrjeks rohimist. Peipsi sibula mugul kaalub 25-150 grammi, see on lapiku kujuga, lapik-ümara või lapik-ümar koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. Taimede kasvatamiseks kasutatavad seemnesordid on ajalooline Venemaalt pärinev kohalik sort „Bessonovski“ ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud sort „Jõgeva 3“.

Kõik tootmisetapid alates seemnete ettevalmistamisest kuni pakendamiseni peavad toimuma iga toidukvaliteedikavas osaleja talus/tootmiskohas.

Praeguseks on kvaliteedikavaga ühinenud kuus sibulakasvatajat, kes kohustuvad kõiges järgima tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirjaga kehtestatud nõudeid. Eeskirjas kehtestatud nõuete täitmise üle hakkab järelevalvet teostama Veterinaar-ja Toiduamet.

Taustaks

Sibulakasvatus hakkas Peipsi äärsetes piirkondades arenema 19. sajandi keskel, kui kohalikud inimesed hakkasid kasvatama Venemaal Penza oblastis Bessonovka külas aretatud sibulasorti. Bessonovski sibulasort kohanes väga hästi ja hakkas kohalikes tingimuses andma väga hea kvaliteediga suuri ja stabiilseid saake.

Pressiteate edastas:

Karin Volmer
Põllumajandusministeerium
pressiesindaja
tel 625 6254 / 5696 4876
karin.volmer@agri.ee

 

Mai 2026
Tagasi Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
METK: Mida näitavad kolme aasta kartulikatsed väetamise optimaalsuse kohta
PIKK.EE: Eesti lamba- ja lihaveisekasvatajaid motiveerivad maastiku ilu ja isiklik heaolu
EL ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku uudiskiri - aprill 2026
PTA infopäev tõi fookusesse taimevaldkonna riskid ja tulevikusuunad
MAAELUVÕRGUSTIK: Kutsume valdasid, aktiivseid kogukondi ja maaettevõtjaid osalema Maal elamise päeval!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 9 (595)
UUS! Maaelu jutud #58 – Kaja Kesküla – Mahhe ja mooska mi muudu
MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa maapiirkonnad kliimamuutustes ja maaeluvõrgustike roll selles
LEADER infokiri 2026 (nr 4/157)
ARIA2026: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2026" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Toidusalude 1. teemapäev ja kogemusvahetus, Neemi küla, Saaremaa
MAAELUVÕRGUSTIK: Kogukonnaaedade 4. teemapäev ja kogemusvahetus Hiiumaal, Hindu küla, Tohvri kogukonnaaias

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo