Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.
Rahvastiku arvu suurenedes ning kliimamuutuste taustal on mulla kui olulise looduskapitali hea seisundi tagamine aina tähtsam. Muld on piiratud ressurss - sarnaselt fossiilkütustele võtab mulla kujunemine aega kauem kui inimese eluiga. Muld aitab katta inimkonna põhivajadusi, mh tagada toiduga varustatust, omab olulist rolli vee puhastamisel, on orgaanilise süsiniku reservuaar ja elukeskkonnaks äärmiselt mitmekesistele bioloogilistele kooslustele. Mulla tervise jälgimine ning parandamine ei ole enam pelgalt põllumeeste mure, vaid on oluline ühiskonnale laiemalt.
Mullatervisel silma peal hoidmiseks koordineerib Keskkonnaagentuur seiret, mille ülesandeks on uurida looduslikest teguritest põhjustatud muutusi ning inimtegevusest tulenevat mõju mullastikule. Kordusmõõtmisi teostatakse põllu- ja metsamuldade seirealadel vastavalt 5- ja 10-aastase rotatsiooniga. Tööde käigus rajatakse mullakaeved mullaprofiili kirjeldamiseks ning kogutakse proovid taimedele vajalike toitainete ja kahjulike raskmetallide analüüsiks. Põllumuldade proovides määratakse mulla õhutatuse ja tihenemise hindamiseks lasuvustihedus ning kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks kasutatavate taimekaitsevahendite jääkide sisaldus.
Keskkonnaagentuuri nõunik Martin Maddison tõdeb, et riikliku põllumuldade seire viimase 20 aasta koondanalüüs (2002 – 2022) näitab, et muld on Eestis hästi majandatud ja selle seisund seirealadel on olnud muutumatu. "Positiivsete tulemustena võib välja tuua seirealade põllumuldade süsinikuseisundi stabiilsuse, paranenud olukorra tallatusega ja fakti, et raskmetallide sisalduses ei ole toimunud olulisi kõikumisi. Negatiivse trendina tuleb aga esile taimekaitsevahendite jääkide suurenemine põlluseire muldades," lisab Maddison.
Muldade jätkusuutlikumaks kasutamiseks ning seisundi halvenemise ohjamiseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku Euroopa Liidu mullaseire direktiivi loomiseks. Kooskõlas ELi nullsaaste-eesmärgiga on siht saavutada 2050. aastaks kõigi muldade hea seisund. Suurimateks probleemkohtadeks Euroopa tasandil on jätkusuutmatu maakasutus, saastumine ja muldade ülekasutamine. Mullaseire tulemused vähemalt hetkel Eestis nendele probleemidele ei viita.
Mullaseire kohta on pikemalt kirjutatud Keskkonnaagentuuri värskelt valminud kaardiloos "Metsa- ja põllumuldade seire" ning rohkem teemakohast infot leiab Keskkonnaportaalist teemalehelt "Muld ja maahõive". |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles