Euroopa Liidu toetuste abiga on Eestis ellu viidud palju kasulikke ja edukaid projekte ning inimesed teavad eurotoetustest ja nende kasutamisest üldiselt. Siiski jääb vajaka üksikasjalikumatest teadmistest eurotoetuste kohta.
Veel umbes kümme aastat tagasi tekitas eurotoetuste temaatika palju eufooriat ning sahinat, kuid praeguseks on meie kogemus nende eurotoetuste rakendamisel muutnud euroraha olemasolu meie igapäevaelus tavapäraseks.
Eestlaste teadlikkus eurovahenditest ning nende kasutamisest on üpris kõrge. Rahandusministeeriumi tellitud ja turu-uuringute firma Saar Poll tänavu augustis- septembris 976 Eesti täiskasvanud elaniku seas läbi viidud avaliku arvamuse uuringust nähtub, et eurotoetustest on teadlik 90 protsenti Eesti elanikkonnast. Kuigi võrreldes eelmise aastaga on teadlikkus eurotoetustest eestlaste seas 4 protsendi võrra langenud, võib sellegipoolest väita, et Eesti elanikud on eurotoetustega väga hästi kursis. Eriti hästi orienteeruvad eurotoetuste valdkonnas Lääne-Eesti piirkonna elanikud (teadlikke 99 protsenti vastajatest) ja Lõuna-Eesti regiooni elanikud (teadlikke 96 protsenti vastajatest). Vähem teadlikud on Põhja-Eesti regiooni elanikud (85 protsenti vastajatest).
Eurotoetust saanud objektidest märgatakse konkurentsitult kõige enam transporditaristut, täpsemalt maanteid, raudteid ja sadamaid. Teisena, kuid juba märgatavalt vähem, on meie inimesed pannud tähele eurotoetuste suunamist keskkonnahoidu, ettevõtlusesse ja innovasiooni ning integratsiooni. Võrreldes eelmise aastaga on märgatavalt kasvanud selliste elanike osakaal, kes arvavad, et sport, turism, tööhõive ja IT-valdkond ei saa eurotoetusi. Nendest tulemustest võib järeldada, et just need on valdkonnad, kuhu suunatud eurotoetusi tuleks inimestele rohkem tutvustada.
Kuigi uuringust nähtub, et Eesti inimesed on eurotoetustest teadlikud, siis küsitletud eurotoetustest teadlikest inimestest oskab eurotoetusi jagavaid asutusi nimetada väga väike osa (35 protsenti vastanutest ei oska öelda). Nii teatakse kõige paremini põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametit ehk PRIAt (27 protsenti) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust ehk EASi (24 protsenti). Seda enam on see tulem huvitav, kuna küsitluses osalejad teadsid, et suur osa eurotoetustest läheb transporditaristu valdkonda, mitte põllumajandusse või ettevõtlusesse. Sellest tulemusest võib järeldada, et nii PRIA kui ka EAS paistavad eurotoetuste jagamisel teistest rakendusüksustest rohkem välja.
Uuringu tulemused tõe stavad, et eurotoetuste jagamise süsteem on jäänud eestlastele arusaamatuks. Napilt tuntakse ka Euroopa Liidu toetusfonde – koguni 67 protsenti küsitluses osalejatest ei osanud neid nimetada. Kõige enam teatakse Euroopa Sotsiaalfondi, mida oskas nimetada 13 protsenti vastanutest, ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, mida nimetas 11 protsenti vastanutest.
Lühidalt kokku võttes selgub uuringust, et Eesti inimesed teavad eurotoetustest ja nende kasutamisest üldiselt, kuid vajaka jääb meie teadmine eurotoetustest spetsiifiliselt: millised asutused eurotoetusi jagavad ning millistesse suurtesse Euroopa Liidu struktuurifondidesse erinevad eurotoetused kuuluvad. Ühe aspektina võib just sellest tuleneda ka mõnede kaasmaalaste rahulolematus eurotoetuste kasutamisega, kuna see võib tuleneda teadmatusest eurotoetuste jagunemise üldiste põhimõtete kohta. Nimelt on iga fondi vahendite kasutamine reguleeritud ning neid ei saa suvaliselt kasutada.
Võib öelda, et paljudel eestlastel puudub teadmine, kuidas n-ö moos kommi sisse saab. Teame ja ootame eurotoetusi, kuid nende tausta mõistame vähe. See teadmine võib paljuski põhineda ettevõtlikkuse puudumises, mis põhjustab arvamuse, et keegi teine kuskil tegeleb ja suunab eurotoetusi. Paraku seda “keegi” ja “kuskil” ei eksisteeri ning eurotoetusi saavad kasutada ja nendest tulemusi nautida meie endi inimesed. Vaja on vaid veidi enam ettevõtlikkust, teadlikkust ja kvaliteetsemat teavitust.
Uuringu täispikka versiooni saab lugeda alljärgnevalt lingilt:
www.struktuurifondid.ee/avaliku-arvamuse-uuring/ |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles