EESTI MAAÜLIKOOL: Teadlased: Eestimaa muld on üllatavalt liigirikas |
Allikas: Eesti Maaülikool
2. november 2018. a |
Pinnase faunat on oma liigirikkuse ja veel avastamist ootavate taksonite arvatava rohkuse tõttu nimetatud ka vaese mehe vihmametsaks. Kui teadlastel ei ole parasjagu võimalust reisida kogumisretkele troopikasse, aga tahaks kangesti midagi uut avastada, siis tasub minna kühvlikesega kaevama kodumetsa või niidule.
Maaülikooli teadlaste juhtimisel koondati andmestik Eesti fauna hulkjalgsete (Myriapoda) liigirikkusest ning sellekohane teadusartikkel ilmus maailma juhtivas zoosüstemaatika ajakirjas Zookeys. Artikkel analüüsib hulkjalgsete mitmekesisust ning nende elupaigaeelistusi Eestis. Uurimus sai teoks Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli ja Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži koostöös.
"Oluline osa meid ümbritsevast elurikkusest on koondunud inimsilmale varjatuna pinnasesse, mis on elukeskkonnaks mitmesugustele lestadele, hooghännalistele, hulkjalgsetele, ümar- ja rõngussidele jpt loomarühmadele," kirjeldas uurimuse juhtiv autor, maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli doktorant-nooremteadur Kaarel Sammet. Ta lisas, et enamik pinnases ringisibavaid loomi on (väga) väikesed, mistõttu nõuab nende uurimine ning morfoloogiline eristamine korralikke mikroskoope, aga kindlasti ka eelnevat kogemust.
Süstemaatiliselt kuuluvad hulkjalgsed alamhõimkonnana lülijalgsete hulka ning oma eluviisilt võivad nad olla nii taimtoidulised (tuhatjalgsed, harvajalgsed ja harusabalised) kui röövtoidulised (sadajalgsed).
Ligi kümne aasta jooksul on kogutud proove üle Eesti ligi 300 punktist. Kokku analüüsiti üle 5700 isendi nii hiljutistest proovidest kui kogudes säilitatavast vanemast materjalist. Samuti võeti kriitiliselt kokku andmed ka varasematest publitseeritud töödest, kinnitas Sammet. "Kokku leiti Eestist 52 liiki hulkjalgseid, nendest 13 liiki esmakordselt. Kuus liiki leiti olevat nende levikupiiril."
Varasemaid andmeid uutega võrreldes võis täheldada mitme liigi levila või esinemissageduse muutusi ja vähemalt üks liik on ilmselt inimese poolt sisse toodud, summeeris Sammet.
Lisainfo: Olavi Kurina, 731 1887 |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Ãœles