EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAALEHT: Mis ei meeldi Eesti põllumeestele Euroopa Liidu eelarvekavas? (ÜPP tulevik)

Allikas: Maaleht, autor Liis Sammler
25. august 2011. a

Eesti põllumehed ei ole rahul Euroopa Liidu eelarve plaanidega aastateks 2014–2020, kuna toetused jäävad endiselt ebavõrdseks.

Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) suurkogu ütles eelmisel nädalal välja oma arvamuse ELi uue eelarve eelnõu kohta. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) on seda teinud juba varem.

Mis eelarvekavas Eesti jaoks ei sobi?

EPK avalduses kirjutatakse: “2004. aastast kuulume Euroopa Liitu ning oleme võtnud teiste liikmesriikidega võrdsed kohustused keskkonnahoiuks ja elanike toiduga kindlustamiseks. See on ELi ühine poliitika, mille sisuks on liikmete võrdne kohtlemine. Ent alates liitumisest on meie põllumajandus saanud toetusi, mis on mitu korda väiksemad kui vanadel liikmesriikidel.”

EPK rõhutab, et praegune toetussüsteem eirab ELi aluspõhimõtet – liikmesriikide solidaar-sust. See ei ole võrdne kohtlemine, kui toetuste tase 2010. aastal oli järgmine: ELi 27 riigi keskmine 260 eurot hektar, Eestis 87, Saksamaal 342 ja Hollandis 470 eurot hektari kohta.

Euroopa Komisjon on välja öelnud põhimõtte, et kõik liikmesriigid peaksid saama nii palju toetusi, et see oleks vähemalt 90% ELi keskmisest. ELi uue eelarve eelnõusse aga on kirjutatud, et järgmise seitsme aasta jooksul vähendatakse üksnes kolmandiku ulatuses vahet, mis lahutab uusi liikmesriike 90% tasemest.

Ülejäänud osa ületamise kohta pole dokumendis midagi. Kui oletada, et toetuste ühtlustamist on kavas jätkata samas tempos, jõuaksid uued riigid 90%-ni alles 21 aasta jooksul.

Nii EPK kui ETKL leiavad, et see on vastuolus Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi seniste lubadustega muuta põllumajanduse otsetoetuste süsteem liikmesriikides võrdsemaks.

Talupidajais tekitab rahutust, et maaelu arengu rahastamine pole täpselt selge.

Eelarvekavast on võimalik välja lugeda, et otsetoetuste
(I sammas) suurendamine tuleks maaelu arengutoetuste
(II samba) arvelt. Just II samba vahenditega aga on võimalik aidata kaasa põlvkondade vahetusele maal, levitada keskkonnasõbralikke tootmisviise ning mitmekesistada ettevõtlust maapiirkondades.

Eelarvekavas pole kirjas ka ettepanekuid, kuidas muuta põllumajanduseks vähem soodsate alade (LFA) toetust. Ometi on Euroopa Liidu riikides väga erinev kliima ja mullastik.

Euroopas on väga soodsaid (Kesk-Euroopas) ning ebasoodsaid alasid (lõuna- ja põhjapiirkonnad, mäestikud).

Eesti asub oma agroklimaatiliste tingimuste poolest Põhjalas, kus kulutused toodanguühiku kohta põllumajanduses on märkimisväärselt kõrgemad kui soodsates piirkondades.

Põllumajandus-Kaubanduskoda juhib tähelepanu ka toetusskeemide erinevusele riigiti. Mitmes vanas liikmesriigis moodustavad ELi eelarvest makstavad otsetoetused üle 90% ja riikide poolt kaasfinantseeritavad maaelutoetused alla 10% toetuste kogusummast.

Eesti aga maksab umbes poole kogu toetuste summast otsetoetustena Euroopa Liidu vahenditest.Teine pool makstakse maaelu arengukava eri meetmete kaudu, mida rahastab EL 75% ja Eesti riik 25% ulatuses.

Hinnaerinevused toetuste vahest väiksemad

Kõik Euroopa farmerid konkureerivad ühisel siseturul. Nad ostavad tootmiseks masinad, seadmed, väetised ja taimekaitsevahendid samuti ELi siseturult, kus hinnad ei erine mitu korda nagu otsetoetused, vaid kõiguvad mõne protsendi võrra. Eesti turu väiksuse tõttu on mõnede asjade hinnad Eestis isegi kõrgemad.

Kui võrrelda põllumajandussaaduste hindu, siis ka siin suured erinevused puuduvad. Teravilja ja õlikultuuride hind kujuneb börsil, mis omakorda mõjutab liha- ja piimahindu.

Paljude toiduainete hinnad Eestis on juba kõrgemad kui ELi vanades liikmesriikides.

Hinnad võivad veelgi tõusta, kui toetustasemed ei võrdsustu, sest nii elekter, kütus kui ka väetised lähevad järjest kallimaks. Vanades liikmesriikides aitavad toiduainete hinnatõusu ohjeldada suuremad toetused ja seetõttu on ka tarbijad rahul.

Praegu ei peaks taluliidu arvates enam rääkima otsetoetustest põllumajandusele, vaid kompensatsioonist keskkonnakaitseliste jm piirangute jälgimise eest ning maksetest avalike hüvede tootmise eest.

Kui pidada haritud põlde ja korrashoitud looduskeskkonda avalikeks hüvedeks, siis kuidas mõista, et samu nn hüvesid soovib Euroopa Komisjon osta eri liikmesriikide farmeritelt kolmekordse hinnavahega?

Eesti põllumajandus on viimastel aastatel märkimisväärselt investeerinud tootmise euronõuetega vastavusse viimiseks. Seda aga pole põllumehed saanud teha mitte makstavate toetuste, vaid oma laenukoormuse suurenemise arvel.

Nii on otsetoetuste tõus vajalik ka Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse jaoks. Ainult sel juhul suudavad põllumehed oma laene tagasi maksta ning teha uusi vajalikke investeeringuid.

Mida saame teha, et eelnõu paremaks muuta?

EPK nõuab, et toetused liikmesriikides, kus need on alla ELi keskmise, jõuaksid keskmisele tasemele kahe aasta jooksul uue eelarveperioodi algusest arvates.

Ta kutsub Eesti ajakirjandust, tarbijaid, valitsust ja Riigikogu alustama diskussiooni põllumajandustoetuste teemadel ning teavitama selle tulemustest Brüsseli otsustajaid.

“Meie pea- ja rahandusminister peavad lõpuni kaitsma Eesti põllumeeste huve ega tohi nõustuda Euroopa Komisjoni praeguste seisukohtadega,” öeldakse EPK pöördumises.

EPK pöördub ka teiste uute liikmesriikide põllumeeste organisatsioonide ja Euroopa põllumeeste keskorganisatsiooni poole palvega küsimusi arutada ning esitada Euroopa Parlamendile ja Komisjonile ettepanek jaotada toetused õiglasemalt.

Järgmise aasta algul plaanitakse kutsuda Eestisse kõikide uute liikmesriikide põllumeeste keskorganisatsioonide esindajad, et töötada välja ühine seisukoht.

ETKL nõuab, et toetuste ühtlustamine tuleb saavutada täies ulatuses järgneva eelarveperioodi jooksul, s.o aastatel 2014–2020.

ETKL esitas oma seisukohad Euroopa Liidu uue eelarvekava kohta peaminister Andrus Ansipile, rahandusminister Jürgen Ligile, põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile ja Riigikogu maaelukomisjoni esimehele Kalvi Kõvale. Nad on teinud ka ettepaneku algatada Riigikogus vastav menetlus.

Taluliidu arvates tuleks koondada kõik jõud Eestis, kes tegelevad Euroopa Liidu suunal, ja võidelda ühiselt ausate konkurentsitingimuste eest.

Loe artiklit koos lisainfoga Maalehe paberväljaandest või veebilt paber.maaleht.ee/


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo