"Soomes leiti loodusest esimest korda ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk. Leid näitab, et see mardikas on võimeline põhjamaade kliimas ellu jääma ja paljunema." ütles Põllumajandusameti fütosanitaaria büroo juhataja Ülle Metsman.
Seni on kõige suuremaks riskiallikaks aasia siku (Anoplophora glabripennis) sissetoomisel osutunud Hiinast pärit puidust pakkematerjal, mida kasutatakse kivimite transportimisel. Kahjustaja vastsed võivad olla varjatult puidu sees ja sageli ei pruugi neid märgata enne, kui nendest arenevad valmikud, kes on võimelised loodusesse lendama.
Ka Eestisse imporditakse Hiinast graniitkive ning selle aasta kevadel tuvastas Põllumajandusamet Hiinast pärit kivimite puidust pakkematerjali sisseveo kontrolli käigus esimest korda aasia siku elusa vastse.
Aasia sikk kahjustab paljusid erinevaid puuliike, nendest enim ohustatud on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp. Kahjustaja levik kujutab ohtu metsadele, parkidele ja haljasaladele. Alates 2009. aastast läbiviidud seirete käigus ei ole aasia sikku Eesti looduses seni siiski leitud.
Ohtliku lehtpuu kahjustaja aasia siku varajasele avastamisele Eestis saavad aidata kaasa kõik inimesed, kes liiguvad looduses või kes oma töö tõttu puutuvad kokku Hiinast või teistest aasia riikidest Eestisse saabuva puidust pakkematerjaliga.
Üheks silmatorkavaks märgiks puu saastumisest on umbes 1 cm läbimõõdu suurusega ava, mille kaudu täiskasvanuks saanud mardikas puust väljub. Lisaks sellele võib olla tunnusteks puukoore pragudest välja tungiv vastsete poolt tekitatud näripuru. Täiskasvanud mardikas on 2,5-3,5 cm pikk ning musta selja peal on valged laigud. Tundlad on kehast pikemad.
Kui märkad lehtpuudel kirjeldatud tunnuseid või puidust pakkematerjalis kahjustajate elutegevuse jälgi, näripuru või elusaid mardikaid, teavita sellest Põllumajandusameti fütosanitaaria bürood, tel. 671 2648 või 671 2657, e-post: tea.tasa@pma.agri.ee või maakonna keskuse taimetervise peaspetsialisti.
Lähem info aasia siku kohta Põllumajandusameti kodulehelt siit.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles