| Viimasel ajal on lühikesed toidutarneahelad ja kohalikud turud, kus talunikud oma toodangut otse tarbijale või minimaalse arvu vahendajate kaudu müüvad, muutunud ELis aina populaarsemaks, nii maal kui ka linnas. EL-is on väga palju otse tootjalt tarbijale toidusüsteeme alates taluturgudest ja kastiga koju toimetamisest kuni kogukonna toetatud põllumajanduseni. |
 |
Taoliste toidusüsteemide eelisteks on õiglasem hind taluniku jaoks, ligipääs värskele ja hooajalisele toidule, vähenenud keskkonnamõju ning suurenenud sotsiaalne kaasatus kohalikul tasandil. Lisaks aitab see kohapeal töökohti luua.
Praegune EL põllumajanduspoliitika pöörab sel perioodil rohkem tähelepanu lühikestele tarneahelatele ning defineerib need küllatki täpselt esimest korda ajaloos. Tootjad, kes soovivad olla seotud kohaliku toidu süsteemidega, saavad taotleda oma tegevusele rahastut mitmest erinevast toetusmeetmest.
Keskmiselt 15% ELi taludest müüb rohkem kui poole oma toodangust otse tarbijale, kuid need on peamiselt väga väikesed talud. Vaid 3% suurematest taludest müüvad üle poole oma toodangust otse tarbijale. Samuti erineb see kõik väga ka riigiti. Kui Kreekas on otsemüügiga seotud peaaegu 25%, Slovakkias 19% ning Ungaris, Eestis ja Rumeenias ligikaudu 18%, siis Maltas, Austrias ja Hispaanias on see alla 5%.
Kohalikku toidusüsteemi ja lühikest tarneahelat on keeruline defineerida, kuid neid saab klassifitseerida kolmeks:
- otsemüük, mida teevad üksikisikud
- otsemüük läbi ühistu
- koostöö
Euroopa Parlamendi mõttekoja septembris ilmunud kokkuvõte annab lühiülevaate Euroopa Liidu lühikestest tarneahelatest ja kohaliku toidu süsteemidest. Trükis uurib lühikeste tarneahelate nõrkusi ja tugevusi ning rakendamise takistusi. Ülevaade vaatab kohaliku toidu süsteeme 2014-2020 maaelu arengu poliitika kontekstis.
Ülevaade inglise keeles  www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2016/586650/EPRS_BRI(2016)586650_EN.pdf |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles