EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

KESKKONNAAGENTUUR: 2023. aasta metsaseire tulemused

Allikas: Keskkonnaagentuur, Vladislav Apuhtin - Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist
19. aprill 2024. a

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt metsa ja metsamuldade seisundit ning aineringi, prognoosime ja selgitame toimuvaid muutusi. Kokku on metsaseire võrgustikus 101 esimese astme püsiproovitükki ja 6 teise astme prooviala. Seiretulemuste põhjal koostame metsaseire aastaaruande.

2023. aasta vaatlus- ja analüüsitulemustest selgus, et hariliku kuuse tervislik seisund on endiselt halb, kuid võrreldes 2022. aastaga olid muutused väga väikesed. Tervete vaatluspuude osakaal oli vaid 38%. Positiivne on see, et surnud kuuskede arv on vähenenud. Peamiseks kuuskede väljalangemise põhjuseks on endiselt kuuse-kooreürask (Ips typographus). Seenhaigustest esineb kuuskedel kõige enam juurepessu (Heterobasidion spp) ja külmaseent (Armillaria spp).

Männi vaatluspuude võrade seisund vaatlusperioodil jooksul mõnevõrra halvenes. Täiesti tervete (okkakaoga kuni 10%) vaatluspuude osa hinnati 2023. aastal 43,3%-ga männi vaatluspuude üldarvust, mis on 5,7% võrra madalam tulemus kui 2022. aastal. Mändide okkakao tõusu olulistemaks põhjusteks olid tormid, konkurents (piitsutamine) ja võrsevähk (tekitajaks Gremmeniella abietina).

Arukaskede seisund 2023. aastal halvenes. Tervete vaatluspuude osakaal vähenes, teistes kahjustusklassides toimus tõus. Kui 2022. a oli täiesti terveid, lehekaoga 0─10%, vaatluspuid kaskede seas 60,5%, siis 2023. aastal oli vastav näitaja 47,1%. Lehekaoga 10─25% vaatluspuude osakaal oli 2023. aastal 42,6%, 2022. a oli see näitaja 36,3%. Mõõdukalt ja tugevasti kahjustunud puude arv tõusis vastavalt 5% ja 1,8% võrra. Kase vaatluspuudel on oluliselt kasvanud lehekahjurite arvukus, eriti metsa-külmavaksiku (Operophtera fagata) kahjustused.

Kuuse-kooreüraski seirest selgub, et 2023. aastal hakkas üraskite lendlus aprilli teises dekaadis ja lõppes oktoobri alguses. Kuuse-kooreüraski pindalalised kahjustused kasvasid kõige enam Ida-Virumaal  ja Raplamaal ning püükide keskmised Ida-Viru-, Lääne- ja Viljandimaal. Võrreldes 2022. aastaga on üraskite arvukus mõnevõrra vähenenud. Täpsem info üraskite lendluse, arvukuse ja tõrjemeetmete kohta on esitatud Keskkonnaportaalis.

2023. aasta kevadel võis märgata Lõuna- ja Kagu-Eestis tugevalt raagu söödud kaasikuid ja ka teisi lehtpuid. Kasevõrad olid paljaks söödud juba eelpool mainitud metsa-külmavaksiku (Operophtera fagata) poolt, teistel lehtpuudel tegutses peamiselt harilik külmavaksik (Operopthera brumata). Harilikku külmavaksikut on leitud tammel, arukasel, haaval, pajudel, pihlakal, pärnal, jalakal, saarel, vahtral ja viljapuudel (õuna-, pirni-,  ploomi- ja kirsipuudel). 2023. a hilissügisel paigaldati liimpüünised kolme Kagu-Eesti kaasikusse ja ühte tammikusse. Vaatlusperioodil kogutud andmed näitasid kõrget külmavaksikute arvukust (ca 500 isendit püünise kohta). Kui talv ja kevadperiood on külmavaksikule soodne ja neid hukkub vähe, siis võib röövikute arvukus ka sellel aastal olla kõrge. Põhjalikumalt võib lugeda külmavaksikutest ja tõrjemeetoditest Keskkonnaportaalist.

Seiretulemuste põhjal võib öelda, et sademete kogused jagunesid Eestis ebaühtlaselt. Karepa ja Tõravere proovialadel jäid sademete kogused 2023. aastal Eesti keskmiste sademete piiresse. Sagadi, Vihula, Pikasilla ja Karula proovialadel olid sademete kogused tavapärasest veidi kõrgemad. Kõige sademetevaesem kuu oli mai, kus avamaa sademete hulk oli 7–12 mm. Kõige sademeterikkam kuu aastas oli oktoober, kus maksimaalne kogus oli Karula proovialal 146 mm.

Sademete pH väärtuste analüüs näitas, et võradest läbinõrgunud sademete pH väärtused olid aasta keskmisena enamasti veidi madalamad kui avamaa sademetel. Üldiselt langes enamus võradest läbinõrgunud sademete pH väärtustest 5,5 ja 6,5 vahele. Viimastel aastatel on sademete pH avamaa sademetes vähenenud, samuti on langustrendis võravee pH vaatlusalustes männikutes (Sagadi, Vihula, Pikasilla, Karula).

Pikemaajalised uuringud näitavad, et sulfaatse väävli sisaldus on mullavee proovides 25 aasta jooksul langenud kõigil proovialadel. Mõnevõrra on langenud kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi sisaldus mullavee proovides Põhja-Eesti proovialadel.

Aastatel 2021–2022 kuuse-kooreüraski poolt tugevalt kahjustatud seirealal lõpetati seiretegevused 2022. a lõpus. Viimased puistuvarise tulemused näitavad jätkuvat süsinikusisalduse kahanemist kõigis varise fraktsioonides. Mõnevõrra on tõusnud vase sisaldus okste, putukate ja muu prahi fraktsioonis.

Talve alguses puudele langenud märg lumi külmus miinuskraadide saabudes. Järgnevad lumesajud hakkasid võradesse kuhjuma neid painutades ja murdes nõrgemaid. Detsembri keskel saabunud madalrõhkkond tõi kaasa niiskust, mis tegi võrades oleva lume veelgi raskemaks. Suurem osa puudest metsas olid lookas, murduma hakkasid nii jämedad oksad kui ka suuremad puud. Hinnanguliselt on Karula proovialal ligi 10% vaatluspuudest lume poolt kahjustada saanud. Teistel proovialadel oli kahjustusi vähem.

Kõigest pikemalt ja põhjalikumalt on teil võimalus lugeda metsaseire 2023. aasta aruandest, mille leiate keskkonnaseire infosüsteemist KESE.

Mai 2024
Tagasi Edasi
Maainfo
  


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo