EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS JA EESTI MAAÜLIKOOL: FoodArt INFOKIRI 2/2012

Allikas: Põlvamaa Arenduskeskus
4. märts 2012. a

FoodArt INFOKIRI 2/2012

Indrek Kivisalu: Restoranid ootavad pikisilmi väikeettevõtjate tooteid
Autor: Kaire Mets

Jaanuari lõpus leidis FOOARTI-i projekti raames aset esimene koolitus, mille viis läbi FoodStudio
peakokk ja Eesti Peakokkade Ühenduse president Indrek Kivisalu ning kus õpiti pagaritoodete valmistamist.

Kui vaadata toiduga tegelevaid väiketootjaid, siis mis on Teie arvates nende suurimaid probleeme?

Minu meelest on põhiprobleem Veterinaar- ja Toiduametiga kemplemine ja mulle tundub, et Eestis on siinkohal vint üle keeratud. Kui rääkida selle ametkonna kõrgemate ametnikega, siis kõik nad rõhutavad, et pole midagi hullu ja kõik on läbirääkimise küsimus, kuid suheldes inspektoritega on näha, et kõik enam nii lihtne pole. Maailmas ringikäinuna võin aga väita, et väiketootjate juures on ainulaadsus just see, mis müüb. Valmistatakse ju näiteks Lapimaal muldpõrandaga onnis loimulohta ja laplased on selle üle väga uhked. Mingi kontroll peab loomulikult olema, kuid kui see hakkab pärssima väiketootjate elu, siis on midagi viltu.

Milline on restoranide huvi osta tooteid just väiketootjatelt?

Huvi on suur juba ainuüksi sellest aspektist vaadatuna, et soovivad ju restoranid võimalikult väikese köögipinnaga teenindada võimalikult palju külastajaid. Seetõttu pole näiteks mõttekas ehitada kööki leivaahju vms. Teisalt on just väiketootjatel sageli suurem kogemustepagas. Näiteks tädi Maali, kes on paarkümmend aastat sõira valmistanud, teeb seda kindlasti paremini kui restoranikokk, kes on sõira teinud ehk vaid mõned korrad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et need, kes üritavad kõike ise teha, ei pruugi jõuda seda kõike teha väga korralikult ja kvaliteetselt, mistõttu restoranidel on huvi autentseid tooteid sisse osta. Väiketootjatele oleks see samas hea võimalus, sest üldjuhul ei suuda nad tagada poodide nõutud suurt tarnemahtu, kuid restoranid on  palju väiksemad.

Millised on märksõnad, millega väiketootja peab restoranidele tarnimisel arvestama?

Neid märksõnu on viis: kvaliteet, logistika, tarnekindlus, paindlikkus ja hind. On enesestmõistetav, et kvaliteedis järeleandmisi ei tehta ja samuti on restorani seisukohalt oluline, et ta saaks toote mugavalt kätte. Paindlikkus tähendab seda, et paljud peakokad ei tea ju ette, kui palju tuleb näiteks eeloleval nädalal külastajaid, seega tuleks valmis olla selleks, et ühe tarnekorra asemel nädalas tuleb teha kaks või vastupidi. Ja loomulikult peab olema vastuvõetav hind, sest restoran peab suutma toote ka oma kliendile maha müüa.

Milline oleks retsept, mis aitaks väiketootjal kiiresti oma tootega pääseda restoranidesse või kaupluste riiulitele?

Sellist retsepti on väga raske öelda. Väiketootjad peaksid vaatama, millised inimesed käivad restoranides ja niimoodi sihtgruppi valides ongi võimalik valmistada toode, mida restoran saaks vajadusel seda
väärindades oma klientidele maha müüa. Nagu öeldud, mustvalgeid retsepte pole ja pilt on üsna kirju.


Siguldas ja Valmieras alustati koolitusseminaridega
Kristine Ragaine, Daiga Silisa

Lätis viidi 6. kuni 9. veebruarini FOODART-i projekti raames läbi mitu seminari, mis oli mõeldud nii tegutsevatele kui ka tulevastele kodutootjate. Seminaridel käsitleti mitmed Lätis praegu aktuaalseid teemasid:

  • Kodutootmise tähtsus maapiirkondade sotsiaalmajanduslikus arengus.
  • Toidu kvaliteet ja kvaliteediskeemid, käsitöönduslik
    ja kohalik toit.
  • Kohalike toidutootjate ja toitlustusettevõtjate koostöövõimalused.
  • Kodutootjate juurdepääs LEADER programmile.
  • Projektitaotluste korrektne täitmine.
  • Nõuded tootmiseks kodustes oludes. Hügieeni- ja
    enesekontrollisüsteem.

Seminarist osavõtjad kuulasid huviga toidu- ja kvaliteedieksperdi dr Ligita Melece esitlust ja tähtsaim saadud mõte oli, kuidas leida koosmõju ja ärilahendus oma oskuste, võimaluste ja turunõudluse vahel. Ligita Melece toonitas, et juba ettevõtlusega alustades on väga tähtis viia tootmine vastavusse hügieeninõuetele.
Selle saavutamiseks peab aga õppima ning samuti peab tegema koostööd kontrolliasutustega.

Ettevõtluskonsulent Raimonds Kupcs tutvustas seminarist osavõtjatele LEADER programmi võimalusi saamaks rahalist tuge oma ettevõttele. Osalejatele jagati ka taotlusteblanketid, mida siis hakati koos täitma. Väärtuslikke nõuandeid kohalike toidutootjate koostööst restoranidega jagas toitlustusettevõtete omanik Iveta Boša. Seminarides osalesid ka Läti toidu- ja veterinaariaameti spetsialistid.


Tulemas

28. – 29. märtsil 2012 toimub Eesti Maaülikooli toiduteaduste ja toiduainete tehnoloogia osakonnas Kreutzwaldi 64, Tartu (vaata asukohta: http://www.emu.ee/ylikoolist/struktuur-ja-kontakt/asukohakaart/) FOODART projekti praktiline koolitus piima töötlejatele
Juhendab FoodStuudio peakokk Indrek Kivisalu.

28. märtsil kell 12.00 – 20.00

  • Sissejuhatus restorani toimimise alustesse – kuidas toitlustajad tooraine hangivad ja mis
    on sealjuures oluline;
  • Piimatooted – nende koht menüüs, toote eripärast lähtuv kasutamine toitlustuses;
  • Piima töötlemine – grupitöödena ideekaardi ja toote arendamine;
  • Praktiline töö – erinevate piima töötlemise võtete praktiseerimine (kohupiim, maitsevõid
    jne), degustatsioon ja arutelu.

29. märtsil kell 10.00

  • Põhjaka restorani külastus.
  • Piimatoodete degustatsioon.

Registreerimine ja info:
tiiu.marran@polvamaa.ee, tel 53480003 või kristine.ragaine@llkc.lv, tel 26307940
Kohtade arv on piiratud, eelistatakse ettevõtteid, kelle tegevusala on piima esmatöötlemine ja toodete valmistamine.

Etteruttavalt olgu öeldud, et 10.-11. aprillil leiab aset puu-, juurvilja- ja marjatoodete alane koolitus ja 8.-9.
mail leiab aset koolitus marjasegude ja kastmete valmistamisest.


Koolitus tõi tootehiti
Kaire Mets

Indrek Kivisalu pagarikoolitusel osales ka väikeettevõtja Raili Kallavus, kes sai koolituselt idee pakkuda oma klientidele kõrvitsakeeksi, mis muutus kohe väga populaarseks.

Pagarikoolitus koosnes muuhulgas ka praktilisest poolest, kus katsetati erinevate pagaritoodete valmistamist. Raili Kallavuse käte vahel valmis koolitusel kõrvitsakeeks, mida ettevõtlik naine hakkas kõrvitsapai nime all kohe ka oma klientidele pakkuma.

Mõned sõnad aga Railist. Õpetajaharidusega naine hakkas oma kodus leiba küpsetama ülemöödunud aastal ning praegu on tema põhiliseks turustuskanaliks Lõuna-Eesti suurimas kaubanduskeskuses Lõunakeskus asuv Taluturg. Kuna Taluturus valmis möödunud aastal ka väike pagaritöökoda, siis valmistab Raili mõned päevad nädalas oma pagaritooted seal.

Algselt tahtis Raili kõrvitsapaid müüa kõrvitsaleiva nime alla, kuid kuna eestlastele assotsieerub leib eelkõige rukkijahuga, siis tuli ta nutikale mõttele nimetada nisujahust valmistatud pagaritoode hoopis kõrvitsapaiks. „Pai on ju nii ilus sõna ja inglise keeles tähendab see pirukat,“ seletas ta sõnademängu.

Raili kliendid võtsid kõrvitsapai imekiiresti omaks. On tekkinud isegi omad fännid, kes teavad seda küsida. „Nii ilus on kuulata, kui keegi tuleb turule ja küsib: palun mulle üks kõrvitsapai,“ naeris Raili, kes toob varsti kõrvitsapaile lisaks turule ka porgandipai.


Foodart infokiri nr 1 - www.maainfo.ee/index.php


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo