Samal teemal veel:

Uudised

• 28.10.2019  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Maaeluministeerium külastas PAKi
  23.10 külastas PAKi Maaeluministeeriumi ja Maainfokeskuse esindus. Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakond külastab sügisel 2109 kõiki LEADER tegevusgruppe, et arutada käimasoleva perioodi käekäiku, tulemusi, probleeme ning vaadata ka tulevikku. Külastustel osalesid: Taavi Kurvits, Kai Kalmann - Maaeluministeerium Ave Bremse - Maaeluvõrgustik PILDID: maainfo.ee...
• 13.05.2019  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Liikmete ringsõit Põhja-Eestis
  8.-10. mail 2019 toimus Peipsi-Alutaguse Koostöökoja liikmete ringsõit, mis seekord külastas erinevaid ettevõtjaid ja organisatsioone Purtsest Pranglini. Eesmärk oli tutvuda erinevate tootmistega, maaturismiettevõtete ja põnevate teenustega. Ürirtuse kava: www.pakmty.ee/Liikmete_ringsoit_Pohja-Eestis_659
• 25.04.2018  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: PAK külastas Läänemaad
  11.-13.04 külastasid PAKi liikmed, taotlejad ja koostööpartnerid Kodukant Läänemaa Leader piirkonda. Külastasime erinevaid ettevõtjaid, vabaühendusi ja sädeinimesi. Täname südamest programmi koostajat Ene Sarapuud ja kõiki vastuvõtjaid!
• 28.03.2018  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Alutaguse juust avas meierei
  Laupäeval, 24. märtsil avasid õde-venda Triinu ja Madis Arm Iisakus Alutaguse juustu uue meierei, mis võimaldab seni koduköögis toodetud hallitusjuustude tootmise üle tuua meiereisse. Pooleteise aastaga on tootmine kortermaja teise korruse 15 ruutmeetrisest koduköögist välja kasvanud. Uues kohas suurendatakse tootmist poole võrra ehk senise 24 kilo asemel hakatakse nädalas tootma 36 kilo juustu. Järgmisest kevadest plaanitakse praegune sajaliitrine juustukatel vahetada viis korda suurema
• 28.03.2018  PEIPSIMAA TURISM: Koolitusprogramm ''Kiika Peipsimaa kööki''
  Kutsume Teid osalema koolitusprogrammis "Kiika Peipsimaa kööki", mille eesmärgiks on uute toodete ja teenuste arendamine ning juba olemasolevate kvaliteedi tõstmine läbi ühise koostöö ja võrgustumise. Koolitusprogrammi kestvuseks on märts 2018 - detsember 2018. Koolitusprogramm on jaotatud erinevateks mooduliteks, mille täpsema sisu planeerime Teiega koostöös, et kõik vajalikud ja olulised teemad saaksid käsitletud. Rõhtutame, et koolitusele on oodatud osalema ka need, kellel ei ole t
• 03.05.2017  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Minskis tutvustati Peipsimaa turismivõimalusi
  05.-09.04 toimus Valgevenes Eesti turismivõimalusi tutvustav infopäev, turismimessil osalemine ja koostööpartneritega suhtlemine. Infopäeval osalesid kakskümmend kuus Minski reisikorraldusfirmat, Eesti Vabariigi Valgevene peakonsulaadi talitus, MTÜ Peipsimaa Turism esindajad ning turismiettevõtjad Eestist. Peipsimaa esindajad Aleksandr Širokov ja Kadi Ploom andsid ülevaate piirkonnas toimuvatest suvistest üritustest ning erinevatest tegevustest, mis külalisi suvel ootavad. Tutvustati I
• 03.05.2017  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Avijõe kanuuretkel aerutas üle 140 osaleja
  28. ja 29 aprillil toimus Avinurme ja Lohusuu valda läbival Avijõel taas meeleolukas kanuu- ja raftiretk. Kokku aerutas mõlemal päeval üle 140 osaleja. Kui esimene päev oli kaunis ja päikseline, siis teine päev pakkus osalejatele väljakutseid, sest ilmataat oli otsustanud pakkuda aerutajatele väljakutseid lume, lörtsi, rahe, vihma ja tuule näol. Korraldajad tänavad kõiki osalejaid, tnu teile oli kogu üritus tõeliselt vahva. Aitähh teile, kes aitasite selle retke toimumisele kaasa: Avin
• 16.02.2017  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: PAK alustas esimese rahvusvahelise projektiga
  1. veebruarist 2017 alustas Peipsi-Alutaguse Koostöökoda oma selle perioodi esimese rahvusvahelise projektiga "Noored ja ettevõtlus" ("Youth and Entrepreneurship"). Projekti partneriks on Consorci Grup d’Acció Local Noguera Segrià Nord tegevusgrupp Hispaaniast, Kataloonia maakonnast. Projekti sisu on maaelu edendav ettevõtluskoolitus nooremale koolieale. Koostöölepingus on kokku lepitud Kataloonias juba pilootprojektina läbiviidud noorte ettevõtlusõpetuse rakendamises ka PAK piirkonna ko
• 10.10.2016  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: PAK sõlmis selle perioodi esimese rahvusvahelise koostöölepingu Katalaanidega
  Peipsi-Alutaguse Koostöökoja juhatuse esindus külastas septembri lõpus Hispaaniat, kellega ollakse heades koostöösuhetes juba aastast 2012. Seekordse külastuse eesmärgiks oli märtsis 2016 sõlmitud hea tahte lepingu jätkamine koostöölepingu suunal ning lepingu eesmärkide, tingimuste ja tegevuskava väljatöötamine. Märtsis 2016 kinnitasime oma valmisolekut alustada läbirääkimisi noorte ja ettevõtluse teemalise koostööprojektis osalemiseks ning septembris toimunud külastuse ajal saime valmis ja pid
• 31.08.2016  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Liikmete õppereis Ungarisse
  19. - 28. august 2016 toimus Peipsi-Alutaguse Koostöökoja liikmete ja tublide koostööpartnerite õppereis Ungarisse. Külastati kolme Ungari kohalikku tegevusgruppi ning mitmeid põnevaid maapiirkondi. LAG Cserhatalja Videkfejlesztesi Egyesület, LAG Del-Matra Közhasznu ja Peipsi-Alutaguse Koostöökoja vahel sõlmiti ka ühiste kavatsuste kokkulepe, mis määratleb ära meie soovi teha rahvusvahelist koostööprojekti. VAATA pilte: www.pakmty.ee/Liikmete_oppereis_Ungarisse_455
• 20.04.2016  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Liikmed külastasid Setomaad
  PAK liikmete pärandkultuuri ning innovatsiooni õppereis Setomaale toimus 13. - 15. aprill ning osales 19 liiget. Suurepärase programmi ning imeliste lugude ja inspireerivate inimestega õppereisi pani kokku MTÜ Setomaa Turism. Saime veelkord kinnitust, kui oluline toote juures on selle lugu ja loo edasiandmise oskus. Külalislahke ning koostöös toimiv võrgustik annab kogu piirkonna külastusele palju juurde ning iga järgmine lugu on justkui eelmise loo jätk. PAK soovib kõigile kohatud inimestele j
• 14.01.2016  MEIE MAA: Noortalunik alustas lamba- ja kitsekasvatusega
  Nooruke Liisi Miller, eluaastaid vaid 23, alustas koos elukaaslase Raimoga lamba- ja kitsekasvatusega. Liisi enda sõnul ollakse hetkel veel plaanide tasemel, ehkki “seeme” on olemas. Põhikarjalambaid on 24 ja kitsesid kolm. “Oleme lambaid ja mõnd kitse pidanud üle aasta. Saadud noortalunikutoetusega plaanime rekonstrueerida vana lambalauda. Saadud 40 tuhat on suur raha, kuid ehitus on kallis, arvan, et see summa kulub lauda kordategemiseks ära. Olen äärmiselt tänulik, et selline toetus meile os
• 06.11.2015  PAK: Imelised videod PAKi piirkonnast!
  Vaata imelisi videosid PAKi piirkonnast, mis on tehtud sügisel 2015 SIIT!
