EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Metsade multifunktsionaalsus

Allikas: Maaeluvõrgustik, autor Reve Lambur
30. november 2010. a

Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevused hõlmavad ka liikmesriikide maaeluvõrgustike temaatilisi algatusi. Itaalia maaeluvõrgustik on algatanud metsanduse teemalise arutelugrupi, kuhu kuuluvad näiteks Austria, Belgia (Vallooni), Saksamaa, Hispaania, Soome , Itaalia ja Rootsi esindajad.

Eesti maaeluvõrgustik on kaasanud Euroopa maaelu arengu võrgustiku korraldatud metsandusega seotud seminaridele Eesti Erametsaliidu ja Põllumajandusministeeriumi esindajaid.

Metsanduse teema on oluline ka Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (aastatel 2014 - 2020) ettevalmistamiseks - kas ja kui palju metsandusega seonduvat tuleks toetada ühise põllumajanduspoliitika kaudu?

Märtsis 2010 toimus riiklike maaeluvõrgustike 8. töökohtumine, kus eraldi oli koos ka metsanduse töögrupp. Töögrupis osales Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Ando Eelmaa: "Metsandussektor annab olulise panuse paljude liikmesriikide maamajandusele. Liikmesriikide vahel esinevad märkimisväärsed erinevused, nagu metsade ulatus, omandiõiguse tüübid (avalik vs era), suuruse ja struktuuri säilitamine, tootlikkus ja tegevuste mitmekesistamine.

Metsanduse temaatilises algatuses osalejad peavad algseks eesmärgiks jagada teadmisi ja kogemusi selleks, et tõhustada maaelu arengu programmide metsandusega seotud meetmete rakendamist ja soodustada riiklike ja Euroopa metsanduse programmide, poliitikate ja strateegiate arengut.

Käesoleval Euroopa Liidu eelarveperioodil (aastad 2007 - 2013) on maaelu arengu programmide raames kasutusel 8 spetsiaalset metsandusmeedet: 1 esimeses ja 7 teises sambas.

Meetmete rakendamise ulatus ja maht on liikmeriigiti väga erinev. Arenenud metsatööstusega ja tasuva metsamajandusega riikides on metsandusmeetmetele oluliselt vähem tähelepanu pööratud, kui näiteks Vahemere äärsetes riikides, kus metsade majandamisega on suuri probleeme, samuti on seal metsakahjustusi väga palju. Lisaks on 12 meedet 1. ja 2. teljes, mis on suuremal või vähemal määral metsandusega seotud. Vanad liikmesriigid on panustanud palju enam mittetootlikele investeeringutele, kui uued. Samade eesmärkide saavutamiseks on liikmesriigiti kasutatud väga erinevaid meetmeid."

8. maaeluvõrgustike töökohtumise raames toimus ka väljasõit Umbria maakonna (Itaalia) metsadesse, kus tutvuti kolme metsandusliku projektiga.

Esimesena tutvustati põlenguala, mille taasmetsastamiseks tegid koostööd munitsipaal- ja eraomanikud. Kokku taasmetsastati piirkonnale omaste puuliikidega ca 50 hektarit.

Teise projekti puhul püüti võõr-okaspuu-puistu (must mänd) rekonstrueerida kohalike liikidega. Selleks raiuti häile ja harvendati ettevaatlikult puistut. Eriline tähelepanu oli vajalik, sest ala asus Natura võrgustikus.

Kolmas projekt, mida külastati oli trühvliistandus. Istanduse rajamiseks kasutati labori tingimustes trühvli mükoriisaga rikastatud puuistikuid.

Trühvlikorjajate assotsiatsiooni president demonstreeris koos oma koertega trühvlite otsimist (vaata kõrvaloleval pildil). Ilma koerteta on trühvlite otsimine piirkonnas keelatud.

Ta selgitas, et trühvlikorjajad annavad piirkonnale omapära ning lisatulu, samuti on nad huvitatud keskkonna säilimisest.

Trühvliistanduse rajamise projekti on toetatud Itaalia maaelu arengu programmi (Umbria MAK 2007 - 2013) meetme 313 turismi soodustamine raames. (Võrdluseks - Itaalia MAK meede 313 on sarnane Eesti MAK meede 3.1. "Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus"). Projekti eelarve oli 86 614 eurot.

Looduslikud tingimused ja traditsioonilised teadmised on aluseks, et mitmekesistada põllumajandust turismiga seotud valdkondade arendamisel: etno-kokakunst ja käsitöö. Tutvustatud projekti raames oli korraldatud ka trühvli ja kohaliku toidu laat, mille kaudu tutvustati ka piirkonna loodusväärtusi ja kultuurmaastikke valge trühvli kasvatamiseks turismi-vaatamis-väärtusena.

 

Oktoobris 2010 toimus Hispaanias metsanduse algatuse töögrupile õppereis/seminar Andaluusia piirkonnas ning peateemaks oli metsade mitmekülgne kasutus.

Eestit esindas Mikk Link Eesti Erametsaliidust ja Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonnast Elar Neito.

Mikk Link: "Hispaania on erineb põhjamaadest oluliselt. Näiteks loetakse Hispaanias seaduse järgi metsamaaks kõik, mis jääb väljapoole põllumaid ning linnu. Kogu Hispaania metsamaast on puudega kaetud 60% ning puudeta 30%. Mitmekülgse metsamajanduse võimalike hüvedena toodi välja: puidulised tooted, mitte-puidulised hüved ning keskkonnaalased hüved ning teenused.

Seminaril nimetati ka tegevused, mis käivad agrometsanduse alla: karjatamine, jahipidamine, küttepuude tegemine, korgi tootmine, tammetõrude tootmine, seente kasvatamine ja mee tootmine. Lisaks nendele materiaalsetele väärtustele toodavad dehesad (puudega kaetud karjamaad Hispaanias, vt pildil) veel puhast õhku, filtreerivad vett ning rikastavad mulda. Samuti rõhutas ta oma ettekandes, et produktsioon ning looduskaitse peavad olema alati tasakaalus. Õhku jäi küsimus: kes maksab looduskaitse eest?"

Novembris 2010 korraldas Belgia maaeluvõrgustik seminari „Keskkonnaalased avalikud hüved“, mille raames oli ka foorum teemal „Metsad ja multifunktsionaalsus“.

Eestist osales Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Ants Varblane, kelle kokkuvõttest on välja toodud alljärgnev.

 

Pildil: pool-loodusliku koosluse taastamine Belgias

Ants Varblane: "Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi (IEEP) teaduri Clunie Keenleyside ettekandest metsade poolt pakutavatest avalikest hüvedest ja teenustest tuli välja järgmist: Euroopa metsasus on 42% ning iga aastasest juurdekasvust kasutatakse vaid 60%.

Metsi saab kasutada kolmel põhilisel viisil: looduse kaitseks, mitmekülgselt ja ainult puidu saamiseks. Mitmekülgne metsakasutus kannab endas nii esimese kui viimase tunnuseid ja seepärast peaks olema valitsev.

Metsad pakuvad nii turule suunatud kui ka avalikke väärtusi. Turule on orienteeritud: metsamaterjal, puitplaadid, paberipuu, kork, taastuvenergia toore ja metsamarjad, seened ning ulukid. Avalikkusele aga: süsiniku akumuleerimine ja kasutusse võtmine, elurikkus, vee ja muldade kaitse. Euroopa metsad salvestavad hetkel rohkem süsinikku, kui seda ringesse antakse. Puidukasutusega saab pikaajaliselt mõjutada süsiniku akumuleerimist. Puutumatud põlismetsad on elurikkad süsiniku salved ja oluline osa jätkusuutlikust metsade majandamisest, mis kannavad endas tasakaalustatult ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone.

Foorumil osalejad pidasid vajalikuks integreerida mitmekülgne metsandus senisest enam maaelu arengu programmi meetmetega ja eriti peeti silmas keskkonnatelje võimaluste laiendamist. Soovitati hoiduda põllumajanduse ja metsamajanduse vastandamisest ja toetuste rangest jagamisest põllumajandustootjatele ja metsamajandajatele, sest segatootmine soodustab loodusressursside mitmekülgset kasutamist."

Maaelu arengu programmi 2007-2013 metsandusega seotud meetmed:* meede koodiga 221 - põllumajandusmaa esmane metsastamine; meede koodiga 226 - metsapotentsiaali taastamine ja ennetustegevus; meede koodiga 122 - metsade majandusliku väärtuse parandamine; meede koodiga 227 - vähetootlike investeeringute toetus (metsandus); meede koodiga 223 - muu maa esmane metsastamine; meede koodiga 225 - metsanduse keskkonnatoetus; meede koodiga 224 - Natura 2000 toetus (metsandus); meede koodiga 222 - põllumajandusmaal agrometsandussüsteemide esmarajamine.

12 liikmeriigi maaelu arengu programmid (maaelu arengukavad) sisaldavad metsandusmeetmeid:* Austria, Belgia, Saksamaa, Taani, Eesti, Hispaania, Soome, Itaalia, Läti, Rumeenia, Rootsi ja Ühendkuningriigid.

* info allikas: ettekanne "NRN Thematic Initiatives: Overview & Updates, 9th National Rural Network Meeting, Malta, 29-30 June 2010"


TAUSTAMATERJALID Euroopa maaeluvõrgustiku metsandusvaldkonna temaatilise algatuse kohta:

01.04.2009 - Itaalia maaeluvõrgustiku metsandusvaldkonna temaatiline algatus - dokument "Thematic Network on FORESTRY POLICY"

25.-26.03.2010 - 8. maaeluvõrgustike töökoosoleku kokkuvõte (inglise keeles) - metsanduse kohta lk 9-11 ja lk 22 enrd.ec.europa.eu/app_templates/filedownload.cfm

29.-30.06.2010 - 9. maaeluvõrgustike töökoosoleku ettekanne (inglise keeles) - metsanduse kohta lk 5-6 enrd.ec.europa.eu/app_templates/filedownload.cfm

24.09.2010 - 10. maaeluvõrgustike töökoosoleku ettekanne (inglise keeles)) - metsanduse kohta lk 14-27 enrd.ec.europa.eu/app_templates/filedownload.cfm

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo