UUDISED

EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM: Küüslaugufestival toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis 15. augustil 2015

Allikas: EPM pressiteade 3. november 2014. a

30. oktoobril 2015. a sõlmisid Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild ja Küüslaugufestivali peakorraldaja Aimar Pihlak kööstöölepingu, mille kohaselt toimub edaspidi Küüslaugufestival Tartumaal Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis. VIII Küüslaugufestival toimub 15. augustil 2015. a. Küüslaugufestival kujutab endast suurt pidupäeva, mis pühendatud küüslaugule kui vürtside kuningale ja eestimaisele omatoodangule. Esimesed seitse aastat toimus Eesti Küüslaugufestival Jõgeva linnas. Kuna väikelinn Jõgeva jäi iga aastaga järjest kitsamaks, mahutamaks kõiki küüslaugusõpru ja Eesti kohalikku toodangut hindavaid inimesi , siis otsustati ümber kolida Eesti maakultuuri pärandit koondavasse muuseumi – Tartumaal Ülenurmel asuvasse Eesti Põllumajandusmuuseumi. Eesti Põllumajandusmuuseum on huvilistele avatud alates 1981. a ja tänaseks on muuseumi kogudes üle 75 000 museaali: esemeid, fotosid, filme, käsikirju ning raamatuid. Muuseum asub kunagises Ülenurme rüütlimõisas, mille esmamainimine on olnud aastal 1646. Mõisakompleksi väärikas ajalugu, põhjalikult renoveeritud hooned ning põllumajanduslikud püsiekspositsioonid annavad Küüslaugufestivalile kindlasti täiesti uue ilme ning põhjuse tulla 15. augustil 2015.a Ülenurme, kaheksandale Küüslaugufestivalile. Küüslaugufestivalil saavad kokku Eesti küüslaugukasvatajad, et võrrelda sorte, küüslaugusaaki ning vahetada kogemusi. Kasvatajad võtavad kauplemiseks kaasa enda põllul kasvatatud küüslaugusaagi. Korraga on kauplemiseks festivalil üle 15 tonni eesti põldudel kasvatatud küüslauku. Igal aastal toimub ka konkurss „Eesti suurim küüslauk”, kuhu on oodatud konkureerima suurkasvatajate kõrvale ka kõigi külastajate ning talupidajate peenral kasvatatud eriliselt suured küüslaugud. Konkursil mõõdetakse küüslaugu risti läbimõõtu. Eelnevate festivaliaastate kõige suurem küüslauk on kasvanud 2012. a Jõgevamaal Ellakveres Mare Korneli põllul. Mugula läbimõõt oli 95 mm. Küüslaugukasvatajad toovad endaga kaasa lisaks värskele küüslaugule ka uute sortide seemet ning erinevaid tooteid küüslaugust. Nii võib lettidelt leida kooritud küüslauku, marineeritud küüslauku, hapendatud küüslauku, hapendatud küüslauguvõrseid, kuivatatud küüslaugu laaste, küüslaugupulbrit, küüslaugumoosi ja ka küüslaugukrõpsu. Seitsme aastaga on eesti toidukäitlejate ja väiketootjate poolt igal aastal midagi uut Küüslaugufestivalile tulekuks välja mõeldud. Kui 2008. a oli lettidel ainult kastidega kergelt mullaseid mugulaid, siis tänaseks on pilt kardinaalselt muutunud. Küüslauku saab osta nii pärga punutuna, patsi seotuna, kimpudena kui ka kilogrammiga. Erinevalt sibulast ei seisa küüslauguvanikud köögiseinal just väga kaua värskena, aga silmailu on palju. Parim temperatuur küüslaugu säilitamiseks on +3C. Väga populaarne kaubaartikkel festivalil on maheküüslauk. Ostjale tundub kohaliku küüslaugu hind kõrge, aga kui süveneda kui palju on tööd alates seemne soetamisest kuni küüslaugu kuivatamiseni välja, siis on eestimaine küüslauk isegi odav. Alati jääb tarbijal võimalus soetada poest odavaid kiiritatud Hiina küüslauke – kas te olete näinud, et poelettidel läheks Hiina küüslaugud nö õitsema? Tänaseks saab Küüslaugufestivalil veel mekkida ning kaasa osta: küüslauguleiba, küüslaugupekki, küüslaugujuustu, küüslaugumett, küüslaugukohvi, küüslauguõlut, küüslauguviina, küüslaugusõõrikuid, küüslaugusinki, küüslauguvorsti, küüslaugukommi, küüslaugusuhkruvatti ning laste lemmikut, küüslaugujäätist. Tooted on kaunilt pakendatud ja tekkinud on juba konkurents. Festivali suveniirtoodet „Küüslaugušokolaadi” toodab aastast 2009 Kõlleste Kommimeistrid. Seda omapärast toodet on festivalikülastajad just reisidele kaasa ostnud, kus kinkides võõrustajaile sellega palju elevust tekitanud.   Huvilistele on avatud näitus Eestis katsepõldudel kasvatatud erinevatest küüslaugusortidest. Festivali küüslaugunäitusel on olnud näha ka maailma suurimat küüslaugusorti Hiidküüslauku /Elephant Garlic/, mis kasvab kuni kuus korda nii suureks kui me nägema oleme harjunud. Kahjuks Hiidküüslaugule eestimaine kliima väga hästi ei sobi ja nii suureks ta meie põldudel ei taha kasvada. Näituse juurde kuulub igal aastal ka Eesti Maaülikooli lektori Priit Põldma loeng küüslaugukasvatajatele, kus käsitletud erinevaid teemasid, mis seotud just suurkasvatusega. Lisaks küüslaugule saab festivali taluturult kaasa osta kõike, mis Eestimaal kasvatatud või valmistatud. Välismaist kaupa sellelt festivalilt kindlasti ei leia, küll aga meie oma inimeste valmistatud hoidiseid, käsitööd, aiavilja, sepiseid, kosmeetikat, riideid, suveniire, puutooteid ja toidukaupa nii küüslaugust kui ka ilma. Nii võib festivaliturult leida Peipsi järve ääres kasvatatud kuldset sibulat, värsket suitsulatikat kui ka Muhu saarel valmistatud käsitöökeraamikat. Käsitöölised on küüslauguteema oma toodetega eriti fantaasiarikkalt sidunud: küüslaugukujulised kõrvarõngad, küüslaugukujulised lauavaagnad, küüslaugumaalingutega kalossid, lõikelauad, köögirätid jne. Selle suure pidupäeva puhul on ka kauplejad ennast päevakohaselt riietanud ja päeva lõpuks antakse korraldaja poolt välja tiitel „Kauneim kaupleja Küüslaugufestivalil”. Päevakohaseid konkursse ja päevaprogrammi veab Mister Küüslauk isiklikult, kellel on uhke lubivalge küüslaugukujuline kostüüm ja mütsi küljes lehvimas uhke Eesti lipp. Võistlustel proovitakse jõudu küüslauguvaniku aja peale hoidmisest kuni küüslaugusöömiseni välja. Traditsiooniks on saanud konkurss „Kauneim küüslaugukübar”, kus enda peas tuleb publikule näidata kodus valmistatud küüslauguteemalist peakatet. 2012. a võitis selle konkursi esmakordselt meesterahvas. Muusikaliselt ilmestavad festivaliprogrammi Eesti tuntumad artistid kantri ja folgi valdkonnast. Esmakordselt 2012. a toimus koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga parima koka valimine küüslaugutoitude alal, mille võitis restoran Clazz peakokk Emmanuel Wille Tallinnast. Teise koha saavutas Tallinnas, vanalinna südames endises Raeapteegi hoones asuva küüslaugurestorani Balthasar peakokk Sergei Trunov. Alates 2010. a on koostöös Tenniseklubiga Artemis festivali raames toimunud „Küüslaugu Tenniseturniir”. Turniiri eestvedajaks on Kalmer Lain. Osalenud on mängijaid nii Võrust, Haapsalust, Jõgevalt kui ka Tartumaalt. Küüslaugufestivali esinemislava on olnud igal aastal erineva kujundusega ja jäädvustamist väärt. Kui festivalil esines Väikeste Lõõtspillide Ühing ja Marko Matvere, siis oli pealava ette meisterdatud suured purjekad, mis kuhjaga küüslauku täis.Küüslaugumugulad aga on teadupärast kaugelt vaadates dekoreerimiseks väga väikesed, siis on festivali florist Ege Zukov värvinud valeküüslauke ehk 500 kg hõbelillade kiirtega kõrvitsaid. Kuna küüslaugufestivalile sõidetakse alati kogu perega, siis suur osa meelelahutuslikust alast on mõeldud just lastele. Suure innuga möllatakse kaerapakkidest valmistatud „põhubatuudil” ja meisterdada saab erinevates töötubades, kus päev kipub tihtilugu lühikeseks jääma. Alati kuuluvad perepargi lahutamatuks osaks muidugi koduloomad: hobused, kitsed, jänesed, kanad, pardid, haned, lambad, põrsad ja eesel. Laste lemmikuks on koera- ja kassipojad. Kuna fotografeerimine on tänapäeval nii lihtsaks muutunud, siis Küüslaugufestivalil on sisse seatud lausa fotonurgad, kus saab ise terve perega kantrihõngulise foto lavastada. Emmedele on õpetatud kuidas endale ja lastele punupatse punuda ning proovitud on ka küüslauguvanikuid meisterdada. Tere tulemast 15. augustil 2015 VIII Küüslaugufestivalile Eesti Põllumajandusmuuseumis! Aimar Pihlak Küüslaugufestivali peakorraldaja Tel: 524 4374 info@meelejahutaja.ee www.facebook.com/ KüüslauguFestival www.küüslaugufestival.ee KÜÜSLAUGUST LÄHEMALT: Tugevdab immuunsüsteemi. Puhastab organismi kahjulikest ainevahetusjääkidest. Lõõgastab närve ja annab hea une. Parandab ainevahetust. On abiks külmetushaiguste puhul, alandab palavikku. Tugevdab südametegevust ja reguleerib vererõhku. Alandab vere kolesteroolitaset ja hoiab ära veresoonte lupjumist. Toimib põletikuvastaselt. Mõjub hästi mälule. Kõige lõhnarikkam on toores küüslauk, igatpidi töödelduna lõhnakomponendid muunduvad, nii näiteks eemaldab küüslaugu keetmine (vees, piimas, puljongis jne) talle omase küüslaugulõhna ja kui kuivatatud küüslauk on pea lõhnatu, siis lisades vett, tema lõhn aktiviseerub. Tänapäeval ei ole mitte ainult moodne, vaid ka mõistlik kööki riputada küüslauguvanikuid ja aknalaudadel kasvatada küüslaugu võrseid. Kasvav küüslauk eraldab suurtes kogustes fütontsiide ja teda nagu sibulatki, tuleks kasvatada mitte ainult köögis, vaid ka magamistoas, kus me veedame suurema osa oma ajast. Ja muuseas, kõikvõimalikest värvi-, tubaka- ja rõskuselõhnadest aitavad meil vabaneda needsamad küüslauk ja sibul. Nad tuleks asetada erinevatesse kohtadesse (lahtilõigatult) ja mõne tunni pärast võib «läbitöötatud materjali» ära visata. Maitseainena kasutatakse küüslauku väikestes kogustes värskelt, kuivatatult või kuumutatult. Küüslauk kaotab pikaaegsel kuumutamisel oma pikantse maitse ja see võib lausa ebameeldivaks muutuda. Seepärast lisame teda soojadesse toitudesse värskelt riivitult, pressitult läbi küüslaugupressi või hakitult vahetult enne valmimise lõppu. Toorena kasutame küüslauku ka köögiviljasalatites (enne segame kastme sisse) ja külmades kastmetes. Roheliste ja puuviljasalatite puhul lõikame küüne pooleks ja hõõrume sellega salatikaussi – veidi küüslaugu hõngu muudab salati eriti pikantseks.. Küüslauguga toite maitsestades saame läbi tunduvalt vähema soolaga. Peenestatud küüslauku võib enne toidule lisamist õlis praadida, kuid nii kaotab ta oma iseloomuliku maitse ja ravivõime. Küüslaugu tugevat lõhna saab vähendada, kui juua peale sooja piima, segada hapukoorega, närida kohviuba, sidrunit või petersellilehti. Lõhn väheneb ka siis, kui kasutada küüslauku söögi alla. Loomulikult tuleb küüslauku ravi eesmärgil süüa toorena. Seepärast on soovitatav süüa küüslauku koos jogurtiga, kohupiimaga, juustusegudes, võiga segatult jne. Sibulat armastavad maailmas üle kõige prantslased ja venelased, küüslauku aga hispaanlased ja Aasia riikide rahvad.