• 28.08.2015  PAK: PAKi külastas külaline Tšehhist
  PAKi piirkonnas seikles Vizovicko a Slušovicko piirkonna tegevjuht Petr Žůrek, kes olles sattunud piirkonda tervisesporti nautiva jalgratturite grupiga ning nähes mitmetes kohtades LEADER logodega tähistatud objekte, pidas põnevaks ka tegevusgrupi esindajad üles otsida. Petr kiitis meie rahulikku piirkonda ja põnevaid objekte, mida nad grupiga olid külastanud. Ta oli vaimustuses Avinurme käsitöölistest ning Kuremäe kloostrist. Samuti olid nad juba ratastega külastanud Järuska puitsilda, R
• 24.01.2015  ERR: Mõnistes avati Baltimaade esimene mahepiima tootev robotlaut
  Võrumaal Mõnistes avati Baltimaade esimene mahepiima tootev robot-lüpsilaut. Osaühingu Lõunapiim juhtide sõnul on eesmärk hakata tootma kvaliteetjuustu, et konkureerida Euroopa kallimate ja tippklassi kuuluvate juustutootjatega. Eesti-Läti piiri lähedal asuvast robotlaudast saab ka turismiobjekt, mis on ööpäevaringselt huvilistele avatud ja hakkab koos Metsavenna taluga pakkuma harivaid toidu-ja puhkevõimalusi, vahendas "Aktuaalne kaamera". Mõniste robotlauda lehmad söövad heina, mitte silo. J
• 16.10.2014  ÄRIPÄEV: Saaremaa lihaveised said 1,5miljonilise lauda. Folia Agro kasvas väikesest tootjast suureks (MAK meede 1.2 ja 1.4.2)
  Euroopa lihaveisekasvatuses on välja kujunenud eraldi tootmiskarjad ja nuumakarjad. Et väikeses mahus nuumapullide pidamine ilma korraliku laudata ei andnud loodetud juurdekasvu, rajas Folia Agro Saaremaale 600kohalise nuumakompleksi. Kuigi Venemaa augustis kehtestatud sanktsioonide tõttu oli ajastus veidi kehv, avati Saaremaal Jõe külas suve lõpul Eesti üks suuremaid ja moodsamaid laudahooneid. Folia Agro OÜ juhatuse liikme Egon Jürissoni sõnul tekkis nuumabaasi rajamise mõte 2009. aastal, kui
• 23.08.2014  SAARTE HÄÄL: Laimjalas avati pidulikult Eesti suurim nuumalaut (MAK meede 1.4.2)
  Eile avas Folia Agro OÜ Laimjala vallas pidulikult Eesti suurima nuumalauda, mis mahutab 660 looma ja kus aastas toodetakse 200 tonni veiseliha. Jõe külas asuva uue lauda ehitamine algas eelmise aasta oktoobris Ollemäe kinnistul olnud vana sigala lammutamisega ja lõppes tänavu juulis. Lauda ehitanud Folia Agro OÜ juhatuse liige Egon Jürisson ütles, et laudas on looma kohta 6 m² pinda ja sügavallapanu eemaldatakse aastas 3–4 korda. Veiste söödaratsioon koosneb silost, jahust, rapsikoogist, mine
• 14.08.2014  KOIT: OÜ Kõlleste Garlic kasvatab küüslauku (MAK meede 1.2)
  "Kõik tahavad küüslauku kasvatada ja ratsa rikkaks saada. Proovige ja saate tun­da, mis on töö tegemine ning millega silmitsi seisate. See pole nii, et kevadel külvad ja sügisel võtad," rääkisid aas­taid koos elanud ning hiljuti abiellunud Vaike ja Rainer Soosaar OÜ-st Kõlleste Garlic. Perenaine märkis, et võib­olla saadakse näiteks 200 kg küüslaugu maha pane­mise ja rohimisega isegi hakkama, kuid võidakse hätta jääda selle võtmise, puhastamise ja realiseeri­misega. «Nii küüslaugu kasvatamine k
• 11.08.2014  MAALEHT: Pärnumaal avati uus laut lihaveistele (MAK meede 1.4.2)
  1. augustil avati Pärnumaal Lüüste külas Janne ja Villu Hansenile kuuluvas Avisoone-Tõnise talus 200 kohaline lihaveiste farm. Praegu on talus 40 ammlehma – limusiinid ja ristandid, kokku on veiseid saja ringis. Tulevikus jätkatakse aretustööd limusiinidega. Lauda ehitusega alustati käesoleva aasta märtsis ja hoolimata ilmastiku kapriisidest sai laut tähtajaks valmis, teatab Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Lauda avamisel osales ka segarahvatantsurühm Wendre, kus pererahvas aktiivselt kaasa
• 07.06.2014  SAARTE HÄÄL: Laimjalas valmib Eesti suurim nuumpullide laut (MAK meede 1.4.2)
  Juuli lõpus valmib Laimjala vallas Jõe külas Eesti suurim pullide nuumalaut, mis mahutab 664 looma. Lauda ehitanud Folia Agro OÜ juhatuse liige Egon Jürisson ütles, et oktoobris alanud ehitustöödega ollakse suuremalt jaolt ühelpool, sõnnikuhoidla ehitus on algusjärgus ning käivad ka ettevalmistustööd laudaesise asfalteerimiseks. “Juuli lõpus tahame töödega niikaugele jõuda, et laut oleks valmis loomi vastu võtma,” lausus loomakasvataja, lisades, et tegelikult hakkab laut loomadega täituma septe
• 17.05.2014  SAARTE HÄÄL: Noortalunik Piret Lember avas aiandi (MAK meede 1.2)
  Noortaluniku toetuse eest väikse aiandi rajanud Valjala noorik Piret Lember ootab aiapidajaid oma uhiuude kasvuhoonesse taimi ostma. Valjala vallas Kuiste külas asuva OÜ Taimemaailm 250 m2 suuruse põrandapinnaga kasvuhoone sai valmis eelmisel sügisel, teine sama suur triiphoone peaks valmima kuu aja pärast. Uues Venemaal valmistatud kasvuhoones läks elu lahti 1. aprillil, kui saabusid esimesed amplitaimed ja need kohe mulda pisteti. Piret kinnitab, et kogu tema toodang kasvab mullas, mitte toi
• 07.04.2014  MAALEHT.EE: Uus põllumajandusminister avas Männituka talu robotlauda (MAK meede 1.4.2)
  4. aprillil avati Paikuse vallas Seljametsa külas OÜ Männituka Farmi uus karjalaut kahe DeLavali lüpsirobotiga, lauda avamisel osales ka ametisse astuv põllumajandusminister Ivari Padar. Reedel kogunes Pärnumaale Männituka tallu uut robotlauta avama sadakond inimest lähedalt ja kaugelt. Saare pere suguvõsale, kes on Seljametsa külas talupidamisega tegelenud juba 1922. aastast, oli robotlauda avamine suursündmuseks, seda soovisid nad kõigiga, kes robotlauda ehitusele kaasa on aidanud, jagada.
• 03.04.2014  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Peipsimaa tegemistest 2014. a esimesel poolaastal
  Turismi ja turundusega tegelevatele inimestele algab uus aasta alati turismimessidega. Nii ka 2014. aastal. Peipsimaa oli esindatud jaanuaris ja veebruaris neljal turismimessil. 16. - 19. jaanuaril toimus Helsingis turismimess Matka 2014, kus osales enam kui 1000 ekponenti enam kui 80 riigist. Peipsimaa osales sellel messil Lõuna-Eesti Turismi stendil kaasekponendina. 17. - 26. jaanuaril toimus Berliinis maailma suurim toidu- ja põllumajandusmess Internationale Grüne Woche
• 14.03.2014  TARTU POSTIMEES: Noor farmer ehitas moodsa lauda (MAK meede 1.4.2)
  Laeva vallas äsja valminud moodsas lehmalaudas pole veel ühtki looma, kuid omanik Kaido Põdersoo rehkendab juba, kui tõenäoselt peab ta hakkama ületootmise eest trahve maksma ja kui palju piima laskma lägahoidlasse. Põdersoo 80 lüpsilehma annavad liiga palju piima. Euroopa Liidu reeglitega põimitud Eesti piimatootmine ei allu praegu äriloogikale ning kui Põdersoo lehmade väljalüps, mis on praegu looma kohta keskmiselt 8,5 tonni aastas, veelgi paraneb, tuleb igalt üle kvoodi toodetud piimatonnil
• 05.02.2014  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Projektitaotluste vastuvõtu esmased tulemused
  Taotlusvoor 1 ja 2 meetmesse kestis 30.01.-05.02.2014. Kokku laekus 78 taotlust kogusummas 1 001 861,9 €. Toetust soovitakse summale 608 728,39 €. Valdade lõikes tuli taotlusi järgmiselt: Alajõe 6, Avinurme 18, Iisaku 22, Illuka 6, Lohusuu 6, Mäetaguse 6, Tudulinna 8, piirkonnaüleseid 6. M1 - jagada 54 250 eurot, laekus 33 taotlust kogusummas 350 689, 58 eurot, toetuse summa 259 203,76 eurot. Lõhki 4,82 korda. M2 - jagada 62 000 eurot, laekus 42 taotlust kogusummas 613 016,03 eurot
• 14.01.2014  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Esimene projektitaotluste voor 2014
  Peipsi-Alutaguse Koostöökoda (PAK) võtab vastu projektitoetuste taotluseid ajavahemikul 30.01. - 05.02.2014. 5 tööpäeva jooksul võetakse projektitoetuse taotlusi vastu PAK tegevuspiirkonna strateegia 2008-2013 meetmete 1 (kogukondade aktiveerimine ja elukeskkonna parandamine), 2 (ettevõtluse aktiveerimine, toetamine ja konkurentsivõime tõstmine) ja 3 (Peipsi-Alutaguse piirkonnasisese- ja välise koostöö arendamine) alusel. Täpsemat infot meetmete, taotlemise tingimuste ja nõutavate
• 09.01.2014  PEIPSI RANNIK: Peipsimaa ühisturundusest
  Ühtse Peipsimaa mõiste võttis esma­kordselt kasutusele Aliise Moora 1964 oma monograafas "Peipsimaa et­nilisest ajaloost". Selleks, et Peipsi järve piirkonnale rohkem tähelepanu pöörata ja tema ühtsemale arengule kaasa aidata, on Peipsi järve läänekaldal tegutsevad Leaderi tegevusgrupid - Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Jõgevamaa Koostöökoda. Tartumaa Arendusselts ning Piiriveere Liider ning Peipsi Kalandus-piirkonna Arendajate Kogu - otsustanud seda piirkonda ühiselt toetada ja aktiiv­semalt aren
• 18.12.2013  DELFI: Lehmafarmi haldamise kaasaegne stiil: söödab ja lüpsab robot, peremees kaeb kuvarit (MAK meede 1.4.2)
  Alliku OS-i miljoni eurone investeering automaatsesse söötmismasinasse ja lüpsitehnikasse räägib sellest, et ka loomafarmi majandamine on tänapäeval puhas täppisteadus. Peremehe töövahenditeks on sõnnikuhargi ja piimaämbri asemel arvutikuvar ja mahukad andmetabelid. Laut Alliku külas paistab välja nagu laut ikka. Ligi 150-pealine lehmaseltskond toimetab igapäevased toimetusi. Kes lesib mõnusalt, kes tuiab mõtlikult ringi, üks isend on sättinud end aediku moodi nurka ja vaatab sealt lauta tulnud
• 15.10.2013  BIONEER.EE: Mahemahlad valmivad looduse rüpes (MAK meede 1.2 ja Tartumaa Arendusselts)
  Kaasiku mahetallu jõudmiseks tuleb Tartu-Jõhvi maanteelt kõrvale pöörates tükk maad mööda kruusateed sõita. Just selline paik sobib hästi mahetalu pidamiseks. Privaatses looduskeskkonnas valmivad Kaasiku Mahetalu õunamahlad ja kuivatatud õunaviilud. Mahetalu peremehel Ago Kaasikul on maalähedane elustiil kogu aeg hinges olnud. „Olen maal sündinud ja kasvanud ja siis tundus kuidagi loogiline siin maal elades ka midagi tõsisemat teha,“ räägib peremees. Nii rajatigi 2010. aastal Soekülla 1,5-hekta
• 23.09.2013  MAALEHT: Tubri talu töötleb kitsepiima (MAK meede 1.4.1, 1.4.2 ja Leader-meede)
  Läänemaa Ridala valla ettevõtja Neeme Koorem ehitas esimese kitsepiimatööstuse, kus valmivad kohupiim, jogurt ja või. Elu ise sundis peale lammaste hakkama Tubri talus ka kitsi kasvatama, kuna laps ei talunud lehmapiima,“ põhjendab Neeme Koorem oma valikut. 1991. aastal võeti tallu kaks kitse, ja piimamure oli murtud. Sealt tekkis mehel mõte, et võiks karja suurendada ja hakata kitsepiimaga varustama teisigi lapsi, kes lehmapiima ei talu. Talu kitsekari kasvas ning tarbijaid lisandus nii oma,
• 18.09.2013  MEIE MAA: Kalda talu õuna- ja taimeaia huvitav kooslus (MAK meede 1.2)
  Orissaare valla Põripõllu küla Kalda talus käib kibekiire töö. Perekond Kaljuste on ette võtnud maa kui põhilise tootmisvahendi potentsiaali ärakasutamise. Seda erinevate kultuuride kasvatamise ja neist toodete valmistamisega. Ehk täistsükkel saagist tooteni. Seekord oli jututeemaks talu erisuguste ja haruldaste kultuuride kasvatamine ja nende väärindamispüüdlused konkreetseteks toodeteks, et saadusi oleks võimalik ka turustada. Mitme istanduse rajamisele lisaks on sel kevadel PRIA noore põllu
• 14.09.2013  SAARTE HÄÄL: Ratla perefirma hoiab noored maal (MAK meede 1.2 ja 1.4.2)
  Möödunud aasta lõpus Ratlasse Kuivastu maantee lähistele uue vabapidamisega lüpsilauda ehitanud perefirma Ratla OÜ on pärast kolimisega kaasnenud pingeid ja tagasilööke investeeringuga siiski igati rahul. “Kui poleks uut lauta saanud, siis oleks loomapidamisega kõik olnud,” ütles Ratla OÜ osanik Raido Tsion, kelle sõnul läks uus kollane laut koos sisseseadega maksma üle 700 000 euro, sellest enam kui kolmandiku katab PRIA investeeringutoetus. Avamispidu lauda omanikud uusehitise käikuandmise p
• 11.09.2013  ÄRIPÄEV: Noortaluniku toetusega kaasnevad ka kohustused (MAK meede 1.2)
  Toetusmeetme määrus sätestab kohustused noortaluniku toetuse saajale. Näiteks tuleb meeles pidada, et vähemalt 50% toetusest tuleb toetuse saajal kasutada investeeringuteks põhivahenditesse (seadmed, tehnika, rajatised jne), ülejäänu võib kuluda mitmesugusteks tegevuskuludeks. Samuti kehtib nõue, mille kohaselt toetus tuleb ära kasutada kahe majandusaasta jooksul toetuse määramisest arvates selleks otstarbeks, mida koos taotlusega esitatud äriplaanis kirjeldati. Noortaluniku toetus erineb enami
• 10.09.2013  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Noortelaagris valmis suurepärane muusikal
  Augusti alguses toimus kuuepäevane noorte Teatri ja Muusika laager, kus osales 40 noort kogu piirkonnast. Laagrit ja muusikali valmimist juhtis Rauno Avel ning lavastati muusikal "Merineitsi". Muusikal etendus kahel korral. Laagri lõpus Iisaku Rahvamajas ning 31 augustil Mustvee Kultuurimajas. Laagri ajal õpiti selgeks kogu muusikal, tehti illustratsioonid, otsiti kostöömid, õpiti laulud, mängiti noorte poolt ise sisse kogu muusika. Etenduse nõu andis Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kooli juhe
• 28.08.2013  MEIE MAA: Täna avatakse Rauni ühistu uus piimafarm (MAK meede 1.4.2)
  Rauni ühistu rahvas on uut lauta oodanud juba aastaid. Nüüd on ootus täitunud – kui lapsed kooli lähevad, lähevad lehmad uude lauta. Uskumatu küll, et ligemale viie kuuga on Uue-Välja lüpsifarm valmis. Täna see avatakse. Isegi kaks päeva varem, kui Rauni POÜ juht Aive Kesküla kevadel välja pakkus. Uus lehmade vabapidamisel olev lüpsiplatsiga farm on 384 lehmale, 2x16 lüpsiplatsiga, kus 32 lehma lähevad korraga lüpsile. Sisustus on DeLavalilt. Uue kodu saab esialgu aga 270 lehma, kes kolmest va
• 23.08.2013  PÄRNU POSTIMEES: Lillelohu talus on naabriteks nuikapsas ja pastinaak (MAK meede 1.2)
  Lillelohu talu noorperenaine Kärt Kiviselg võttis lähedased sõnatuks, kui teatas soovist proovida kätt põllumajandusettevõtjana. Maaviljelusega polnud noor naine kokku puutunud rohkem kui keskmine potipõllundusega tegelev eestlane. /.../ Nagu näiteks PRIA-le esitatud noortaluniku projektitaotluse puhulgi, millega ta kaks korda õnne proovis, enne kui tuli positiivne vastus. PRIA põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus on mõeldud eelkõige alla 40aastastele ettevõtjatele. Toe
• 11.06.2013  LÄÄNE ELU: Lihula valda kerkib maakonna suurim ja kalleim robotlaut (MAK meede 1.4.2)
  Kirbla OÜ uude lauta tuleb neli De Lavali lüpsirobotit, kohti on laudas 279 lüpsilehmale. Laias laastus läheb laut maksma 1,5 miljonit eurot. Lauda valmimise tähtaeg on 30. september, kohe pärast seda hakatakse lüpsikarja sisse viima. Seda tehakse järk–järgult: loomade harjutamine uue laudaga võtab aega, ja vanemad ei pruugigi harjuda. Loe artiklit täismahus ajalehe Lääne Elu paberväljaandest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomaka
• 10.05.2013  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: PAK otsib hindajaid
  Üleskutse valdadele, meie liikmetele, aktiivsetele piirkonna inimestele! Peipsi-Alutaguse Koostöökoda otsib hindamiskomisjoni liikmeid, kes uues voorus (septembris) täidaks projektide hindajate ülesandeid. Kokku otsime 21 hindajat ning hindaja nime saab saata meile meilile kuni 15. maini. Loe edasi SIIT
• 29.04.2013  MAALEHT: Järuska Eiffel, jahilaskjad ja liftisõit (Peipsi-Alutaguse Koostöökoda)
  Mine metsa, võta puud maha, küsi toetust, ehita sild. Nii saad üle jõe, ning kui veab, siis leiad vallale ka turismimagneti. “Tünnid, pütid, korvid, laastust lambid – kõik, mis puidust teha annab, valmib Avinurme kandis, meil on nii palju puidumeistreid,” kiidab Peipsi-Alutaguse Koostöökoja (PAK) tegevjuht Lii Roosa. Osa neist tegemistest on toetatud LEADERi rahaga. Loe edasi...
• 20.04.2013  MAALEHT: Talumehed pressivad heinapallid biobriketiks (Peipsi-Alutaguse Koostöökoda)
  Ida-Virumaa mehed on pannud kokku nutika lahenduse, tootes heinast ja põhust puuhalu taolisi biobrikette, mis on tavaküttest odavamad ja hoiavad küttekolded pikema põlemistsükliga kauem soojana. “Meie biobrikett on silindrilise kujuga, läbimõõt on umbes 60 mm ja pikkus kuni 30 sentimeetrit, seda põhubriketti hoiavad koos põhus sisalduvad looduslikud vaigud,” selgitab Rivalette OÜ juhataja Taisto Pakkanen ja nendib, et mingit lisaainet, liimi või kemikaali nad ei tarvita. Biobriketi kütteväärtus
• 19.03.2013  SAARTE HÄÄL: Rauni ühistu lõi uue lauda ehitamisel kopa maasse (MAK meede 1.4.2)
  Orissaare vallas tegutsev Rauni POÜ alustas eile Väljakülas uue lüpsilauda ehitust, millest hakati rääkima juba seitse aastat tagasi. “Kopp läks maasse ja me liigume ikkagi edasi,” ütles Rauni POÜ juhatuse esimees Aive Kesküla, kelle häälest pärast mõningast mõõnaperioodi taas elurõõmu kuuldus. “Ka pank on meie olukorda uurinud ja puurinud ja näeb meid üsna heas valguses, oleme nende silmis arenev ettevõte,” lisas ta. Vastavalt 2008. aastal kehtestatud detailplaneeringule ehitatakse Rauni POÜ
• 08.03.2013  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKOGU: Rahvusvaheline talveseminar
  Veebruari viimasel nädalal külastasid PAK piirkonda külalised kolmest partnerpiirkonnast. Kozardi piirkonnast Ungaris, Närheteni piirkonnast Rootsis ning Kataloonia maakonna esindus Hispaaniast. Kokku oli meil külas 14 inimest. Külaskäigu eesmärk oli tutvuda meie piirkonna võimaluste ning koostöösoovidega ning tutvustada oma huvisid ning ideid uue programmperioodi valguses. Külalistati Avinurme Puiduaita, Elulaadikeskust ning kirikut, tutvuti jahiseire ning looduskeskkonna erisustega. Lisaks
• 01.03.2013  SAKALA: Robotlaut viis farmi uude ajastusse (MAK meede 1.4.2)
  Veise- ja piimakarja kasvatav osaühing Jerwer avas eile Päril moodsa lehmalauda, mille asukad püsivad aasta läbi nelja seina vahel ja kus lüpsjate asemel töötavad robotid. Ülimoodsas Mäeotsa farmis saab pidada 286 lehma ning töö on varasemast märksa kergem. Jerweri juhataja Koit Karja sõnutsi oli seni kasutusel torusselüpsisüsteem ning lehmi lüpsti kaks korda päevas. Keskmine piimatoodang oli 7800 kilogrammi lehma kohta aastas. Loe artiklit täsimahus ajalehe Sakala veebilehelt pluss.sakala.aja
• 20.02.2013  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Infoleht nr 7
  Ilmunud on Peipsi-Alutaguse Koostöökoja infoleht nr 7. Seekordes infolehes: Rahvusvahelised külalised 24.veebruar – 1.märts on meie piirkonnas külas meie head koostööpartnerid Ungarist, Hispaaniast ning Rootsist. Kokku on tulemas 14 inimest. PAK is toimus üldkoosolek 07.02.2013 toimus Iisaku Rahvamajas PAKi üldkoosolek. Maamess 2013 18.-20.aprill toimub Tartus iga-aastane suurim põllumajandus- ja maae
• 16.01.2013  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Peipsimaa Turism osaleb Grüne Wochel
  18.-27.01.2013 toimub Berliinis maailma suurim rahvusvaheline toidu, aianduse ja põllumajanduse mess Grüne Woche / roheline nädal. Möödunud aastal oli messil enam kui 420 000 külastajat ja end esitles 1576 eksponenti. Eestit esindust korraldab Grüne Wochel juba mitmendat aastat Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. 2013 kaasati Eesti stendile ka kaks turismipiirkonda - Peipsimaa ja Romantiline Rannatee. Peipsimaad esindab Peipsimaa Turism MTÜ. Peipsimaa Turism MTÜ tegi selleks messiks spetsiaals
• 15.01.2013  JÄRVA TEATAJA: Tammsaare osaühing ehitas Peetrisse lüpsilauda (MAK meede 1.4.2)
  Paide poolt Peetrisse sõites vasakut kätt tee ääres jääb silma kolm tibukollast lauta. Üks nendest kuulub sel nädalal avamispidu pidavale Tammsaare osaühingule. Esimesel laudal on silt «AS Peetri Põld ja Piim robotlüpsilaut, kaheksa robotiga 512 loomale». Mõtleme juba, et oleme eksinud, kuid siiski mitte. Meile vastu tulnud Tammsaare OÜ juhatuse esimees Michel Rannala ütleb, et osaühingu oma selles reas see kolmas – peagi valmiv üle 2,2 miljoni euro maksev vabapidamisega laut, mille ehitust to
• 11.12.2012  ERR: Kaarma külas avatud farmis kasvab aastas 1,7 miljonit broilerit (MAK meede 1.4.2)
  Eesti ainus linnulihatootja, aktsiaselts Tallegg avas Väike-Maarja vallas Kaarma külas suure broilerifarmi, kus kasvatatakse aastas 1,7 miljonit broilerit. Kunagise Väike-Maarja kolhoosi kanafarmi varemed omandas Tallegg neli aastat tagasi. Paar aastat kulus taastamise ettevalmistamiseks ja veel kaks aastat tänapäevase farmi rajamiseks. Korraga kasvatatakse farmis 224 tuhat tibu, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Kaarma broilerifarm on oluline selleks, et täita Euroopa Liidu nõudeid, mitu broiler
• 03.12.2012  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Peipsimaa osales Mardilaadal Helsingis
  24.-25. november 2013 toimus Helsingis Kaabelitehases suurim Eestit tutvustav madalhooaja üritus - Mardilaat. Esimest korda oli Mardilaadal end tutvustamas Peipsimaa, kus koos SA Lõuna-Eesti Turismiga jagati ühist stendi. Tuglase Seltsi eestvõttel toimus Mardilaat käesoleval aastal juba 29. korda. Möödunud aasta Mardilaadal tutvustas oma tegevust ja müüs tooteid üle 160 ettevõtte, organisatsiooni, käsitöölise ja kunstniku, üritust külastas üle 19 000 huvilise Helsingist ning selle lähiümbruses
• 29.11.2012  ERR: Piimatootja: robotlaut aitas ettevõttel ellu jääda (MAK meede 1.4.2)
  Piimatootja OÜ Suurekivi avas Kuusalu vallas Valkla külas uue robotlauda. Ettevõtte juhataja Helju Veskaru sõnul oli valida, kas ehitada moodne laut või lõpetada tegevus. Veskaru sõnul olid vanas 50-aastases laudas töötingimused väga rasked, nüüd teevad kogu töö ära neli robotit, vahendasid ERRi raadiouudised. "Meil vanas laudas töötas kümmekond inimest ja väga raske töö oli, mis toimus käsitsi. Siin uues laudas on vahetuses üksainus inimene ja kõiki toiminguid juhivad arvutid ehk töölehakkavad
• 24.11.2012  SAARTE HÄÄL: Ratla OÜ uus laut on lüpsikarja päralt (MAK meede 1.4.2)
  Leisi vallas tegutseval Tsionite pereettevõttel Ratla OÜ on peagi valmis saamas uus vabapidamisega lüpsilaut. “Uues laudas tuleb lüpsiplats 2 x 6 kohta,” ütles pere keskmine tütar, põllumajandusele pühendunud Rita Tsion Saarte Häälele, lisades, et praegu on praktiliselt olemas hoone raam, seinad ja põrand. Sisu ja tehnika on veel puudu. Vana laudaga ühte mõõtu hoonesse tulevad lisaks ladu sööda hoidmiseks ja olmeruumid. “Aasta lõpuks loodame korda saada. Plaan on, ju näeb, kuidas läheb,” arva
• 21.11.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Tervis kitsepiimast
  Kolmapäeval, 21. novembril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Tervis kitsepiimast". Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Ida-Virumaal tegustevast noortalunkust Martin Repinskist, kes tegusteb OÜ-s R Kapital, mis tegeleb kitse- ja lihaveistekasvatusega. Toetust on saanud MAK noortaluniku meetmest, põllumajandusinvesteeringute meetmest ja Leader-meetmest Peipsi-Alutaguse Koostöökoja piirkonnas. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007
• 07.11.2012  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Baltikumi suurimas laudas on kohti enam kui 2000 piimalehmale (MAK meede 1.4.2)
  Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avas täna Pärnumaal Eesti ja Baltikumi suurima, 2100-kohalise Halinga Piimajõe Farmi ning tunnustas piimasektorit suure arenguhüppe eest. „Eesti suurte piimatootjate areng on olnud tormiline ja selle aasta esimesel poolaastal nägime, kuidas toodang kasvas viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Halinga piimajõe farm on järjekordne samm kvaliteedi tõstmise ja toodangu suurendamise poole, tunnustan teid selle eest,“ rääkis Seeder. „Edasine väljakutse on väi
• 03.11.2012  VOOREMAA: Vaimastvere Agro uus laut mahutab ligi nelisada lehma (MAK meede 1.4.2)
  Neljapäeval avati Vaimastvere Agro uus lüpsilaut, kuhu mahub kolmsada seitsekümmend kaks lehma. Loomad said uude eluasemesse sisse eile, kuid lüpsmine uue tehnikaga algab alles nädala pärast. Uue lauda ehitamine läks maksma 1,355 miljonit eurot. Toetust lauda ehitamiseks taotleti PRIA-st, kust saadi 500 000 eurot. Ülejäänud summast lõviosa tuli Tallinna Äripangast. Hoone kerkis vana laudahoone asemele. Kõik, mis laudas sees ja ümber, on põllumajandustehnika viimane sõna. Vahekäikudes asetsevad
• 30.10.2012  VÕRUMAA TEATAJA: Võhandus seatakse laudaelu robotite järgi (MAK meede 1.4.2)
  ROBOTLAUT • Üle õige mitme aja jõudsime me Võhandu põllumajanduse osaühistusse ja põhjust selleks on kuhjaga. Võhandus valmis uus lüpsirobotitega laut. Teadupärast oli Võrumaal seni vaid kaks robotit – need paigaldati mullu 19. detsembril ja asuvad Ruusmäel osaühingu Loyde laudas. Sealsed lehmad on uue lüpsmisviisiga juba harjunud. Nüüd aga avab uue lüpsirobotitega lauda siis Võhandu. Sedapuhku on Võhandu laudas neli OÜ DeLaval tüüpi robotit pluss laudaseadmed samalt firmalt. Ehitasid OÜ Mapri e
• 28.10.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Noor mesinik Taavi
  Pühapäeval, 28. oktoobril 2012, algusega kell 19.45 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Noor mesinik Taavi" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Tartumaal asuvast noorest mesinikust - Taavi Tull, OÜ Kumalane (www.ligustica.ee/kumalane/) INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja meetme ja põllumajanduse investeeringumeetme raames toetatakse Tartumaal ja Valgamaal tegutseva OÜ Kumalane mesindustegevu
• 22.10.2012  DELFI: OÜ Kaisma Kärdi farmis oli pidulik lindilõikamise päev (MAK meede 1.4.2)
  17. septembri keskpäevaks kutsusid OÜ Kaisma juhid Kergu külas asuvasse Kärdi farmi pidulikule lindilõikamisele kõik asjaosalised, kes sel aastal farmikompleksi renoveerimisel-ehitamisel abiks olnud. OÜ Kaisma nõukogu esimees Tarmo Lehiste ja juhatuse esimees Ingrid Sillaste andsid üle meened ja tänukirjad Vormsi Ehitusmeistritele, De Lavali meeskonnale, SEB panga esindajatele, Eesti Piimatootjate Ühistule, PRIA-le ja veel paljudele abilistele. Kärdi farmi on renoveeritud etapiti alates 2005.
• 10.10.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Noortalunik Margus
  Kolmapäeval, 10. oktoobril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Noortalunik Margus" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Valgamaal, Hummuli vallas tegutsevast noortalunikust Margus Voitk´ist, kes kasvatab lihaveiseid ning talvel pakub puulõhkumis- ja lumelükkamisteenust. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja meetme raames toetatakse FIE Margus Voitk tegevusi 36 190 euroga
• 07.10.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Mööbimeister
  Pühapäeval, 7. oktoobril 2012, algusega kell 19.45 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Mööblimeister" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Ida-Virumaal asuvast ettevõttest OÜ Fatamorgana Grupp, kes on saanud Leader-toetust Peipsi-Alutaguse Koostöökoja piirkonnas puutöökoja seadmete soetamiseks. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme raames toetatakse Peipsi-Alutaguse Koostöökoja piirkonnas asuva OÜ Fatamorgana Group tegevust – puutöök
• 28.09.2012  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Järuska jõele tõsteti Eesti esimene katusega puitsild
  23. septembri KANAL 2 saates "Reporter" näidati kuidas Ida-Virumaa Järuska jõele tõsteti Eesti esimene katusega sild. Silla rajamist toetatakse Maaelu arengukava meetmest 3.2. Külade uuendamine ja rajamine ning silla puitosa Leader-meetmest. Vaata "Reporteri" uudislugu www.reporter.ee/2012/09/23/jaruska-uus-sild-katusega-eestis-ainuke/ "See on tubli küla! Mehed võtsid oma metsa maha, et saaks külale silla, mille mõned aastad tagasi suurvesi ära vi
• 26.09.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Euroopa põllumees
  Kolmapäeval, 26. septembril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Euroopa põllumees" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Tartumaal Rannu vallas tegutsevast OÜ-st Kure Mõis ja aasta põllumehe 2010 kandidaadist Arto Auerist, kes tegeleb piimakarjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajanduse investeeringumeetme raames toetatakse Tartumaal asuva OÜ Kure Mõis tegevusi 477 908 euroga
• 12.09.2012  MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Noortalunik Mihkel
  Kolmapäeval, 12. septembril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Noortalunik Mihkel" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Valgamaal, Karula vallas tegutseva OÜ Männimetsa talu ja noortalunik Mihkel Maks tegevustest. Talus on piimakari, lihaveised ja tegeleb ka teraviljakasvatusega. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja meetme ja põllumajanduse investeeringumeetmete raames
• 23.08.2012  PÕHJARANNIK: Rannapungerja jõele ehitatakse Eesti esimest katusega silda (Peipsi-Alutaguse Koostöökoda)
  Aastaid lagunenud sillaga hädas olnud ja viimased kolm aastat parvega jõge ületanud Lemmaku küla elanikud Tudulinna vallast saavad lõpuks tänu külaseltsi ettevõtlikkusele korraliku silla - ainukese Eestis, mil katus peal. Autoga ei pääsenud Lemmaku küla elanikud Järuska sillast üle juba 2004. aastast saati. Jalgsi liiguti mööda sillaprusse poodi ja bussipeatusse veel kolm aastat tagasi, hoolimata sellest, et mõlemas sillaotsas varisemisohu eest hoiatav märk seisis. Tunamullu aprillis viis kõrge
• 06.08.2012  Tööpakkumine: Kalandusvõrgustiku büroo juhtivspetsialist
  Maamajanduse Infokeskus võtab tööle kalandusvõrgustiku büroo juhtivspetsialisti, kelle tööülesanneteks on: kalandusvõrgustiku valdkonna riigisisese ja rahvusvahelise koostöö koordineerimine kalandusvõrgustiku valdkonnas teadmiste ja parimate praktikate levitamisega seotud seminaride, koolituste ja teiste ürituste korraldamine hangete korraldamine kalandusvõrgustiku veebilehe administreerimine kalandusvõrgustiku üksuse eesmärkide täitmiseks teised tegevused Sobi
• 26.07.2012  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Vabariigi Valitsus kiitis heaks „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ muutmise
  Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti maaelu arengu strateegia ja arengukava 2007-2013 muudatused, mis on oluline samm arengukava vahendite ära kasutamiseks programmiperioodi lõpuks. Arengukavasse tehtavad peamised muudatused puudutavad eelarvete ümbertõstmist meetmete vahel ja uue alameetme lisamist arengukavasse. „Tänaseks oleme maaelu arengukava rakendanud juba rohkem kui 5 aastat ja senise kogemuse põhjal on hästi näha, milliste meetmete puhul on vahendeid kasutatud vähem
• 23.07.2012  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Alutaguse noored lükkasid aktiivse suve käima rahvusvahelise projektilaagriga
  Juba kolmas suvi algab Alutagusel ühiste noorteprojektidega, millest sellel suvel üks ettevõtmine sai tänu Peipsi-Alutaguse Koostöökoja (PAK) aktiivsele ettevõtmisele ka rahvusvahelised mõõtmed. Iga-aastane kolme valla õpilasmalev, kus tööd rügavad üle 60 noore Illuka, Mäetaguse ja Iisaku malevates sai kaks aastat tagasi juurde suvise vahva noortelaagri seitsme valla noortele. Seekordsesse laagrisse oodatakse samuti 60 noort ning kuue päeva jooksul püütakse lisaks ühiste huvide kaardistamisel
• 28.06.2012  MAALEHT: Pullid hakkavad paremini elama (MAK meede 1.4.2)
  Eile avati Raplamaal Keavas Baltimaade esimene vabapida­misega tõupullifarm. “See on meie uus luksuslik pullilaut,” ütleb Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko. Uue lauda luksus seisneb selles, et pulle ei peeta enam lõas, vaid nad on rühmasulgudes vabapidamisel. Kuivõrd tegu on esimese sellise farmiga Eestis ja ilmselt kogu Baltikumis, oli see projekteerijale kõvaks väljakutseks. “Selles laudas on eriline sisseseade: tugevad aiad, spetsiaalsed turvatsoonid, et tagada inimest
• 02.06.2012  VALGAMAALANE: Lihaveiste kasvatamine konti ei murra (MAK meede 1.2)
  Maaelu väärtustav Hummuli valla noortalunik Margus Voitk arvab, et lihaveisekasvatus on igati sobilik tegevusala: ei ole väga kulukas, ei murra konti ning jätab aega ka iseendale. Pikka kasvu, jõulise väljanägemi­sega rõõmsameelne 31 aastane Margus Voitk ootas meid, repor­terit ja fotograafi, Kaasiku talu õuel. Aedikus olev jahikoer tervi­tas meid lärmakalt, näidates tera­vaid hambaid. Veel enne, kui jutuajamist alustasime, uudistasime karjamaal pikutanud herefordipulle, kes vas­tupidiselt koe
• 15.03.2012  MAALEHT: Toetustega kerkivad uued farmid (MAK meede 1.4.2)
  PRIA määras ära viimased poolsada loomakasvatusehitise investeeringutoetust. Lisaraha abil on lootust saada tuge veel paarikümnele esitatud projektile. Kõige rohkem ehitatakse investeeringutoetuse abil veiselautu, ent seekord on palju ka sigalaid. "Neljandal katsel läks õnneks," ütleb OÜ Lõunapiim uue lüpsikarjalauda ehitamiseks lõpuks toetust saanud Meelis Mõttus. Toetuse abil, mis ulatub üle 300 000 euro, on tal plaanis ehitada Eesti esimese maherobot-lauda esimene järk. Loe edasi Maalehe p
• 15.03.2012  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: PAK valis parimaid projekte
  15.03.2012 PAK üldkoosolekul valiti parimaid projekte. Kokku anti välja nominatsioon kaheksas kategoorias ning lausa kahes kategoorias läks auhinnaline tunnustus jagamisele. Tunnustusavaldused antakse kätte PAK piirkonna õppereisil aprilli lõpus, kus plaanime minna tegevusgrupiga oma piirkonna projektidega kohapeale tutvuma. Õnnitleme kõiki nominente! 1. Parim põllumajandusprojekt Mõisalill OÜ. Kasvuhoone ehitamine. Merle Lepp OÜ Riveruud. Mesila rajamine. Ardi Raimets 2. Parim
• 29.02.2012  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Põllumajandusminister avab Ida-Virumaal unikaalse kitse- ja veisekasvatuslauda (MAK meede 1.4.2)
  Täna kell 12 avab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Ida-Virumaal Toila vallas Eesti suurima ja kaasaegseima tehnoloogiaga kitse- ja veisekasvatuslauda. „Selline kitse- ja veisekasvatuslaut on meie oludes unikaalne ja seetõttu on taolised ettevõtmised tunnustust väärt. Lauda avamine on tõestuseks, et traditsioonilist põllumajandussektorit on võimalik edukalt mitmekesistada,” nendib põllumajandusminister Seeder. R Capital OÜ-le kuuluvas laudas on 270 kohta kitsedele ja sadakond kohta vei
• 29.02.2012  SÕNUMITOOJA: OÜ Suurekivi saab PRIAIt lauda ehituseks toetusraha (MAK meede 1.4.2)
  PRIA toetab Kuusalu valla piimatootjat OÜ Suurekivi 484 460,52 euroga. PRIA avalikustas eelmisel näda­lal maaelu arengu toetuse meetmest 1.4.2. antavad abisummad. OÜle Suurekivi eraldatakse 484 460,52 eurot ehk 7 580 159,98 krooni robotlüpsiga lauda ehitamiseks. Lauda rajamise kogumaksu­mus on 1 659 868,18 eurot ehk ligi 26 miljonit krooni. Suureki­vil endal tuleb toetussummale lisada seega umbes 1,15 miljo­nit eurot ehk ligi 18 miljonit krooni. Ettevõtte senine laut rekonst­rueeritakse, siss
• 21.02.2012  KOIT: Mäe talu uues laudas on 150 lehma (MAK meede 1.4.2)
  Pea igal aastal on Põlvamaal PRIA toel rekonstrueeritud või ehitatud päris uus loomalaut. Näiteks võeti 2011. aasta veebruaris ametlikult vastuvõtuaktiga vastu Põl­va valla Valgesoo küla Mäe talu uus lehmalaut, kus kohti üle 200. Taluperemehe Hainer Kaine sõnul toodi loomad uude lauta aga natukene varem, ehk siis 2010. aasta detsembris. Praegu on laudas 150 lüpsilehma ning nad annavad aastas lehma kohta keskmiselt üle 8000 kg piima. Kalasaba lüpsiplats suudab korraga teenindada 14 lehma (7 ühel
• 17.02.2012  PRIA: Üle poolesaja loomakasvatusettevõtte saavad PRIAst investeeringutoetust (MAK meede 1.4.2)
  15. veebruaril tegi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) otsused loomakasvatusehitise investeeringutoetuse määramise kohta 49 ettevõtjale. Toetuste määramine aga jätkub. Mullu septembris toimunud maaelu arengukava meetme 1.4.2 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetus“ viienda taotlusvooru esialgne eelarve oli 12,46 mln eurot. Taotlusi laekus 123 summas 30,7 mln eurot. Arvestades toetussoovide rohkust ja ettevõtjate vajadusi suurendas põllumajandusminister 13. veebruaril
• 16.02.2012  TARTU POSTIMEES: Ärimehed ehitasid Pokale lauda (MAK meede 1.4.2)
  Põllumasinaid müüvad ettevõtjad ostsid Mäksa vallas Pokal lehmakarja ning ehitasid loomadele suure ja kalli lauda. Kas masinaäri ei lähe enam hästi või läheb äri nii hästi, et raha pole mujale panna? «Põllumasinatega läheb meil hästi,» muheles OÜ Melmilk Poka piimakarjafarmi üks omanik Aren Põder. «Karja ostsime aga sellepärast, et meil on siiras usk põllumajanduse edusse.» Põllumasinaid müüva OÜ Agriland juhataja Aren Põder, sama firma finantsjuht Ronald Blumenau ja projektijuht Indrek Lindsa
• 01.02.2012  VIRUMAA TEATAJA: Kõigepealt ehitasime lauda, maja ootab järge (MAK meede 1.4.2)
  Aasta oli siis 1989, kui endine Põlula kolhoosi zootehnik Sirje Pahtma sai taluseaduse alusel endale 38 hektarit maad ning lagunenud kivihoone, kus alustas kahe lehma, kahe mullika ja kahe vasikaga talupidamist. ... Kõige närvesöövam oligi talv enne uue vabapidamislauda valmimist. “Oli käre pakane ja lehmad olid meil siis päris väljas,” meenutab Sirje Pahtma. Loe artiklit ajalehe Virumaa Teataja paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt pluss.virumaateataja.ee/723328/koigepealt-ehitasime-la
• 30.01.2012  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Ilmunud on piirkonna turismi infovoldik
  Jaanuari lõpus ilmus Peipsi-Alutaguse Koostöökoja piirkonda tutvustav turismi infovoldik. Vihik on saadaval Peipsi-Alutaguse Koostöökoja kontoris ning seda jagatakse ka valdadesse ning turismiinfo punktidesse. Elektrooniliselt saab seda näha siin: www.pakmty.ee... Lõiguke infovoldikust: Peipsi-Alutaguse piirkond – see on ühelt poolt Peipsi põhjaranniku kaunid liivarannad, teiselt poolt Alutaguse suured põlislaaned. Kõike seda ilu rikastab veel pikk ajaloo- ning kultuurilugu. Peipsi järv
• 12.01.2012  MAALEHT: Eestis alustasid tööd seninägematud lüpsirobotid (MAK meede 1.4.2)
  Vilama TÜ vastvalminud laudas töötab kaks nii uudset lüpsirobotit, et neid on isegi maailmas vaid paarkümmend. Robotid on firmalt BouMatic ja eelmisel nädalal hakati lehmi nendega harjutama. “Need on täiesti teist moodi lüpsirobotid,” kinnitab Kose vallas tegutseva Vilama TÜ juht Ain Kruusamägi. “Nisakannud pannakse lehmadele alla tagant, mitte külje pealt.” Loe täismahus artiklt www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/eestis-alustasid-tood-seninagematud-lupsirobotid.d
• 10.01.2012  KÜLAUUDISED: Viljandimaa esimene robotlaut avati eile Saarepeedi vallas (MAK meede 1.4.2)
  Viljandimaal Saarepeedi vallas asuv Parduse talu avas eile, 9. jaanuaril PRIA toetusega esimese robotlauda maakonnas. Maavanem Lembit Kruuse tunnustas pererahvast Heli ja Vladimir Malõhi innovaatilisuse ja julguse eest, sest ajaga ning muutustega kaasas käimine, mis küll ühelt poolt annab kindlusetunde, on teisalt ka ebakindlust tekitav. “Eriline rõõm on avada tootmistalu. Igal juhul on maakonnal ettevõtlikke inimesi väga vaja ning kui meie ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb hästi kogu maakon
• 09.01.2012  SAARTE HÄÄL: Kõljala ühistu noorkari sai Haeskas uue kodu (MAK meede 1.4.2)
  Kõljala ühistu ehitas Haes-kas PRIA toetusega maakonna suurima noorloomalauda ja neli uut tranšeetehnoloogial põhinevat silohoidlat. 450 looma mahutavas vabapidamise ja sügavallapanuga laudas on nüüd ühe katuse all koos kogu Kõljala ühistu noorkari, alates kahekuustest vasikatest kuni tiinuse lõppjärgus veisteni. Võrreldes vanade lautadega on noorloomade tingimused uues kodus palju paremad. Laudas valitseb peaaegu täielik vaikus, mis ühistu esimehe Tõnu Posti sõnul näitab, et loomad tunneva
• 12.12.2011  SAARTE HÄÄL: 12 saarlast saavad noore põllumehe toetust (MAK meede 1.2)
  Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja 40 000 euro suurust toetust saab Saaremaal 12 inimest, kelle hulgas on nii põliseid põllumehi kui ka Tallinnas kontoritöid tegevaid inimesi. Loe artikli täisversiooni ajalehe Saarte Hääl veebilehelt www.saartehaal.ee/index.php
• 08.12.2011  MAALEHT: Kui põllumehel raha on, ehitab ta lauda (MAK meede 1.4.2)
  Viie aasta jooksul, mis on möödunud esimeste lüpsirobotite jõudmisest Eestisse, on siia kerkinud ligi poolsada eri suuruse ja lahendusega kõrgtehnoloogilist lauta. .... Kõik uued laudad on ehitatud PRIA loomakasvatusehitiste investeeringutoetusega. Tänavu oli viimane võimalus seda taotleda. Uued toetuseotsused tulevad järgmise aasta algul ja kui raha meetmete vahel ümber ei tõsteta, siis edaspidi seda toetust enam ei saa. Loe artkli täisversiooni Maalehe paberväljaandest või veebilehelt paber
• 06.12.2011  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Ida-Virumaa saab esimese ülimoodsa lehmalauda (MAK meede 1.4.2)
  Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda. Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine. „Investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse aitab kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse,” ütles Seeder. „Piimatootmine ja töötlem
• 29.11.2011  JÄRVA TEATAJA: Potipalmid, õites alpikannid... (MAK meede 1.4.2)
  Seda, et lauta kaunistavad potipalmid ja õites alpikannid, mürtsub puhkpillimuusika ja valge linaga laud on lookas hõrkudest suupistetest, ei näe just tihti. Just nii üllatas osaühing Paistevälja eile Jalgsema külas neid, kes tulid uudistama vastvalminud robotlauta. Loe artikli täisversiooni ajalehe Järva Teataja paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt pluss.jt.ee/649811/seda-et-lauta-kaunistavad-potipalmid/ MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Invest
• 26.11.2011  MAALEHT ONLINE: Orgital valmis Eesti kõige kaasaegsem laut (MAK meede 1.4.2)
  Reedel, 25. novembril lõigati Märjamaa vallas tegutsevas Haimre farmis linti – OÜ Orgita Põld jõudis oma uue robotlauda avamiseni. Eestis töötab praegu kaks sellist farmi, kus lehmi lüpsab kaheksa robotit. Vastavatud osaühingu Orgita Põld oma on kolmas ja kõige moodsam. Kui juba valminud Aravete ja Peetri kaheksa roboti farmides eemaldab läga skreeper ja loomi söödab mikser, siis Orgital on ka need tööd jäetud masinatele. Loe täispikka artiklit Maaleht Online veebilt www.maaleht.ee/news/maamaj
• 22.11.2011  JÄRVA TEATAJA: Kaks meistrit toodavad Esnas kitsejuustu (Järva Arengu Partnerid ja MAK meede 1.2)
  Osaühing Kaks Meistrit hakkab pärast paariaastast õppimist, plaanimist, lauda ja meierei ehitamist ning nädala eest tunnustuse saamist Esnas kitsepiimast toorjuustu tootma. Loe artikli täisversiooni ajalehe Järva Teataja paberväljaandest või tasuliselt veebilehelt pluss.jt.ee/641426/kaks-meistrit-toodavad-esnas-kitsejuustu/ MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi JÄRVA ARENGU PARTNERID piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme projekt 2010.a. Toetuse saaja: OÜ KAKS
• 28.09.2011  VALI UUDISED: Õnne Piimakarjatalus avati Eesti suurim lüpsilaut (MAK meede 1.4.2)
  Sügise esimesel päeval peeti Õnne Piimakarjata­lus pidu. Lõpuks ometi sai avada uue 720-kohalise lüpsilauda. Teadaolevalt on tegemist seni suurima Eestis ehitatud lüpsilaudaga. Loe artikli täismahus ajalehe Vali Uudised paberväljaandest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomakasvatusehitistesse projekt Jõgevamaal. Toetuse saaja:ÕNNE PIIMAKARJATALU OSAÜHING. Toetatav tegevus: Loomakasvatusehitise ehitamine (veised). Toetuse suurus: 500 00
• 23.09.2011  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Uute lüpsilautade avamine näitab piimatootmise elujõulisust (MAK meede 1.4.2)
  Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Põltsamaa vallas Esku külas uue 720 lüpsilehma mahutava lauda, mis kinnitab taas Eesti piimatootmise elujõulisust. „Viimastel aastatel on Eestis avatud palju uusi kaasaegse tehnikaga lüpsilautasid, mis näitab meie toidutootmise perspektiivikust,” ütles Seeder. „Selliste investeeringute tegemine näitab, et ka põllumehed ise peavad toidutootmist jätkusuutlikuks ja arenevaks tegevusalaks,” lisas ta. Meie tarbija eelistab kindalt kodumaist piima
• 23.09.2011  DELFI: Peipsi ranna-ala arendamisest ja turismist Iisaku vallas (Peipsi-Alutaguse Koostöökoda)
  Valla arengukava järgi on meie visiooniks vald, kus on meeldiv ja hästiarenenud elukeskkond ning mis on üle riigi tuntud turismi-, kultuuri- ja spordipiirkonnana. Loe edasi... MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Leader tegevusgrupi Peipsi-Alutaguse Koostköökoja piirkonna Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme projekt (2011.a.) Ida-Virumaal. Toetuse saaja: IISAKU VALLAVALITSUS, toetatavad tegevused: Kauksi rannaala, metsaaluse ja parklate puhastamine , Teadetetahvli ja viitade valmistamine, Kauk
• 22.09.2011  PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Infoleht nr 4
  Peipsi-Alutaguse Koostöökoja (PAK) septembrikuu infolehest leiab rahvusvaheliste koostööprojektide teema: PAKil on pooleli praegu 3 rahvusvahelist koostööprojekti. „Peipsimaa“ on allakirjutatud ning tegevused on juba ettevalmistamisel. Tegemist on viie Leader tegevusgrupi ja ühe „Kala-Leaderi“ koostööprojektiga ühiselt tegeleda Peipsi piirkonna arendamise ja turundamisega. Tervisespordi koostööprojekt PAIKi (Leader grupp Pandivere arendus ja inkubatsiooni keskus) ja Soomega. Teine natuke sar
• 31.08.2011  SAARTE HÄÄL: Teema - Põllumajandus Saaremaa teise robotlauda ehitas talunik Toomas Haamer (MAK meede 1.4.2)
  Orissaare vallas Väike-Pahilas avati Saaremaa piimandusajaloo uus peatükk, sest talunik Toomas Haamer läheb neil päevil oma värskelt rekonstrueeritud farmihoones esimese talunikuna üle robotlüpsile. Saaremaa esimese robotlauda ehitas 2009. aastal Valjala POÜ. “Robot ei helista mulle hommikul kell viis, et ta ei saa haiguse tõttu tööle tulla, robotil ei ole palgapäeva ja ta ei ole kunagi purjus,” ütles Saarte Häälele Väike-Pahilas asuva Jurna talu peremees Toomas Haamer (pildil). Et Jurna talu v
• 13.08.2011  NÄDALINE: Kärneri-Jõe farmis käib heal tööl kasu kannul (MAK meede 1.4.2)
  Neljapäeva ennelõunal oli rõõmupäev Kärneri-Jõe osaühingu perel, sest peaaegu Läänemaa piiril asuvas Laukna külas avati nende uus lehma­laut, mida hakati ehitama eelmisel suvel. Mõne aasta eest köitsid möödasõitja pilku Laukna farmi nõukaaegsete hoonete juurde laotud uued kiviaiad, nüüd hakkab seal silma ka rõõmsavärviline moodne laudahoone. Kärneri-Jõe OÜ juhataja Ago Kirsipuu on vigurijuttudega mees ja selles võtmes olid öeldud ka tema avasõnad. Ta meenutas oma esimest kokkupuudet lehmadega
• 05.08.2011  PRIA: Noored põllumajandusettevõtjad saavad PRIAst toetust taotleda (MAK meede 1.2)
  9. augustil alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) toetustaotluste vastuvõttu põllumajandusliku ettevõtlusega alustavatelt noortelt, kes võivad saada kuni 40 000 eurot ühekordset toetust. See on ka esimene investeeringutoetus, mille taotlusi saab esitada elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Põllumajandusettevõtjate keskmine vanus on Eestis aasta-aastalt tõusnud, noorte osakaal vähenenud. „Et elu maal jätkuks ning maanoortel oleks huvi ja paremaid võimalusi põllumaj
• 16.07.2011  LÄÄNE ELU: Piirsallu kerkib Läänemaa suurim ja kalleim robotlaut (MAK meede 1.4.2)
  Piirsalu Põllumajanduse OÜ ehitab Piirsallu Läänemaa teist robotlauta, mis maksab üle miljoni euro ja kuhu suve lõpuks kolib paarsada lüpsilehma. „Kokku mahub lauta 243 looma, aga kohe ei suuda täis panna. Aasta lõpuks loodan 220 peale saada," rääkis Piirsalu Põllumajanduse OÜ tegevjuht Elvo Leppmaa. Kolhoosiaegsest noorloomalaudast renoveeritav moodne robotlaut valmib augusti lõpus või septembri alguses, nii et loomad saaks sügiseks katuse alla. Sealt karjamaale nad enam ei pääse, sest robotl
• 12.07.2011  MAALEHT: Ida-Virumaal avati adrenaliinirohke seikluspark (Peipsi-Alutaguse Koostöökoda)
  Alates juulikuust on kõigil huvilistel võimalus külastada Alutaguse Seiklusparki, kus saab ennast proovile panna viiel erineval rajal, nautida õhulendu pikal trossilaskumisel ning hüpata Tarzanina alla 9 meetri kõrguselt puult. “Seikluspargi rajamine Ida-Virumaale annab nii kohalikele elanikele kui Eesti ja välisturistidele võimaluse proovida veidi ekstreemsemat sportlikku meelelahutust. Meil on hea meel, et lisaks Tuubimäele, mis pakub liu laskmise võimalust suvel ainukesena Eestis, tekib Alut
• 26.05.2011  POSTIMEES: Õunapuud kasvavad ja mahlapress ootab (MAK meede 1.2)
  Pealetükkivad jänesed, õielõikajad ja mühinal kasvav hein ei riku Kaasiku mahetalu üsna suures õunaaias noore peremehe tuju. Õunu on alati saanud ja saab ka nüüd mahedalt kasvatada, kinnitab ta. «Koduaias kasvab õun ju ilusti,» ütles Tartu vallas Soekülas asuva Kaasiku mahetalu peremees Ago Kaasik. «Minu lapsepõlvekodus ei pritsitud viljapuid kunagi, aga saaki ja ilusaid õunu sai ikka. Ja eks peale keemia ole ka teisi võimalusi, kuidas puhtaid õunu saada.» Näiteks väetiseks saab kasutada kompo
• 23.05.2011  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Kodumaa vajab endiselt haritud põllumehi (MAK meede 1.2)
  Augustis avaneb taaskord toetusvoor alustavatele noortele haritud ettevõtjatele. Toetusi jagatakse 2,2 miljoni euro ulatuses ja põllumajandusega alustav ettevõtja saab taotleda toetust kuni 40 000 eurot. Selleks, et alustada põllumehena, ei pea tingimata pärima suurt ja rikast isatalu, toetuste saamisel loeb palju ka noore ettevõtja põllumajanduslik haridus ning hea visioon oma ettevõtte arendamiseks. „Kodumaa vajab endiselt haritud põllumehi,“ ütleks Raja Teele ka tänapäeval. Toetuse eesmärk
• 09.05.2011  VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Virutoit.ee – kohalik toit seob kogukonnaks
  MTÜ Virumaa Koostöökogu, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda piirkondade, kogu Ida-Virumaa ning Rägavere vald Lääne-Virumaalt, toidu tootjate, töötlejate, müüjate, toitlustajate ja tarbijate vahelise suhtluse ning kohaliku tooraine ja toidu aktiivsemaks kasutuselevõtuks on loodud keskkond virutoit.ee Keskkond on asukoha põhine, st virutoit.ee on suunatud asukohapõhiseks suhtluseks ning info on seotud geoandmetega — sündmusi, uudiseid,
• 05.05.2011  MAALEHT: Toetuste uus kord: laudaehitaja saab läbi väiksema laenuga (MAK investeeringutoetused)
  Siiani pidi laudaehitaja jalad pankade vahet laenu lunides rakku jooksma, ehitise oma ja laenurahaga valmis tegema ning alles siis sai ta kätte laudaehitustoetuse. Nüüd on lootust, et asi muutub. Nimelt on põllumajandusministeerium ette valmistanud määrusemuudatuse, mille kohaselt võivad maaettevõtjad saada PRIAst toetuse kätte enne, kui kogu investeeringu eest on tasutud. Jõgevamaal Õnne piimakarjatalus alustati eelmisel nädalal vana 304kohalise lauda lammutamist, et selle asemele ehitada Ees
• 18.04.2011  PRIA: PRIA määras toetused investeeringuteks loomakasvatushoonetesse (MAK meede 1.4.2)
  Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas aprillis 59 loomakasvatusehitise investeeringutoetuse taotlust, määrates toetusteks 12,46 miljonit eurot. Koos kohustusliku omafinantseeringuga on nende projektide maksumuseks üle 27 mln euro. Seda toetust rahastatakse maaelu arengukava meetme 1.4.2 raames. Toetus aitab ettevõtjatel finantseerida investeeringuid loomakasvatusega seotud ehitistesse, tehnoloogilistesse seadmetesse, taristutesse, juurdepääsuteedesse jmt. Toetuse mak
• 14.04.2011  JÄRVA TEATAJA: Ämbrasse kerkib uus farmikompleks (MAK meede 1.4.2)
  Et vanad laudad ja nende sisustus on amortiseerunud, tuleb põllumeestel ree peal püsimiseks investeerida miljoneid uute robotlautade ehitamisse. Kareda vallas Ämbra külas Peetri suurfarmi juures töötab eelmise nädala teisest poolest kaks koppa, aasta lõpuks peaks vanade lautade asemel püsti olema kaks uut lauta. «Ehitame uue, kaheksa robotiga lüpsilauda ja uue lauda ka erivajadustega loomadele, alates vasikatest kuni kinnisloomade ja poegivate lehmadeni,» selgitas aktsiaseltsi Peetri Põld ja Pi
• 12.03.2011  SAARTE HÄÄL: Talunik Toomas Haamer hakkab ehitama robotlauta (MAK meede 1.4.2)
  Orissaare vallas asuva Jurna talu peremees Toomas Haamer kauples pangalt välja laenuraha ja hakkab esimese talunikuna Saaremaal rajama robotlauta. Seni on Saaremaal robotlaut olemas vaid Valjala POÜ-l. “Põhimõtteliselt võiks lüpsiplatsiga lauda ehitamine olla odavam, kuid otsustasime robotlauda kasuks, sest oleme harjunud töötama perefirmana ja mitte kasutama võõrast tööjõudu,” ütles Väike-Pahila küla Jurna talu peremees Toomas Haamer. Lisaks on olemasolev lüpsiplatsiga külmlaut Haameri sõnul n
• 22.02.2011  SAKALA: Vana laut saab uueks ja kari kasvab (MAK meede 1.4.2)
  Heli Malõh kasvas kodus, kus kariloomad olid elu loomulik osa. Vana-Võidus õppis ta zootehnikuks, kuid ei loobunud kodusest loomapidamisest. Praegu on tema Parduse talus 75 lehma, lisaks mullikaid ja vasikaid. 75 lehmast on lüpsil 60 ning ülepäeviti läheb tulundusühingu Mulgi Piim kaudu E-Piima Põltsamaa juustutööstusse 2,7 tonni piima. Piimatoodang on kogu aeg suurenenud: 2009. aastal andis talu punane kari iga lehma kohta keskmiselt 7269 ja eelmisel aastal 7611 kilo piima. «Tahame lehmade ar
• 28.01.2011  IDA-VIRUMAA TEGEVUSGRUPID: Ida-Virumaal käivitub kohaliku toidu projekt - KAS TEAD?
  Kolm kohalikku Leader tegevusgruppi: MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja MTÜ Virumaa Koostöökogu sõlmisid koostöökokkuleppe ühise kohaliku toidu projekti käivitamiseks. Projekti piirkonnaks on kogu Ida-Virumaa ning Rägavere vald Lääne-Virumaalt. Algatuse eesmärgiks on maapiirkondade ettevõtluse aktiviseerimine, ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine, kohaliku toidukultuuri arendamine ning tervisliku toidu propageerimine. Oluline on kindlasti kohalikele toodetele lis
• 18.12.2010  NÄDALINE: Raplamaa uhkeimas talulaudas lüpstakse täna esimest korda lehmi (MAK meede 1.4.2)
  Täna lüpstakse Uuetoa talu lehmi esimest korda äsja valminud nüüdisaegse lauda lüpsiplatsil. Sajakohaline veiselaut avati pidulikult 12.12.2010 kell 12 Kehtna vallas Kenni külas. Mis kõik on eelnenud, sel­lest kõnelesid Uuetoa talu peremees Heigo ja tema ema Maie Heinsalu. Tagantjärele ei tundugi enam tulemusteni jõudmine nii raske, aga emal on meeles, kuidas Heigo kord lauda ehitamise ajal mõõdu-linti otsinud. „Küsimuse peale, mida ta mõõta tahab, vastas ta mulle, et mõõdab üle, kas veel ajud
• 02.11.2010  JÄRVA TEATAJA: Sigalate asemele kerkis nüüdisaegseim robotlaut (MAK meede 1.4.2)
  Aktsiaselts TAC-Ettevõtted lammutas lagunevad sigalad ja pani nende asemele püsti robotlauda 300 lüpsilehmale. Homme hakkavad esimesed lehmad robotitega tutvuma. Täna annab peatöövõtja Nordecon Betoon TAC-Ettevõtetele robotlauda üle, homme pääsevad esimesed lehmad uut elupaika uudistama. TAC-Ettevõtete omanik ja tegevdirektor Olev Aavik kutsub uut lauta lehmade õnnepaleeks ning on kindel, et paremad söödad ja stressivaba elu, kus loom valib söögi-, joogi-, lüpsi- ja jalutusaja ise, tõstavad ke
• 05.10.2010  PÕHJARANNIK: Kohalik toit pürib kooli ja kaubakeskusse (Ida-Virumaa tegevusgrupid)
  Ida-Virumaal käivitub kohaliku toidu programm, mis aitab kaasa puhta ja lähedal kasvanud toidukraami jõudmisele koolisööklatesse ning taluturu või vähemalt müügilettide loomisele kaubanduskeskuste juurde. Idavirulased võtavad kohaliku toidu programmi loomisel eeskuju võrokestest, kes ühtede esimestena kaardistasid oma väiketootjad, töötasid välja infobukletid ja lõid Võrumaa päritoluga toidu kaubamärgi UMA MEKK. Ühise kaubamärgi loomine, olgu selleks siis KIRDE või ALUTAGUSE, ja ühisturunduse
• 27.09.2010  IDA-VIRUMAA TEGEVUSGRUPID: Konkurss kohaliku toidu programmi käivitamise projektijuhi leidmiseks
  LEADER tegevusgrupid MTÜ Kirderanniku Koostöökogu, MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda ja MTÜ Virumaa Koostöökogu võtavad tööle täiskoormusega PROJEKTIJUHI Töö eesmärgiks on kohaliku toidu programmi käivitamine Ülesanneteks on: kohalike põllumajandustootjate ja väiketöötlejate kaardistamine piirkonna toidu tarbimise kaardistamine ühise kaubamärgi loomine võrgustiku loomine
• 24.08.2010  PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM: Loomakasvatusehitiste investeeringutoetuseks on planeeritud tänavu 195 miljonit krooni (MAK meede 1.4.2)
  Põllumajandusminister allkirjastas Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 loomakasvatusehitise investeeringutoetuse (meede 1.4.2) rakendusmääruse, mille kohaselt katab toetus 40–60% investeeringuobjekti maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 7,82 miljonit krooni arengukava programmperioodil (2007–2013). Võrreldes seni kehtinud määrusega on taotleja jaoks muutunud mõnevõrra soodsamaks asendusinvesteeringu, mida meetme raames ei toetata, määratlus. Asendusinvesteeringuks e
• 18.08.2010  PRIA: Noored talunikud saavad PRIAst toetust taotleda (MAK meede 1.2)
  17. augustil alustas PRIA taotlusdokumentide vastuvõttu põllumajandustootmisega alustavatelt noortelt talunikelt, kel on võimalus saada starditoetuseks kuni 625 864 krooni. Toetus pärineb Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetmest 1.2, mille eesmärk on kuni 40-aastaste põllumajandusettevõtjate tegevuse alustamise hõlbustamine ning abi tootmisel vajalike investeeringute tegemiseks. Noorte osakaal Eesti põllumajandussektoris on tagasihoidlikum kui eakamatel ning starditoetuse toel soovitakse noor
• 05.08.2010  PEIPSI RANNIK: Peipsimaa tuntuse suurendamiseks on käimas mitmeid arutelusid (Tartumaa Arendusselts)
  Peipsimaad võib pidada eriliseks turismiobjektiks tänu piirkonna omanäo­lisele kultuurile, ajaloolistele mälestusobjektidele, maitsvatele kohalikele roogadele ning veemõnude nautimise võimalustele. Kuidas aga tõhustada turismiettevõtjate omavahelist koos­tööd ja suurendada Peipsimaa tun­tust? Vastust sellele on alates 2010.a. jaanuarist otsinud piirkonna kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute, ettevõtjate ja Leader tegevusgruppide (Peipsi-Alutaguse Koostöökogu, Jõge­vamaa Koostöökoda, Pi
• 27.07.2010  MAAELU- ja KALANDUSVÕRGUSTIK: Leader- ja kalanduse säästva arengu meetme näited
  21. ja 22. juulil toimus Jänedal esimene Leader ja kalanduse tegevusgruppide ühine suveseminar. Suveseminari korraldas Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond koostöös Leader ja kalanduse tegevusgruppidega. Üritus veebil www.maainfo.ee/index.php Üheks seminari eesmärgiks oli tutvustada üksteisele ja seminari külalistele toetuse abil tehtavaid ning planeeritavaid projekte. Väga oluline on arutad
• 24.06.2010  MAAELUVÕRGUSTIK: Paekivi roll meie elus (lisatud PAEKONVERENTSI pildid) (PAIK, VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU, ARENDUSKODA, PARTNERID, KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU ja PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA)
  Virumaa Paeaasta 2010 konverentsi moderaator Peep Vassiljev, alustab konverentsi sõnadega „Täna on siia kokku tulnud on tõelised kaasamõtlejad, et koos rääkida ja mõelda milline on paekivi roll meie elus ja olus.” Konverentsist osalejaid tervitab kahe maakonna: Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa maavanemad. Lääne-Viru maavanem, Einar Vallbaum viitab A.-H. Tammsaare „Tõde ja Õigus” ühele peategelasele Andresele. „Tõe ja Õiguse” Andrese perekonnanimi oli Paas. Oleme omaks võtnud asju, mis on meie oma j
• 17.06.2010  Naised hakkavad riistu näitama (Peipsi-Alutaguse Koostöökoda)
  Eelmisel nädalal avati Avinurmes pilpakatusega elulaadikeskus, homme avatakse palkseintega puiduait. Mõlemas hoones eksponeeritakse kohalikku puitkäsitööd. "Avinurme puutöö üldnimetus oli riistad," ütleb elulaadikeskuse projektijuht Küllike Pärn. "Olid riistameistrid ja käidi riistadega laadal." Praegu on Pärna sõnul Avinurme suurimaks tööandjaks kepivabrik, kus valmistatakse tööriistadele ümaraid värsi. Seda juttu räägib ta kiriku vastas paiknevas endises pastoraadihoones, mille peapiiskop And
• 11.06.2010  Avinurme väärtustab põlist käsitöötraditsiooni (Peipsi-Alutaguse Koostöökoda)
  Sajandivanuses pastoraadihoones vastselt ava­tud Avinurme elulaadikeskuses saab näha ja õp­pida nii traditsioonilist kui tänapäevast puutööd, aga ka kangast kududa ja mahetoitu valmistada. Juba tosin aastat tagasi asus Avinurme rahvas arutama, et kohalik puutöö on rohkem väärt kui et seda üksnes müü­giks valmistada. Pikaajaliste puutöötraditsioonide väärtus­tamist vaeti mitut kanti, kuni kolm aastat tagasi hakkas ju­tu sekka lipsama sõna "elu­laad". Edasi saab lugeda Põhjaranniku paberlehest.
• 08.06.2010  Virumaa paeaastast üleriigilise paeaastani! (PAIK, Partnerid, Kirderanniku Koostöökogu, Peipsi-Alutaguse Koostöökogu, Virumaa Koostöökogu, Arenduskoda)
  Paekivi kuulutati rahvuskiviks 1992. aastal. Meie soov on väärtustada rahvuskivi ja erinevate tegevusgruppide koostöös me seda suudame. Virumaa Paeaastat 2010 veavad ühiselt kuus Virumaal tegutsevat Leader tegevusgruppi: Partnerid, Kirderanniku Koostöökogu, Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Virumaa Koostöökogu, PAIK ja Arenduskoda. Ühisprojekt on toetatud ka Maaelu arengukava 2007 – 2013 Leader meetme raames. Paeaasta 2010. aasta koordinaator on PAIK. 13. juunil 2010 toimub VIRUMAA PAEAASTA 2010 k
• 09.04.2010  Jõgi viis Lemmaku silla kaasa (PAK)
  Kohalik MTU taotleb toetust, et suurveega kaotsi läinud räbala silla asemele uus ja korralik ehitada. Edasi loe Põhjaranniku paberlehest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: MTÜ Tuletorn on taotlenud Leader meetmest Peipsi-Alutaguse Koostöökoja kaudu toetust kahele projektile. Toetust on küsitud silla puitosa ehitamiseks, mille on Peipsi Alutaguse Koostöökoja hindamiskomisjon ka kinnitanud. Lõpliku heakskiidu projektile peab andma PRIA, kuhu projektitaotlus on esitatud.
• 20.01.2010  Virumaa paeaasta sai avalöögi
  Eelmisel reedel kirjutasid kuus Leader-tegevusgruppi alla koostöökokkuleppele, mis tähis­tas uue, Virumaa paeaasta algust. Paeaasta sündmuste kulminatsiooniks saavad Rakveres toi­muv paepäev ning Koostööleppele kirjutasid alla kõik kuus Virumaa Leader-tegevusgruppi, seal­hulgas Ida-Virumaa lõuna-regiooni ühendav MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Jõhvi ja selle ümbru­ses asuvaid valdu koondav MTÜ Kirderanniku Koos­töökogu ning Kiviõli piir­konna omavalitsustest koos­nev MTÜ Virumaa Koostöö­kogu.
• 12.01.2010  Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu huvitub koostööst teiste Leader-ühendustega
  Traditsioonilise elulaadi hoidmise ja ühtlasi uute ideede ellurakendamise võimalused rannaäärsetel aladel sõltuvad suures osas paljude organisatsioonide koostööst. Seepärast korraldas Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu Kuremaa puhke- ja konverentsikeskuses seminari, kuhu kutsus Jõgevamaa Koostöökoja, Tartumaa Arendusseltsi, Põlvamaal loodud Piiriveere Liidri ja Ida-Virumaal tegutseva Peipsi Alutaguse Koostöökoja eestvedajad. Nende mittetulundusühingute ühendavaks tegevuseks on Leader-meetm