MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS: Innovaatilise mitmeliigilise pikaealise rohumaasegu loomine suure lihasesisese rasvasusega veiste nuumamiseks |
|
11. detsember 2020. a |
Millist probleemi projekt lahendab?
Rohumaaveisekasvatuses on kvaliteetse liha tootmise juures üheks olulisimaks aspektiks karjamaade kvaliteet. Kui silotootmine talvesöödaks on Eestis olemasoleva teadus- ja praktikapagasi poolest heal tasemel, suuresti tänu piimakarja söötmisvajaduse rahuldamisele, siis karjamaade hooldus, karjamaasegude koostamine ning rotatsioonil põhinev karjatamine on jäänud kahjuks tagaplaanile.
Klastri eesmärk oli jälgida lisaks veiste energia- ja proteiinitarbe rahuldamisele ka keskkonnaeesmärke. Sel juhul tuleb silmas pidada nii mullaseisundi parandamist kui ka kaasnevate liikide, just looduslike tolmeldajate heaolu ja arvukuse suurendamist. Selleks, et vähendada süsinikuheidet, planeeriti karjamaasegu võimalikult pikaajaliseks. Oluline oli jälgida ka liikide omavahelist sobivust ning pikemas plaanis tugeva ja püsiva kamara väljakujunemist.
Projekti eesmärgiks oli välja töötada Eesti tingimustesse sobiv karjamaasegu, mis töötab erinevatel muldadel. Segu koostamisel on arvestatud sellega, et mõnedes piirkondades võivad osad liigid välja minna ja nende asemele ilmuvad aeglasema arenguga liigid.
|
|
|
 |
| Airi Külvet, MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige |
|
Karjamaa jääk peale portsjoni söömist |
"Kui teha karjamaade hooldustöid (järelniitmine, äestamine) ning kasutada kopliviisilist karjatamist, saab oluliselt parandada sügisese rohu kvaliteeti. Lisaks sellele on kogemustega lihaveisekasvatajatel kombeks kasutada sügisel karjamaadena alasid, kust kevadel tehti silo või suvel heina." sõnab MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige Airi Külvet
Projekti tulemused
Rohumaad rajati seitsmesse katsefarmi Eesti eri piirkondades. Rajamisaastal toodeti silo, karjatamiskatsed on lõppemas. Iga farm sai juhised sarnase karjatamiskoormuse tagamiseks ning piisava puhkeaja tagamiseks karjatamisringide vahel. Portsjonid tehti sobiva suurusega, arvestades, et loomad söövad seal 24–36 tundi ning portsjoni jäägiks jääb vähemalt 5 cm kõrgune taimik.
Kogu perioodi jooksul seirasid teaduspartnerid katseportsjonite saagikust iga karjatamisringi ajal. Lisaks seirati mulla seisundit enne karjatamisperioodi algust ja selle lõppedes. Katse kestab 2021. aasta karjatamisperioodi lõpuni, kuid esimese katseaasta lõpus on tulemused väga positiivsed nii loomade juurdekasvu kui ka rohumaa püsivuse ja taastumise osas.
Selleks et anda soovitusi rohumaasegu kasutamiseks kogu Eesti lihaveisekasvatussektorile, on vaja jätkata karjatamiskatseid 2021. aastal. Vajadusel saab korrigeerida loomkoormuse soovitusi, hinnata rohumaasegu liikide püsivust ning lisada või asendada liike või sorte.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Ãœles